Projekt "Maja" - viiekümne kolmas peatükk (II etapi ettevalmistused)

Aeg on jõudnud sinnamaani, et tuleb ette võtta aida mahalammutamine ja uuesti üles ehitamine. Puukuuri-pealset katust lähemalt inspekteerides tõdes isa, et jumal tänatud, et sel aastal lund polnud. See oleks meile koos katusega sisse sadanud. Seega viimane aeg see töö ette võtta.

Seega olid isa ja venna meile appi tulnud aita tühjaks kolima. Suure töö oli härra juba küll abilistega, küll üksi, ära teinud, kuid liiga palju asju oli ikka veel aidas. Asju lihtsalt oli juba maja ostes seal palju ning ajaga muudkui tuleb ju juurde. 

See ootas ees maja ostes

Siit edasi muudkui asju kuhjus
ja liikuda oli võimatu

Peaaegu tühjaks saadi ruum,
mõned üksikud asjad jäid,
mis nüüd lammutamise ajaks peavad olema ära viidud.

Vahelagi aida kohalt võeti juba maha.
See teeb ruumi kohe nii suureks.

Puukuuri kohalt sai ka eterniit maha võetud.
Muid lammutusi ei võetud ette,
jääksime elama auk seinas siis.
Ootan juba suurte tööde algust.
II etapp on alanud.

elukesest

Täna on eelmises postituses mainitud tõve kuues päev. Ei paista taganevat teine. Eile õhtul kutsus härra mulle kiirabi koju, sest noh, valupisted olid nii jubedad. Targemaks siiski ei saanud, tuleb üle elada ja paranemist oodata. Vedelikke tarbin niigi juba hulgim, et mitte siin puudulikkust omale tekitada. Vähemalt sain valuvaigistit ja magama normaalselt jääda. 

Täna on härra olemine ka kahtlane, see ei meeldi mulle üldse. 

---

Laupäeval oli nii mõnus päikseline päev, natuke sai õues ka olla. Mesilane magas rahumeeli pool päeva õues maha,mina nokitsesin aianurgas. Härra püüdis muudkui kala, soolas ja riputas kuivam. Meil on kõik kuuri ja maja räästaalused mitmes reas juba. Soolas ootel ka veel pea sama palju. Nüüd vast ehk aitab? Ehk härra rohkem võrgutama ei lähe :P Ka saab püügiaeg kohe-kohe läbi, niiet suurt kiusatust tal ka tekkida ei saa õnneks.

---

Ja kui nüüd ikka plaan jõusse jääb, siis täna tulevad mu mehed meile külla ja alustatakse meie maja remondi II etappi. Kõik sõltub aga nende ülemusest. Kui tuleb zakas minna tagasi Soome, siis ei saa ka lammutusega pihta hakata. Loodan siiski parimat.

(kuigi jah, kui tööd siiski algavad, tähendab see seda, et toast astume otse ehitustandrile ja ma ei taha mõeldagi taas selle sodi ja tolmu peale, mis tahes tahtmata tuppa kandub...)

harakale valu

Täpselt siis, kui ma olin postituse oma kaalust ja "dieedist" lõpetanud ning arvuti sulgenud, niitis mind kaks päeva tagasi maha eriti tõhus kõhuviirus. Täna läheb kolmas päev ja jätkuvalt pilves selginemisteta. Ütleme nii, et need muret teinud koju naasnud kilod on selleks korraks taas jalga lasknud. See on asja meeldivam pool. Nii teovõimetu olla, et võiks Pensioniametist 100% töövõimetust taotleda, väga meeldiv samas ei ole.

Vähemalt ei ole Mesilane minuga mestis. Tema on jätkuvalt rõõmus ja roosa.

7,5-kilost mürakat aga kõhu peale võtta, mis on nii tema kui minu lemmikpoos koos hängimiseks, nunnutamiseks, magamiseks jne, toob samas kerge pisara silma. Valust.

Aga vähemalt on reede ja härra nüüd kodus. 

kus on (täppe), sinna tuleb juurde

Kui ma 8 aastat ja 20 päeva tagasi blogima hakkasin, siis see oli endale ja paarile sõbrale (sh ema) oma "vaimukate arvamuste" jagamiseks. Vaikselt sai sellest igapäevane toiming, kuhu siis tegin-tulin-nägin asju üles tähendada. Veel vaiksemalt hakkas lugejaid tekkima, ma ei tea miks :) Täna on mul nii palju toredaid sõpru blogi kaudu. Ma kõiki pole päriselt kohanud küll, aga kasutatavate hüüdnimede järgi siin kommentaariumis teen vahet ja suhtleme. Väga toredad on ka meilile tulnud kirjavahetused. 

Mitte kunagi aga pole ma arvanud, et blogi ja mu lugejad oleksid noh ärakasutamiseks. Mõnes blogis muud ei olegi, et kellel on seda, ma täigea tahaks. Andunud lugejad tõttavad andma ka. Seda enam on lihtsalt nii armas, kui mul tõesti mingi mure on, siis olen saanud nõu ja soovitusi, pole harvad ka, kui reaalselt piparmünti ja rasedakleiti mulle kingitakse. Vau ja veelkord aitäh!

Minu täpi-maania on ka toredat tagasisidet saanud. Nii, kui ma deklareerin, et nüüd küll on piisavalt, saan veel väga vahvaid linke, mida klikates ma pean jälle ringi mõtlema, sest hädasti oleks vaja :) Nii sain ma ühelt lugejalt lingi söögitarvikutele, aga oh häda - kirjutasin ka blogis siin, et üksnes UK-põhine sait oli.

Ja tõesti, ma poleks osanud oodata, et blogi kaudu ma nad siiski saan. Tikker andis kohe märku, et tema ema saaks ära tuua, kui ma ta ema tuttava aadressile telliksin. Mõeldud-tehtud! Ja nüüd mul ongi minu veidi hilinenud sünnipäeva kink käes. Tegelikult on see ka Tikri ja ta ema poolt nagu sünnipäevakink mulle. 

Eile leitud pisim puust kohver läkski kasutusse.
Kaane jätsin piiluma, et mis sees on :)

söömisest ja mööblist. Omavahel mitte seotud teemad

Tore ikka, et need FB beebigrupid eksisterivad. Saab teada, et kõigil on samad mured.

Ma pean tunnistama, et nii lamedat kõhtu, olematut tagumikku ning väikest kaalunumbrit pole mul varem kunagi olnud, kui kaks nädalat peale sünnitust. Ise ka imestasin, kui hea oli olla ja lootsin, et imetamine võtab veel vähemalt kaks kilo alla ja ma saan kaalu peal kasvõi korraks näha maagilist 5-ga algavat numbrit. 

Muidugi sellist imet ei juhtunud, sest et... ma hakkasin metsikus koguses magusat sööma. Koguaeg on vaja idagi hambusse. Härra, va kiuslik, hoolitseb ka selle eest, et kodus koguaeeg mingeid pahandusi süüa oleks. Ja nii ma võtsin need -4 kg kenasti tagasi ja praegu püsin oma raseduseelses kaalus. 65 on ka ilus number, eriti et enne mandlioppi kaalusin ma AASTAID 10 kg rohkem.

Aga FB ütleb, et kõik maadlevad magusaisu ja kilodega. Miks ma põen, on see, et kui ma ükskord imetamise lõpetan, siis see kaal hüppab niiehknii lakke. Hirmus.

Seega, ma alustasin "dieeti" :) Igakord, kui ma kasvõi korraks mõtlen magusale või mingile suhupistetavale mõttetule jamale (va porgandid ja mõned puuviljad), lähen pesen hambad ära. Siis on kindel, et mõnda aega midagi suhu ei pista. 

Ütleme nii, et ma olen 2 päeva sellel lainel olnud ja eile hommikul (enne hambapesu, kurjam) alustasin päeva sellega, et luristasin sisse pool purki kondenspiima. Mille ma endale kurjakuulutavalt olin enne sünnitust ostnud ja ta nii haledalt seal külmkapis vaatas mulle otsa. Vist on juba fail?

---

joonealune jutt on see, et pole mul häda midagi :)

---

Seoses külalistemajaga oleme siin härraga nuputanud ja arutanud, et mis mööblitükid sinna sisse seada. Meil on oma maja pööning tavaari täis, sealt ikka ühtteist leidub. Aga mida ei leidu on kummutid/puhvetkapid. Neid ju võtaks endalegi, sest meil majas on minu silmis suurim probleem panipaigad. Tähendab, nende puudumine.

Seega on härra endale käe sisse harjutanud soov.ee ja kulndebors.ee igapäevase läbi töötamise. Ja sealt ta välja nooliski ühe puhvetkapi. Uskumatu hinnaga pealegi. Ma ju olen ise osta.ee diagnoosiga ja seal ma näen küll neid hindasid. Alla kolmekohalise-numbri ei müüda ühtegi taburetti ka mitte, mis vähegi on veidi vanem/retrom või mille kirjeldusse saab kirjutada "antiikne".

Ja härra skooris puhveti võileivahinnaga. Sõna otseses mõttes. 

Vaatasin pilti ja kiitsin heaks, eile sai ära toodud. Ja kui ma seda kappi laivis nägin!!! Mul on tunne, et ei raatsigi teda külalistemajja panna. Praegu veel pilti ei jaga.

Boonusena aga sai härra kaasa mitu vanakooli kohvrit. Neid pole minumeelest kunagi liiga palju. Ja kui ma omakorda neid kodus nägin, siis... kilkasin või nii. Superägedad. Juba film jookseb*, et kuhu ja mis.

Uued puidust kohvrid

ja kui ma pealmist kohvrit näppima läksin,
leidsin seest ühe väiksema.
Tõstsin välja, avasin...
ja ohhooo...
VEEL ÜKS!
Nii ägedad!
Niiet nüüd ma olen veel rohkem õnnelik nende muidu saadud kohvrite üle1
Juba mõtlen et see väikseim võiks olla nt nugade-kahvlite jaoks???

Praegu kodus olemas olevad papist kohvrid,
ka minu suured lemmikud,
eriti niimoodi üksteise otsas valge seina taustal.

Mulle nii meeldib, kuidas õiged asjad meieni jõuavad. Need meielikud. Kui meil endil kuuri all pole, siis nt leiab härra mõne kuulutuse või keegi lähiringkonnast pakub vmt. Lisaks ootan aega, millal preili M juurest vanemate lahkel loal saaksime härraga ühe riidekapi ära tuua. Neil jäi üle täpselt selline kapp nagu meil magamistoas hetkel on. Seega ma peas muudkui keeran ja pööran tuba ringi, et kuidas teine kapp ka sisse mahuks. Vist isegi mahub. Oo happy day, sest siis saaks härra ka viimaks oma riideid kuhugi panna :))

* film jookseb - see on meie pere väljend. Isal ja vennal tihti film jookseb, et kuidas meie maja edasi ehitada, kust peaks trepp minema, kust mis talad jne. Visualiseerivad ühesõnaga. Kui me külalistemaja remondiga alustasime, siis hakkasid mul ka mõtted peale, et kuhu mida panna. Härra küsis muigeda: "Noh, kas film jookseb? Teie pere on puhta režišsöörid...!"

:)

esmaspäevane pildipostitus

Eile oli see õnnis päev, mil külla tulnud Madis ja Olga said kohe ka meil tööle rakendatud ja nii Madis vahetas ära läpaka katki astutud ekraani. Nüüd ma sain taas nägijaks :D Ehk et ei ole laua külge aheldatud (suure kuvari taha) ja saan läpakaga ringi liikuda (loe: istuda Mesilase kaisus).

Esmaspäevaste pildipostituste regulaarsus on hakanud hääbuma, sest  et Mesilane. Aga ma siiski püüan ja niikuinii kui miskit "põleb", siia ma ka selle postitan.

Seekord tuleb kaks lugu piltides. N.ö enne ja pärast.

Oktoobrikuus käisime härraga Tagadi vanavaralaadal.
See on kõige ägedam laat üldse,
vanavaralaatade kunn kui nii võib öelda.
Nende kevadlaat muide on 03.mail ja ikka Tagadil.
Me ise sel aastal sinna kahjuks vist ei jõua.

Aga pildist.
Ostsime vana sportloto postkasti,
sest meite postkast on nii vana ja räbal ja modernseid me ei taha ometi.
Härra sõber A. tegeleb värvimistega
ja nii see postkast jäi ootama oma aega :)

...et siis sünnipäevaks M. ja A saaksid meile korda tehtud postkasti kinkida :)
Siia ette mõtlesime, et peaks maja numbri või perenime kleepima.
Nüüd aga härra arvab üldsegi,
et see sobiks paremini külalistemaja külge
(ja me oleme ikka ilma uue postkastita siis)
ja seega tuleb tellida hoopis firmalogo kleeps sinna peale.

Üks päev mitu-mitu nädalat tagasi käisime härraga koos Mesilast jalutamas.
Härra, metsasanitar nagu ta on,
nägi kraabis mingit kasti kummuli
ega suutnud seda pahandust sinna jätta.
Kust üldse sellised inimesed tulevad,
kes metsa alla asju veavad? Tropid.

Igatahes, nii kui ta oli kasti ümber keeranud,
hüüdis ta mind kohale!
Sest et seal oli terve komplekt mummulisi kuivainetopse :)
Ma olin talle just rääkinud,
et neid suuri oleks veel vaja,
sest väikestesse ei mahu midagi.
Küsi ja sulle antakse eksole.

Koju nendega jõudes aga nuputan,
kuhu neid mahutada.
Riiulid on juba täis ladustatud asju ja topse.
Ja siis mõtlesin,
et tahaks aknalauale rohelust.
Paigutasin suured topsid ritta,
väikesed jätan varuks omale.
Küll nende aeg ka tuleb!
Aga ma nüüd ei suuda välja mõelda,
mida sinna sisse panna?

Mõtteid?

on voblaaeg

Räästaalused täituvad kaladega, päris lahe on vaadata neid seal niimoodi. Umbes-täpselt 400 särge saab meil hetkel voblaks. Veel kaks nädalat tohib neid järvelt võrgutada, näis kas duubeldame seisu või mitte.

Projekt "Külalistemaja" - 4

Vahepeal tegid härra ja ta sõber pikapika päeva põrandalihvijaga semmides. Poole öö ajal rampväsinult koju jõudes aga oli külalistemaja eluruumide põrandad suures osas värvist puhtaks lihvitud. Mõned kohad tuleb veel relakaga üle käia. Härra rääkis, et seaseid põrandaid oli oluliselt raskem puhastada kui meie majas, sest põrandalauad küll äärmiselt ägedad laiad, kuid ajaga laiad lauad kaarduvad (mida laiemad, seda rohkem) ja seega ei saanud neid hästi puhastada. Minu meelest on juba tehtud töö täitsa äge ja ei peagi jätma muljet, et täitsa uus põrand on. 

Enne:

Pärast:

valitsusest ja lastevanematest

Nendel hetkedel, mil Mesilane sööb või magab mu käe peal või ei soostu olema mujal kui mu süles, võtan siis aja maha ja leian aega ka telefonist uudiseid lugeda. Nii palju teemasid ja mõtteid on kogunenud lugemise ajal silmi rullides, mida tahaks kõik endast välja saada. Ainult, et kõiki häid mõtteid ma enam ei mäleta :)

Kõige kuumem kartul - meie fantastiline peaminister ja lapsesuu oma kütuseaktsiisi tõstmisega. Ma olen nii vihane, et ei oska kuskilt kohe pihtagi hakata. Kõik, eeskätt just poliitikud, pasundavad ju, et Eestis suur linnastumine ja kolige maale ja anname siin Euroopa rahasid ka erinevate fondide kaudu, et toetada maaelu. Naiss. Ma kolisin maale küll teistel põhjustel, aga täna ma ei näe mitte ühegi otsa pealt, kuidas maal elamist riik toetaks. Elu maal on s***ks kallim kui elu linnas. A la Tabasalu ei klassifitseeru kuidagi "eluks maal", neil on seal Selver ja ühendus linnaga normaalne. Kui marsa peale ei mahu ja buss ei sõida (nagu siis, kui mina kunagi Tabasalus elasin), siis võib kasvõi jalgrattaga (ja ka hääletades, nagu mina) Tallinna uhada, kergliiklustee on olemas jne. 

Minul on lähim linn, seega erinevaid soodukaid ja normaalset kaubavalikut pakkuvad poed, arstiabi (sest MEsilase perearst Tartust välja koduvisiite ei tee), sh ka sellised eluks vajalikud moodustised nagu sularahaautomaat ja pakiautomaadid, 45 km sõidu kaugusel. Natuke linna vahel ka liiklemist teeb edasi-tagasi sõiduks 100 kilomeetrit. 

Ja nüüd tõstame kütuseaktsiisi. Kuskilt lugesin ühe tanklafirma spetsialisti hinnangut, et see tõstab bensiinihinna 1.70 peale. WTF?

Aga iga natukenegi mõtlev inimene saab ju aru, et siin ei ole küsimus selles, et ära siis sõida autoga/osta ökonoomne auto/ käi jala/ koli minema kui ei meeldi..., vaid et see pisikene asi tõstab poodides iga neetud asja hinda! Ka sinu leiva, coca ja idusalati hind tõuseb nüüd, kes sa autoga ei sõida, ühistransportigi ei kasuta ning liha ei söö. Aga palk ei tõuse.

Siin oli lapsministri järgmine tore mõte: nelja aasta jooksul tõusevad palgad 26%. Hahahhaa, lubage naerda. Pühkisin praegu pisara silmast, nii hea nali oli. Isegi, kui keegi seda muinasjuttu usub ja isegi, kui selline ilmaime juhtuma peaks, siis jääb inimene ikka miinusesse. Elu sööb lihtsalt nii palju rohkem raha käest, kui see müstiline palgatõus. Miks, oo miks, ei võiks vahepeal inimestel elatustase paraneda?

Mind nt ei morjendaks absoluutselt kui mingi toetus jääks 4% suurenemata või mõni maks alaneks 1%, neid summasid ei näe oma kontol niikuinii kuidagi rõhutatult. Aga kütusekatsiisi tõstmise mõjusid näeb küll. Ma usun, et ka lasterikkad pered pigem loobuks kavandatavast 200€ toetusest, kui et kogu muu elu kallineks pea kolmandiku võrra nt?

Esimest korda ma tõesti loodan, et selline valitsus sellise koalitsioonileppe ja plaanidega ei peaks sadat päevagi vastu. Eriti et ministriteks on need samad tropid, kes vahepeal mingi juhuse läbi on küll ajakirjanike poolt skandaaliga kinni püütud ja saanud võimukantsis natuke puhastust teha, aga tolku ei miskit? Miks ei sobinud oma rollidesse siin ajutise valitsuse aegu leitud superinimesed (Sulling, Lauri jne)? Ikka ja jälle nimed, kes pole aastategagi nii palju ära teinud (peale vulgaarsuste ja pettuste), kui ajutises valitsuses mõned inimesed tegid nelja kuuga?

---

Teisest rubriigist. Kust kivi alt tuleb üha ja üha välja inimesi, kes ajakirjanduse kaudu avaldavad, mis neid muudkui pahandab. Pool normaalse eluga kaasnevat muudkui šokeerib. 

Üks on tohutult pahane, et tema 6-aastane laps lasteaias pidi ise endale potist toitu taldrikule tõstma. 6-aastane ei tohi või? Ei saa hakkama? Päriselt??? Mida juttu? Ärge kasvatage oma lapsi seelikusabadeks ja mökudeks. Oimaivõi... Ma tegin selles vanuses juba pühapäeviti pannkooke perele ja ema valvsa silma all hakkisin terava noaga kartulisalatit.

---
Veel:
Kuidagi väga piinlik on vaadata, kuidas Delfi on täis "arvamusliidreid" ja nende sõnavõtte presidendipaari lahutuse osas. Olgugi, et riigi esipaar, on see siiski nende eraelu puudutav otsus ja samm.  Ja sellest on tehtud selline tsirkus. Noh, vähemlt peaminister saab nüüd rahus oma asja edasi ajada, kütuseaktsiisi ei aruta enam keegi.

kleidijuttu üle pika aja

Olen minagi nooremana mõne riidetüki Hiina nobedate näppude voorust tellinud, viimati paar aastat tagasi. Aeg-ajalt potsatab kuhugi blogisse taas ülevaade praegu poppidest netipoodidest (Sheinside, Romwe, Dresslink, vähem on Aliexpressi) tellitud ...kleitidest, kui neid selleks saab nimetada. Need, mis ma olen tellinud ja saanud, noh, oleks võinud samahästi ka jääda tellimata. Mingit vau-effekti pole olnud pakikese avamisel. 

Nendel paaril tripil USAsse, kus sama raha eest, mis kuskil H&M-is või Strawberrys või mõnes muus kettpoes välja tuleb laduda hilbu eest, olen saanud outlettidest bränditooteid, otsustasin - ei. Ei mingit jama enam. Pigem jätan ostmata, panen selle eest kõrvale reisiraha (olen harrastanud läbi USA kuskile edasi lendamist, mis jätab suurepärase võimaluse teha USAs paaripäevane shoppinguring ka) ja ostan natuke paremat kraami.

Siis aga tuleb taas mõni selline kohustuslik "mis ma netist tellisin ja tasuta sain" postitus ja korraks, millisekundiks, tuleb mõte, et ma vaatan ka sinna lehele. No ma siis vaatan, ees on nupsikud pildid tillukeste asiaatidest neidudega, imeilus kleidike seljas. Enne kui mõte kuskile edasi veerema hakkab, laksan vastu näppe ja panen lehe kinni. Sest et kes meist poleks näinud neid pilte netis "müügipilt vs mis pakis oli"? Ja ma ei taha kulutada raha kaltsude peale, millega ma põrandaid ka ei peseks. Mul on päris head spetsiaalsed tooted selleks.

Teine põhjus, miks ma ikkagi netist tellimise enda jaoks välistan, on nende kleitide pikkus... ja selga sobivus. Ma vaatan neid pilte, mida muud blogijad on postitanud ja ... Ma arvan, et ma olen päris normaalse kehaga. Peale sünnitust jätkuvalt püss naine. Jalad on mul pikad ja sihvakad. Ja ma ikkagi ei pane selga midagi, mis vaevu üle tagumiku ulatab ja kleidi nime kannab. Ma kannan minikleiti või -seelikut paaril korral juulikuus, kui ilm on mõnusalt palav. Minu jaoks klassifitseerub normaalne pikkus põlveni. Chanel selle omal ajal kehtestas (tal oli küll isiklik kiiks oma põlvedega, aga see selleks) ja nii on. Seksikas ei ole mitte võimalikult paljas vaid see, mida sa fantaasia jaoks jätad eksole.  Ja ei suuda kuidagi endale maha müüa kleidikesi, mis jalad paneb sardellina paistma. 

Kahekümnesena oli mul ka kvantiteet olulisem kui kvaliteet. Õnneks vanusega hinnangud muutuvad ja liiguvad paika. Aga kilesse pressitud viineriks (nagu need hiina riided teevad) ei riietanud ma end kahekümnesena ka.

Tegelt ma vaatan praegu oma riidekappi (mis mahutab ainult 50 kleiti... ma pean midagi välja praakima, et midagi uut sisse mahutada) ja ome kauneid kandmist ootavaid kleite, mis ju ometi üle mõne aja taas selga mahuvad ja kirun. Ma ei saa neid kanda! Sest et reeglina on nad mul kõik sellised konservatiivsed, rinnad kaetud ja puha ja ometi on teada, et alla aastase lapsega on "rinnad vabaks" peaaegu nagu elumõte või nii. Ja selliseid kleite on mul umbes kolm ainult.

lilledest ja Mesilas(t)est :)

See aasta on lillede suhtes imeliselt alanud. Ma armastan värvilisi tulpe ja ikka sülemiga kohe, niiet rõõmsad sülemid on mind kodus rõõmustanud:

- veebruaris Mesilase sünni puhul;

- märtsis Mesilase 1 kuu vanuseks saamise puhul;

- märtsis naistepäeva puhul;

- aprillis sünnipäeva puhul.

Loodetavasti jätkub rõõmu ka emadepäeva puhul. Üleüldse, huh! Esimene emadepäev, see kõige-kõige erilisem, on ju varsti käes. 

Ma olen härrale öelnud, et mu meelest võiks Mesilase esimese aasta jooksul iga kuu värsked lilled vaasis olla, aga juba läks lonkama see lootus, sest noh, teise kuu täitumisel haigutas mu vaasi rolli etendavas piimamannergus küll tühjus. Eelmises postituses aga jagasin pilti oma tulbikorvist, mis õues ootab. Varsti-varsti on see õisi täis. Kuna suurema osa neist sibulatest sain kingituseks, pole õrna aimugi, mis värvid vohama hakkavad. Ei jõua ära oodata! (p.s - kas keegi teab täpsemalt? need sibulad tuleb iga aasta üles võtta või kuidas see asi käib?)

Tegelikult ma ootan üldsegi, et ilmad päikselisemaks läheksid. Praegu on olnud sellised vihmased-sombused-hallid ja üldse ei kipu õue. Samas näpud sügelevad ja tariks Mesilase vankriga omale peenra äärde, et ise seal uusi "korve" hoovi peale meisterdada. Eelmise aasta kaks korvi said lillesibulaid täis topitud sügisel, aga hea oleks kuhugi nüüd herned ja muu hea-parem kasvama panna. Peenrad on ju nii igavad ja eilne päev eksole. (meie kaks peenart on härra broneerinud üldsegi sibulatele, niiet mu puhul siin kõnelevad hapud viinamarjad...)

---

Mesilasega sõidame praegu iga nädal korra või kaks Tartusse, sest emmal-kummal on kuum kohting arstiga. Võiks ju peale deiti kahekesi minna linna peale laiama, aga noormees kindlustab, et ma raha ei kulutaks. Laseb suu kõveraks ja ma kohe heldin ega taha teda kuhugi rohkem tarida. Autosse ja koju. Või siis on noormees just autos oma musikaalse repertuaari lõpetanud, seega ei tõuse minu käsi teda sealt istmelt enam välja vinnama. Lastevanemate rõõmud. Veel suurt maakera kõhus kandes olin ma nõus igal sammul autot peatama või kuhuiganes poodi sisse veerema. Nüüd jätan pooled käigud ära ning ostud tegemata pigem, kui et võtan ette teekonna, kus on olemas oht, et terve pood kuuleb Eesti järgmise superstaari hääleharjutusi. 

Ja samas ma pean ütlema, et Mesilane on tegelikult mõistlik ja rahulik laps, ei kisa sugugi. Aga noh need vähesed etteheited või sööginõudmised (praegu u. kord tunnis... mõnus mis?) juhtuvad valla pääsema ikka siis, kui on võimatu ta soove koheselt täita. 

tere tali

Loetud päevad tagasi sai blogi mul 8-aastaseks. See on hirmus suur vanus minu meelest ühe blogi jaoks :) Ja hirmus palju asju on ikka elus selle aja jooksul toimunud, sellest kõigest siin ka kodeeritult või otse kirja pandud.

Ma olen siin blogiski varasemalt tihti nalja visanud, et minu teenus on elustiiliagentuur teeb-korraldab-teab-ja-lahendab. Nii olen ma sõpradele nende isiklik reisikorraldaja ja üritusturundaja eksole. Seega blogi üle olen muianud, et elustiiliblogi (alguse sai see Heti Tulve vastava liigutusega firmast kunagi, mida sai aaduga muiatud) eksole. Nüüd blogosfääris lahvatanud blogide auhindamise draamat lugedes läksin piiluma ka, et kes-kus-mis. Leidsin enda kodu-remondi-DIY lahtrist. Ohhoo. See nominatsioon on ootamatu, aga vahva tunnustus, aitäh :) Ma ise oleks end muidugi vaimuka blogi alla määranud näiteks :D Või tekitanud uue kategooria "blablabla". 

---

Nagu pool Facebooki, pean ma lihtsalt üles märkima, kuidas ma täna hommikul ärkasin selle peale, et 15.aprill ja väljas sadas lund. Maa oli üleni valge! No tere tali! Terve talve ma ootasin, et tuleks lumesadu ja ma saaks kõhupildid teha valges muinasjutus. Ei, lumi hakkab sadama kevadel, kui tahaks ometigi need mantlid kappi peitu suruda,

---

Meie ühissünnipäev härraga oli taaskord väga tore. Härra sai vähe ümmargusema numbri ette ja seetõttu sai kutsesse kirja stiiliüleskutse: LIPS. Viimastel aastatel on järjepanu saanud sünnipäeva tähistatud stiilikaga ja tore on see, et inimesed kaasa tulevad, mitte ei hakka trollima, et nii nõme ja äkki ma olen ainus jänesekõrvadega tüüp ja piinlik... (ükskord ma käisin ühel Hullumajandi peol ja stiiliks oli "Kevade". Kas me olime sõbrannaga ainsad Libled või jaa? Kõik tibid olid ultraminides ja süvadekolteedega "äää me oleme tänapäeva-Teeled  äää"...)

Seegi kord olid pmst kõik lipsuga, isegi härra kolleegid, kellele härra oli seda pisiasja unustanud mainida ning minu noomituse peale tunnike enne saabumist käsu andis. Kõik see mees oli lipsuga :)

Vahvad olid aga need sõbrad, kes olid veidi kastist välja mõelnud ja julgemad. Härra sõber, kes meid palju remondiga aidanud, pani juustesse punase lipsu (peavõru?) ja nägi ülituus välja. Kui ma oleks stiilipunkte jaganud, oleks tema maksimumpunktid skoorinud!

Härra aga kandis imehästi oma ligi kahemeetrise pikkuse juures välja laste pisikese lipsu. Pildil see punane. Oli tema esimene lips ever. Ma terve õhtu muigasin, kuidas tal oli käe sees harjumuspärane liigutus: jooki valades teise käega "hoidis lipsu kinni", endal lips ei ulatunudki kuhugi :))

Mesilane oli samuti väga šikk noormees, kellel oli outfiti küljes by default kikilips küljes. Kahjuks aga Mesilane on vist rohkem töömees kui valgekrae ehk et juba päris mitmes kord ta šaboteerib pidulikke üritusi viisil, mis nõuab outfiti vahetust. Muidu ta oma riideid niimoodi ei mökerda eriti.

---

Muidu lähevad päevad vaikselt. Härral on tema hobi:

ja minul oma:

Mesilane lihtsalt chillib:

Projekt "Külalistemaja" - 3

Toad vaikselt edenevad. Ahi ja pliit said värvist puhastatud. Samuti on härra sõpru appi tulnud, seega on ka aknad-uksed värvist puhastatud ja hoov saab üha ilusamaks.

See oli kõik enne rohelist värvi :)

Näis, kuidas härra jõuab ning kas saab nädala sees lihvija laenutada, et põrandad samuti värvist puhastada.

Nädala sees härra sõber aitas hoovi puhastada.
Imeilus näeb välja
Olgugi, et minu vaarikad ka ohverdati :( .
Väga palju aga on seda jama veel vaja ära puhastada.

süda on armastust täis

- Mul on toas suur ämbritäis värvilisi tulpe.

- Härra kolleegid tegid maailmaägedaima kingituse -lisaks sisule oli ka pakend lihtsalt geniaalne ja ma ei saa aru, miks ma sellele ise varem pole üldse tulnud.

- Härra kolleegid pidasid maha nii südantsoojendava kõne.

- Meil oli eile õhtul sõprade seltsis nii tore, lihtsalt nii mõnusad sõbrad on mul. Kõik kandsid lipsu nagu palutud. Ja nalja sai palju, tantsida ka, sest et...

- Mesilane on maailma nunnum laps ja lisaks sellele tubli ka - ta terve õhtu hängis viisakalt ja edasi lihtsalt magas selles lärmis, mida ligi 30 inimest koos ühes ruumis olles kokku moodustavad.

- Kodu on täis lilli ja kingitusi ja selline mõnus värvide virrvarr.

- Täna on olnud nii laisk pühapäev (sest väljas on tohutu vali tuul ja vihm ja sügis), et me Mesilasega oleme tukkunud ja kaisutanud terve aja. 

- Külmkapp on süüa täis, sest muidugi sai ämmaga koos maha peetud korralik köögimaraton ja muidugi on nii palju toitu üle. Ei pea mõnda aega pead murdma, mida söögiks teha :)

nad ju rääkisid, aga enne ei usu, kui endal kogemus käes

Tegelen juba viimased 1,5h sellega, et minna kiirele poeringile süüa ostma:

Pisikesed rõõmud :)

and the adventures you'll have, when finally outside...

Pildid ja rohkem veel siit.

vannitoa update

Joosu kingitud sildike, kus kaasas olid sõnad, et seda nähes mõtles ta kohe mulle ja härrale. No tundub küll väga meie moodi. Härra soovis vaid täpsustust, et kumb tema on? :)

Igatahes see sildike on juba vannituppa saunaukse kohale kinnitatud ja sobib sinna imeliselt. Nagu peakski olema. Meie kahe vahele tuleb ainult veel Mesilane ka joonistada, tema on meil ka saunafänn :)

Projekt "Külalistemaja" - 2

Meie teise projekti osas on nüüd veidi vaikust olnud, kuid see ei tähenda sugugi, et seal toimetatud poleks. On küll ja kõvasti.

Kõigepealt viskasime me härraga maja pööningu peaaegu tühjaks. Alles jätsime vaid mõned asjad mis emmale-kummale huvi pakkusid ja mida kunagi hiljem siis kasutada oma maja või külalistemaja sisustamisel.

Sealsel pööningul leidus muidugi küllaldaselt sodi,
mida elimineerida.

Pööningult on asjad alla visatud
ja sealt edasi lõkkesse või jäätmetesse viimiseks eraldi sorteeritud.

Alla visatud sodi on põletatud ning
ait seega ka korda tehtud.
Siia hakkame kolima asju oma maja pööningult ja aidast,
sest ka oma maja tuleb edasi remontida :)

Eluruumide osas on ka muutuseid. Kohe alustuseks arutasime ruumide paigutust ja kuna maja on veel pisem kui meie enda oma, siis need pisikesed pimedad ruumid rõhuvad. Mõõtsime ja vaatlesime ja leppisime kokku - üks sein tuleb eemaldada. Pole mõtet hoida kahte imepisikest tuba ja kööki eraldi. Seega nüüd on pisike magamistuba ja suur avatud köök-elutuba. Minu meelest parem lahendus kui varem.

Ruumid siis maja ostes:

Vaade toaukselt kööginurgale
(pliidi vaade).

Vaade toaukselt.
See sein läks maha
ja nüüd on avatud köök.

Magamistuba

Kööginurk
(vaade toa poolt ehk mis on pliidi vastasseinas)

Vaade väksest toast köögi suunal.
Sein läheb eest ära.

Vaade kööginurgast.

Samasugune köögikapp nagu siin paremal
oli meil ka vanasti köögis.
Nüüd meil siis kolm sellist kappi
(üks oli meil aidas ka).
Nendest härra modelleerib külalistemajja köögimööbli varsti.

Seejärel pani härra uued elektrijuhtmed.

Kööginurk.
Aru me ei saa, miks ,jumalauta, on köök tehtud ilma aknata pime urgas?
Selja taga on aken,
kuid sealsest valgusest ei piisa.
Vasakut kätt oli varem sein ja selle taga mõttetu pisike tuba.
Selle seina võtsime maha.

Paremalt näha kööginurk,
vasakult läbi ukseraami paistab magamistuba.
Ukse ja korstnajala vahelise pappseina lõhkus ka härra maha.
Praegu veel kaalume,
mismoodi oleks kõige parem-
kas suuuuur ukseava magamistuppa
või nihutada ust korstnajalapoole ja ehitada seina edasi
või hoopis teha uksepiida kohta raamaturiiul nagu kodus tegime.

See pliit-ahi on siis läbi seina kahes ruumis-
köögis ja magamistoas.

Vaade avaraks tehtud elutoat kööki ja väliskoridori.
Kus on tööriistakastid, oli enne sein.

Köök.
See roheline värv on nüüd härra poolt maha lihvitud.

Vaade kööginurgast

Vaade ukselt tuppa.
Pildil siis laiendatud köök-elutuba.

Kööginurk 

Magamistuba

Ja läks suuremat sorti krohvimiseks ja pahteldamiseks ja lihvimiseks. Kui vanasti oli kombeks juhtmed seina peale jätts, siis nüüd me panime ikka seina sisse.

Hetkeseis tubades on  - tohutu tolm. Härra lihvis ahjult ja pliidilt rohelise värvi maha.

Järgmised sammud:

-põrandad värvist puhtaks lihvida

-seinad-laed värvida