kus on (täppe), sinna tuleb juurde

Kui ma 8 aastat ja 20 päeva tagasi blogima hakkasin, siis see oli endale ja paarile sõbrale (sh ema) oma "vaimukate arvamuste" jagamiseks. Vaikselt sai sellest igapäevane toiming, kuhu siis tegin-tulin-nägin asju üles tähendada. Veel vaiksemalt hakkas lugejaid tekkima, ma ei tea miks :) Täna on mul nii palju toredaid sõpru blogi kaudu. Ma kõiki pole päriselt kohanud küll, aga kasutatavate hüüdnimede järgi siin kommentaariumis teen vahet ja suhtleme. Väga toredad on ka meilile tulnud kirjavahetused. 

Mitte kunagi aga pole ma arvanud, et blogi ja mu lugejad oleksid noh ärakasutamiseks. Mõnes blogis muud ei olegi, et kellel on seda, ma täigea tahaks. Andunud lugejad tõttavad andma ka. Seda enam on lihtsalt nii armas, kui mul tõesti mingi mure on, siis olen saanud nõu ja soovitusi, pole harvad ka, kui reaalselt piparmünti ja rasedakleiti mulle kingitakse. Vau ja veelkord aitäh!

Minu täpi-maania on ka toredat tagasisidet saanud. Nii, kui ma deklareerin, et nüüd küll on piisavalt, saan veel väga vahvaid linke, mida klikates ma pean jälle ringi mõtlema, sest hädasti oleks vaja :) Nii sain ma ühelt lugejalt lingi söögitarvikutele, aga oh häda - kirjutasin ka blogis siin, et üksnes UK-põhine sait oli.

Ja tõesti, ma poleks osanud oodata, et blogi kaudu ma nad siiski saan. Tikker andis kohe märku, et tema ema saaks ära tuua, kui ma ta ema tuttava aadressile telliksin. Mõeldud-tehtud! Ja nüüd mul ongi minu veidi hilinenud sünnipäeva kink käes. Tegelikult on see ka Tikri ja ta ema poolt nagu sünnipäevakink mulle. 

Eile leitud pisim puust kohver läkski kasutusse.
Kaane jätsin piiluma, et mis sees on :)