mees on rääkinud

Tõenäoliselt parim kompliment, mis ma saanud olen :))

I said: Is it still raining there?
He said: No. Hot as you here.

Aaawww...

Austraalia...

Mul on blogis endiselt Austraalia kellaaeg paralleelselt Eesti omaga. Mul on kahest telefonist ühes Austraalia numbriga sim kaart. Arvutis on lemmikutena aadressiriba all terve rivi aussie ja NZ lennufirmasid. Arvutikotis on aussie Telstra netipulk. Rahakotis on Aussie pangakaart (isegi natuke veel on raha peal seal). Känguru võtmehoidjast rääkimata.

Miks ma neid asju ära ei kustuta/viska?

Eks esialgu ma ei teadnud, mis edasi saab. Siis oli vaja raha teenima hakata, niiehknii kas jäädes või minnes, ikka raha ju vaja. Nüüd on elukorraldus jälle Eesti ümber. Austraaliasse lähen ma raudselt veel, järgmise aasta puhkusest, et rännata veidi idarannikul. Aga praegu tagasi minna on liiga hilja, viisa muudkui kulub jne. Aga miks ma siis ei suuda teda oma elust praegu ära kustutada?

5,5 kuud ehk 169 päeva

Nii pikk siis oli mu suur Austraalia seiklus. Seekord. Sest ma ei tea, kas või millal tagasi, aga hing ei jää rahule, kui ma seda lõpuni ei vii. Ühel päeval kindlasti. Kas kolm kuud, kaks aastat või abikaasa ja  paar last hiljem.

Selle aja jooksul:

1. nägin ma 29 655 kilomeetrit Austraaliat! Sellest 15 955 kilomeetrit viimase 6 nädala ja 1 päeva jooksul.

2. pilte tegin ikka kümne tuhande ringi, ma isegi ei suuda neid enam kokku lüüa.

3. tutvusin mitmete toredate inimestega, nii mõnigi neist jääb mu ellu ka edaspidi.

4. elasin läbi paar telenovelat, rohkel arvul reisiseikluseid ja moskiitod-sipelgad-ussid-krokodillid-hammustavad possumid.

5. olin õnnelik.

Meil LJga oli igaõhtune rituaal, teha päeva top3. Mõnikord ei mahtunud päeva emotsioonid sellesse kolme punkti ära, tuli laiendada kümneni. Mõnikord, oli päeva topis üks punkt, näiteks hommikusöök :D Aga need oli toredad traditsioonid, mis meil hotell Fordis välja kujunesid. Jään neid igatsema.

Viimastel päevadel üritasime teha ka Austraalia üldiseid toppe. Et nagu top 10 ilusaimad kohad. Seda tegema asudes leidsime kohe, et peame üldisemalt üksikumale minema, nt mägede-linnade-koskede jne põhiseks. Sest topi väärilisi kohti on siin rohkem, kui pjedestaalil kohti. Ma panen need topid ka reisiblogisse, kui ma selleni jõuan :)

Üldse on esimest korda lennujaamas istudes kummaline tunne. Alati on peale reisi lennujaama jõudmine ootusärevus, tahaks koju jõuda, pilte näha, sõpradele jagada. On kerge reisiväsimus ja soov koju jõuda, sest  on kuklas teadmine, et reis on läbi ja järgmine päev tuleb tööle minna. Praegu ei ole sellist tunnet üldse, ei ole tunnet, et reis on läbi ja lõpule jõudnud ja et ma olen võtnud maksimumi, mida ma alati teen. 

Aga see 169 päeva oli parim aeg, olenemata kurbadest taustasündmustest. Või Perthi alguspäevil masendusmõtetest, kui käis aktiivne tööotsimine, mis esialgu oli tulutu. 

Ja ma tean, see lugu ei ole veel lõppenud :) "I'll be back," ütlesin ma Schwarzneggerit imiteerides LJ-le. 

esmaspäevane pildipostitus

Esmaspäev Cairnsis, viimane päev Austraalias. 

Et mitte blogis matusemeeleolu hoida (seda jagub mul mujale küll), siis teen ära postituse piltidest, mida plaanisin küll just sel puhul (ehk et viimane päev Austraalias) teha, kuid osanud arvata, et see nii ruttu tuleb.

Ma olen siin oldud aja jooksul pildistanud üles erinevate osariikide autonumbrimärke, neil on seal põnevad sloganid ja muud teated kirjas. Ja oh neid juba jagub.

Australian Capital Territory (ehk siis Canberra)

New South Wales ehk NSW
kahjuks jäi võimalus kasutamata ja üks slogan - NSW - The Premier State - pildistamata.

Northern Territory ehk NT

Queensland ehk QLD

South Australia ehk SA

Tasmania ehk TAS

Western Australia ehk WA

Victoria ehk VIC

Seda huumorit jagub siin veelgi, aga seekord jääb mu projekt pooleli. Võibolla kunagi jätkan.

Mount Isa

Jõudsimegi Queenslandi osariiki, viies mul siis juba siin. Ja kui me leppisime isekeskis  kokku, et sihtpunkt on Cairns, ei osanud ma aimata, mida need sõnad tähendavad.

Minu elu, see on nagu eestlastele spordi suurvõistlusel kaasa elamine. Vaatad - meie mees Havannas. Kütab, mis kole! Ajab nagu poolkõvaks, oo nagu medalilootuski või nii ja siis... mis siis juhtub? Tuleb võsapeatus pasanteeria tõttu (J. Salumäe), neetud uisukruvi lendab ära (M. Hernits), ujumiskostüüm rebeneb (I.Sei) jne. 

Et siis meie mehe katkestus ja vaataja jääb suu töllakil menetlema, et oot, wtf?

Selline info siis. Mu unistustereis, eesmärgid jne lõppevad Cairnsis. Igavese suve osariigis, kuhu jõudmist ma ei jõudnud ära oodata, sest siin on unistusterannad, surfipoisid, elu, linnad, suur vallrahu... Ja ma ei näe sellest mitte midagi. Mitte et ma tahaks katkestada, ei ole tüli, ei ole rahamured, ei miskit minust, mu sõpradest või Austraaliast sõltuvat.

Kui mu sõbrad mind lennukile saatsid, uurisid nad, kuidas mind õnnestub tähtajast varem koju tagasi meelitada. "Pulmad ja matused," muigasin.

Ainult et selles lauas ei hõigata "kibe!"

Kolmapäeva õhtul, kui teil on tööpäev lõppenud, olen ma Eesti numbrilt taas kättesaadav. Sõbrad, kohtun teie kõigiga varsti, aga andke mulle aega. Family comes first!

Võserik

See on see koht, kus ma praegu olen. Võserik :)

Tegelt West MacDonneli rahvuspark Alice'i külje all. Aga taaskord on müsteerium nimega internet. Ma olen lausa hämmingus nüüd juba. Asustatud punktideski pole netti, kust seda loota oleks, ja siis on mingi rahvuspark mägede vahel kurat teab kus!!! Internetiseeritud.

Sellest tulenevalt on tühistatud traditsiooniline õhtu "magama kell 20", sest on ju tasuta wifi. Ja erilise boonusena ka elekter, seega isegi ei pea muret tundma aku tühjenemise pärast. Kui te näeks seda vaatepilti, mis siin praegu valitseb - istume mustas öös kolmekesi ümber puidust piknikulaua, läpakad ees ja pealambid otsa ees nagu kaevurid. Et mägede vahel öösel läheb ikka s***ks külmaks, siis on enam-vähem villased sokid jalas, kindad käes, mütsid peas... Pakuks, et umbes 13 kraadi on praegu ja jäsemed on peaaegu jääs, aga nii on vaja seda nälga ju rahuldada eksole :)

Eestlased on ikkagi IT-rahvas :)

esmaspäevane pildipostitus

Ihsand, ihsand... mul tuli praegu meelde, et esmaspäevane postitus jäi tegemata. Aga ma loodan, et see saan andeks, ma ikkagi nautisin oma suurt unistust mitu päeva. Lihtsalt istud ja vaatad seda suurt kivi! Täiesti maagiline.

Vaadake teie siis ka. Lugu on nimelt selline, et Uluru pidavat värvi muutma päeva jooksul. Nii me siis jõudsime Tema Hiilguse juurde, istusime vahuveiniga maha ja tegime iga kahe tunni tagant temast pilti. Päikeseloojangu ajal tuli teha iga 5-10 min tagant, hämming mis kõik toimus selle aja jooksul :))

Kell 12
Ta on selline ilus ja suur ja punakas.

Järgmised tunnid tegin ka pilti, aga väga suurt erinevust näha ei ole ja üldsegi me lahendasime alkoholi sellel ajal ja üleüldse eks :)

Kell 18
Ta on leegitsev punane.
Igasugused kumerused-konarused sädelesid kuldselt.
Lihtsalt vau.

Kell 18.20
Ta oli pruun.
Täiesti tuhmilt pruun :)
Aga taevas mängis roosasid-siniseid mänge.

Hommikul kella 7 ajal.
Ootasin vist midagi suurejoonelisemat,
päikeseloojang oli küll lihtsalt imeline.
Aga ega midagi kurta ju pole,
peale selle,
et appi kui külm see päikesetõus seal oli.

ULURU

helljess - kohal! s6in just selle kivilahmaka vaate taustal hommikust! ja ma ei tea ise ka, kuidas mul siin internet levib! olengi vist k6ikv6imas ja viisin ellu eestis huumoriga 6eldud projekti : internet austraaliasse.
ilusat pyhap2eva hommikut, mmuah!

Alice Springs

Täiesti uskumatu. Ma olengi Austraalia südames.

Alice Springsi slogan pidavat olema: "Tuled nädalaks, jääd terveks eluks". Ma loodan, et mul nii päris ka ei lähe :)

Kuid esimesed muljed linnakesest on head. No näiteks vajasin ümbrikut ja kui ühte raamatupoodi sisse astusin ja küsisin, kas neil on müügil, siis noormees vastas, et ei ole, aga ma annan sulle. Ihsand, kui vähe on ikka rõõmuks vaja :)

Varsti, varsti... olen ma SEAL ;)

tõde :)

Vahel on see, mida sa otsid,

otse su nina all.

Ka autoroolis olles :)

voodijutud :)

30 päeva järjest olen nüüdseks autos maganud, päris põnev statistika onju?

See läheb täna jälle nulli, sest tänase öö saan ma voooooooooooooooooooodis magada. Oh, on see alles rõõm :) Miks siis nii nüüd, kui tiim LJ autos ööbivad, sellest tuleb eraldi postitus ka :)

Aga enne käin ma duši all ja rahulikult veel linna peal patseerimas ja veedan omaette kvaliteetaega :P

Ahjaa, registreerisin ennast enne hostelisse sisse, adminipreili küsis perenime. Nagu ikka, viskasin esimese ettejuhtuva dokumendi ehk id-kaardi. Selle peale adminipreili ütles: "Oh, tere!!!"

Ainult Austraalias? :))

Hiljem: No nüüd on ka põhjalik aruanne autosaagast ja muudest tegemistest olemas. Seal teises kohas.

what a day...

ma parema meelega h6iskaks, kui lahe p2ev eile oli, aga t2nane lendas hooga selga ja neid juhtumisi ei saa endale hoida. k6igepealt p6rusin nn arki ylevaatusel siin l2bi, mis t2hendas, et p2ev m66dub autoremondit66kodades. sajaga vedas, et saime yhes jutule ja kohe t66sse v6eti. maksumus - 800 dollarit - teeb haiget. et aega surnuks lyya (autota inimesel 22rmiselt raske ylesanne), smsisin me uuele aussie kaverile harrile (tegelt laura sai temaga s6braks ja ma lihtsalt l6in yle... ja harrrrrrrrri on soomlane tegelikult), kes oli 5 minutiga kohal. tundus, et p2ev hakkas minema paremaks (kui unustada see 800 dollari lugu), harri tegi l6unas66gi v2lja ja grillis lammast ja kaamlit meile, kui yht2kki miskit 22rmiselt sooja selja peal v2rhatas. palju 6nne, mingi lind sittus mu t2is eksole. pool selga oli seda jama t2is (v2hemalt ei olnud uss, mis mu esimene kartus oli, sest no ussid viskavad end ju puuoksalt alla kaela v6i selga v6i midagi...) harri leidis, et minu 6nn avaldus selles, et sain aborigeeni katsuda ja juttu ajada 15min hiljem. tjah 6nn missugune. seej2rel otsustasime 6htu l6petuseks end premeerida vaba6hu kinoga t2histaeva all. peaaegu oleks p2evasaldo plussi j22nud, aga siis tuli oppossum ja hammustas mind varbast!!! ajal, mil ma 6ndsalt filmi vaatasin ja jalad k6veras tooli peal istusin.... no mida p2eva???

esmaspäevane pildipostitus

Andke mulle nüüd andeks, aga seekord on pildid mu viimase nädala kümbluskohtadest. Nii palav on, nii mõnus vesi on, nii raske oli teha seda toppi :)

No ma ei saagi järjestust panna, mis oli parem, mis halvem. KÕIK olid superluksid kohad. Vesi, see on kristallselge...

Katherine Hot Springs.
Mõtlesin, et GPS teeb nalja, kui sellist asja linna keskel välja pakkus.
uli välja, et ei teinud.
SUPERkoht!
Vesi 34 kraadi

Pärast Katherine Gorge pettumust
jätkasime Nitmiluk rahvuspargis selle kohaga.
VAU!
Ja vesi, ma parem ei räägigi...

Florence Falls Litchfieldi rahvuspargis.
Vesi oli mõnus ja kosed lihtsalt vapustavalt ilusad.
Aga liiga palju rahvast oli seal.
Tahaks ju omaette olla eksole :)

Buley Rockhole Litchfield rahvuspargis.
See oli tegelt ilamtumapikk koskede-kivide rada,
kivide vahel mõnusad ujumiskohad.
Taaskord oli rahvast liiast,
aga ei häirinud nii palju,
kui eelmises kohas.
Vesi oli väga mõnus värskendav.

Douglas Hot Springs.
Seal oli palju erinevaid ojasid,
ühes vesi 60 kraadi,
kõrval 30.
Ja nii me laveerisime,
ühest ujumiskohast teise.
See ei ole 60-kraadine :) Too kõrvetas ikka korralikult.

Wangi Falls.
Lihtrsalt fantastiline koht,
seda enam,
et meie supluse ajal praktiliselt teisi inimesi polnudki.
Vesi - vapustav.

Berry Springs.
Samanimelises looduspargis.
Vesi oli 30 kraadi ja ümbrus oli dzungel.
Täiesti lõpp, kui mõnus ujumiskoht.
Kolm nn  basseini oli seal, pildil "oja" ühest
basseinist järgmisse.

The Cascades.
Ma ei arvanud sellest kohast midagi,
aga see vaatepilt... vau!
Sellele pildile siin eelnes kilomeetrine rännak
mööda dzunglit ja ojakallast,
ja siit jätkus edai ülesmäge,
kus kivikihtide vahelt voolas muudkui vett,
tekitades võrratult pika imelise koskede allee :)
Vesi oli veidi jahedam, aga seda värskendavam oli.

See nüüd oli küll veel WAs, mitte NTs,
aga pääses siia toppi kõige võrratuma vaate pärast.
Aga vesi oli JÄÄÄÄÄÄÄÄÄKÜLM!
:))

Ma ei arvanud, et see osariik mind millegi erilisega (no peale Uluru eksole) võluda suudaks. Siiani on olnud suu lahti kogu aeg :)