kolmapäev, 28. detsember 2011

jippikaijee, mother.....

Märul keset päeva - Die Hard vol.Estonia. Sissetungijad, tulistamine, pommid, toss ja suits, tulekahju, laibad, kannatanud, veri, reageerijad, relvad ja möll ühesõnaga. Ja mina ei saanud sellest üldsegi osa, sest evakueerusin kiiresti ja ei näinud muffigi. Tegemist oli muidugi õppusega, aga elevust tekitas ikkagi. Reaalse amoki korral ma muidugi õue poleks jalutanud, poleks häirekella esiti uskunud ja pärast oleks istunud kabuhirmus riidekapis, kuni mind kas oleks maha lastud või reageerijate poolt päästetud.

Hoolimata sellest, et ma jube nördinud olen märulist ilma jäämisest, sai natuke elevust tööpäeva. Oh, ma hakkan seda kõike vist igatsema. Tegin täna oma arvuti desktopile downcounteri ka. 60 päeva stardini. Ma arvan, et üsna peatselt võib siit mu sulest (või pigem klaviatuuridelt) ilmuda postitus asjadest, millest ma kõik puudust tundma hakkan. Samas, tulekul on ju võrratu aasta. Enne uut aastat ka veel ülevaade 2011st.
That's a promise ;)

jõulud - check

Niisiis, jõulud. 
Vanus on juba sealmaal, et tegelikult see jõuluhullus väsitab. Kuna ma ka jõulueelse aja ära olin, siis ei jõudnud ka end meeleollu viia, õnneks puudus ka lumi, niiet SEDA tunnet ei saabunudki. Kaubanduskeskusi ja poode ma vältisin, sest neile, kellele ma tahtsin kingitusi teha, sain kingid toodud kõik välismaalt ja neile, kellele ei tahtnud teha, ei teinudki :)) Ehk siis kohustused perekonniti ühest lauast teise istuda puuduvad ja üleüldse tundub üha rohkem, et jõulud on so overrated. Õnnitlusi smsiga sain ka sel aastal ÜHE, mis jumalast fine, sest ma ise ka ei viitsinud kellelegi smsida ja teate ju küll, olete kallid ja häid pühi ja merry new year või whateva.

Niisiis, jõulud.
Ka fämili on vaadanud, et hekki need kingid! Söögi peale isegi kulub väiksema kuningriigi eelarve, seega hambad ristis midagi kinkida ju pole vaja. Seega võtsime oma seitse asja ja sõitsime 24ndal kuupäeval spaasse perega. Selleks ajaks õnneks veel polnud kõiki sööke jõudnud ära menetleda, seega hapukapsad ja seapraed veel üle püksivärvli ei üritanud gravitatsioonile alluda. Samal ajal olid aga viimased riismed jumet veel alles, seega oli küll äge lumivalgete vahel patseerida :)) Ja 24.12.2011 välibasseinis ujumine Pärnus - check.

25ndal võtsime ette risti-põiki läbi Eestimaa sõidu. Võidab see, kes sõidab ühe päevaga kõige rohkem kilomeetreid :) Hommik algas karge talveilmaga, lumi, sätendavad puud ja põõsad, selge taevas, miinuskraadid. Sain oma uhke uue (loe: 30 aastat vana) mütsiga isegi mõned lumised pildid tehtud. Õhtul tagasi sõites oli talvest saanud sügis ehk vihm, vihm ja vihm.

Piparkoogid kuuluvad siiski ka jõulude juurde, neid ma tegin poolteist päeva. Täna mind enam spaasse ei meelita, jõulud juba voolavad kenasti üle püksivärvli, sest noh, pooled piparkoogid sõin ma ise ära.

Aga kui mõni mu kallis lugeja või sõber tahab mulle kinki teha, siis spikker on wishlisti all :) Ma oleks siiralt õnnelik nt päikesekreemi üle. Minu poolt vastukink jätkuvalt välismaa kraam :)

Niisiis, jõulud. Selleks aastaks tehtud.

esmaspäev, 26. detsember 2011

Santa, baby

Hmm... Kas kuuse all tavaliselt mitte kingid ole? Ei teagi, mida oma pere kuusest sel juhul arvata...

neljapäev, 22. detsember 2011

tõetera

Päeva tähelepanek silmarõõmult:

Oled Sa kunagi täheldanud, et naiste "olen valmis 5 minutiga!" ja meeste "olen kodus 5 minutiga" on tegelikult üks ja sama asi?!

kolmapäev, 21. detsember 2011

Vahepeal ka random mõtteid

  • Peale reisi (kus ma btw üldse nahka ei ajanud, ainult kõrbesin ja praadisin, erinevalt kaasvandersellist, kes kõrbemisele ja praadimisele lisaks lisakilode hirmus oma naha maha jättis) olen ma nüüd selles staadiumis, et oma saatuse eest ikka ei põgene ja KÕIK KOHAD ajavad mu kehal nahka maha. Mina, kes ma pole kunagi liiga hoolas kreemitaja olnud, leian nüüd kibekiiretel hommikutel ja surmväsinud õhtutel aega muudkui end kreemitada. Iroonia on muidugi selles, et kõik losjoonid (väkk kui värdjas sõna, aga pudeli peal on nii kirjas) on otsas ja viimasena alles mingi Oriflame'i väljalase, väikse lisandiga. Nüüd ma käin töö juures ringi Edward Culleni 3 aastat hiljaks jäänud fännina, sädelen üle keha.

  • Töö juures jagati jõulude puhul tunnustusi. Mind tunnustati kollektiivi Nipernaadina 2011. Irvitasin omalt poolt, et jõuluks koju :))

  • Ja ÜKS kord, kus mul tuleb MÕTE teatrisse minna, samas ka kindel etendus, mida vaadata tahaks, siis see etendus on kavast maha võetud ja viimane etendus oli 2 nädalat tagasi...

  • Ja rõõm on nii suur - üle mitme-setme aja on mul nüüd taas oma arvuti. Juhhuu! Uus parim sõber on DELL perekonnast. Müügipoiss tundis muret, mis eelmise arvutiga juhtus :) Teavitasin, et HP emaplaat läks, mille peale ta kaasa ohkas, et jah paaril seerial oli see emaplaadi teema jah, aga nüüd on HP taas heas kirjas. Minu umbusu peale aga kinnitas, et tõesti, DELL jõuab kõige vähem neile garantiisse :)) No kena oleks, kui minu ja Delli suhe kestaks kauem kui 2 aastat!

  • Ümberringi igal pool on titesadu. Aga nagu ma alles hiljuti ühte sloganit lugesin, omastan selle kohe: Everyone is either getting married or pregnant, I'm just getting more awesome!