Täpselt siis, kui ma olin postituse oma kaalust ja "dieedist" lõpetanud ning arvuti sulgenud, niitis mind kaks päeva tagasi maha eriti tõhus kõhuviirus. Täna läheb kolmas päev ja jätkuvalt pilves selginemisteta. Ütleme nii, et need muret teinud koju naasnud kilod on selleks korraks taas jalga lasknud. See on asja meeldivam pool. Nii teovõimetu olla, et võiks Pensioniametist 100% töövõimetust taotleda, väga meeldiv samas ei ole.
Vähemalt ei ole Mesilane minuga mestis. Tema on jätkuvalt rõõmus ja roosa.
7,5-kilost mürakat aga kõhu peale võtta, mis on nii tema kui minu lemmikpoos koos hängimiseks, nunnutamiseks, magamiseks jne, toob samas kerge pisara silma. Valust.
Aga vähemalt on reede ja härra nüüd kodus.
5 kommentaari:
Vau, kas Mesilane on juba nii suur! Soovin Sulle kiiret paranemist. Selline tõbi kurnab vastikult.H Saaremaalt
harakale haigus, varesele valu, mustale linnule muu tõbi, meie laps saab (pulmadeks) terveks - nii on see vana ütlemine, mitte harakale valu.
Aaaa, sellepärast siis ei tulnudki reedel ühtki kõnet :D
Ja kiiiiret paranemist, kõhuviirus on üks rõvedamaid asju. :D
Mul kursaõde sattus sellega lausa EMOsse, arstitudengid esiti arvasid, et on rase hoopis. :D
H, Mesilane on tõesti kasvanud mühinal. Üks tubli (ja pikk!) Eesti mees kasvab mul siin :)
anonüümne, tänud! Muidugi ma tean, kuidas õigesti käib, aga ilmselt valu ajas mõtted sassi ja nii ta läks. Ei hakka pealkirja parandama ka.
tr, jaa. Ei saanud ma kuhugi liikuma ja sry, unustasin üle rääkida ka.
Postita kommentaar