reede, 2. juuni 2023

9 aastat Varnjas ja nüüd olengi päris maakas viimaks

Härra abikaasa otsustas omaette, et ta naisel on igav. 3 majapidamist, 2 ettevõtet ning 2 röövlit ei suuda piisavalt mu aega ikkagi täita ja nii tõi ta koju meile...

5 Rootsi sinist parti.


ja viis kanatibu ka, kes on alles peopesa suurused ning munemist ei lähiajal küll oodata neilt.Tibudest üks on eriline sprinter. 2 korda on juba kasutanud võimalust plehku panna, aga saime kätte peale pikemat jahtimist. Niiet tänud abikaasale, viimnegi vaba minut siin päevadest on nüüd sisustatud.

Pardid on hullult ägedad. Liiguvad ainult kambakesi, eile, kui neile kiiruga aia ehitasime ja transpordikastist välja lasime, siis esimese hooga paterdasid kohe nõgestesse ja pika rohu sisse. Sealt jalutasid nagu üks mees tiigi kaldale ja esipart poolenisti vajus kaldaservast alla vette. Teised tema järel, sest esipart ju läks. Nad sai esimest korda oma noorukese elu jooksul vette eile, seeg aesimese hooga oli ehmatus ja uih-aih-fuih, aga siis esipart avastas, et oo, mulle meeldib. Ja hakkas matsutamine pihta. Nüüd on nad viiekesi muudkui tiigis mõnulenud ja naudivad seal toimetamist. Istume lastega nende aia ääre sja lihtsalt uudistame tegelasi :)

teisipäev, 30. mai 2023

aedniku raske elu

Mitte et ma aednik oleks. Minu aed on täis härra abikaasa ATVsid, paate, järelhaagiseid, murutraktoreid, karakatte, autosid, kärusid ja igasugu tööriistu, mis härra töökuurist välja plahvatavad hoovile ja kuidagi kuuri tagasi ei mahu. Mitte just iluaed.

Kõrval naabriaed on iluaed. Vaatan koguaeg kadedusega, kuidas on ilupuud, viljapuud, pöösad, lilled. Läbi suve midagi muudkui õitseb.  Esiteks jaa, ma saan aru, et mul polegi aega, et koguaeg midagi näppida aias, aga ilu tahaks ikka.

Ma tahaks sellist iluaeda, mis hoolt ei nõua. Et istutad maha ja siis ta saab edasi ise hakkama. Aga ei, niimoodi ei ole elus ette nähtud.

Kõik, mida sa ei taha aeda kasvama, see vohab. Naat, umbrohi, kassitapp, nõgesed, raudrohi. Käin ja kitkun neid, aga nii kui selja pööran, on nad jälle kohal. Ja siis need asjad, mida ma tahan, et kasvaksid ja virguksid, need surevad kätte ära või trimmerdab härra abikaasa nad "kogemata" maha. Nüüd avastasime, et oi mis tore, kõik viljapuud on lehetäi ära nosinud. Terve reede õhtupooliku piserdasin rohelise seebi lahust 3x igale puule ja korjasin usse ja röövikyuid ära nii palju kui leidsin. 

Kõik põõsaalused ja vaarikad olen puhtaks rohinud naadist, aga juba näen, kuidas uued libled virguvad. Ma tean, et mul ei ole suvel mahti seda noppimist teha, seega tahaks, et kord tehtud siis hooleta. 

Üks naabrimees meil tegeleb Estmulch firma alt värvilise multšiga ja tõi meile hunniku multšikotte. Paar päeva kulus sellele, et puude ja põõsaste alt rohi ära kaevata, muld siluda, geotekstiil alla paika panna ja multš peale ladustada. Ilus ja puhas sai ning loodetavasti püsib ka niimoodi nüüd. 



Et värvilist multši just koormatega ei olnud, siis vaatasime, et peab tavalist multši ka tooma juurde. Eelmisel aastal istutasin Mesi taresse 100 kuuseistikut hekiks. Meie naabri tagahoov on nagi prügimägi ja see on nii kole vaatepilt, et igakord paneb mind ohkama. 9 aastat jutti juba. Seega istutasime kuuseheki, et vähemalt seda me rohkem vaatama ei peaks. Raudrohi ja kassitapp aga kasvavad kordades kiiremini kui kuused. Eelmisel aastal päästsin ma kuusekesi väemalt 3x, aga see on nii nüri töö. Tahaks, et tulemus püsiks. 2 päeva tagasi tegime härraga taas kuused raudheinast ja kassitapust puhtaks ja ilusat kuuserivi vaadates esitasin härrale nõudmise. Toodagu multši. Kohevarsti saab see kõik parem.

Kevadel kuu aega tagasi sai maha istutatud Mesi taresse ja Samovarimaja hoovile kokku 200 mändi. Ütleme nii, et naat on juba 3x pikem kui männinööbid, et ka neid tuli juba käia päästmas. Lähevad ka nüüd multši alla, et oleks lihtsam niita ja trimmerdada edaspidi.

Üleüldse terve eelmise nädala kulutasime härraga aiatöödele. Kes tegeles multšiga, kes niitmisega. Kõik muud projektid, mis on hädasti vaja ka ju teha, ootavad, sest rohi lihtsam mühinal kasvab. 

Loodetavasti ma nüüd natuke ikkagi selle tööga omale suvel rohimise vabadust võitsin. Kasvuhoonesse tellisime ka kastmissüsteemi ära, et seegi töö lihtsam oleks. Eks peagi näha ole, kas see kõik ka asja eest oli.

Mustsõstrapõõsad olid keskelt kõik paksult nõgeseid täis.
Kitkusin nad ära ja härra kühveldas multši alla.
Nii ilus on nüüd vaadata :)

See vaarikate kevadine puhastus on ka alati päevatöö.
Mõneks ajaks jälle hooleta.

Naudin nüüd siis seda ilusat paari päeva maikuus, mil aeda on ilus vaadata. Multšihunnik kärul ootab, et kuuskede ja mändidega tööd jätkata, sest geotekstiil sai otsa vahepeal. Ilma selleta aga ei taha panna. 

kolmapäev, 24. mai 2023

Jälle see Prangli :)

Kui me sügisel peale pikemaid planeerimisi ja klapitamisi üle mitme aasta lõpuks Pranglisse jõudsime, ähvardas härra seal käima hakatagi. Tuleb välja, et ta mõtles seda tõsiselt, sest kui oli plaani võetud Sabatoni kontserdile sõit, ühendati see sujuvalt Prangli viikendiga.

Ainult et samal nädalavahetusel oli toimumas ka Prangli Saunajooks 2023. Vaatasin härrale otsa, kui telefonis Marekiga rääkis, et no tuleme siis ka appi ja ise ka ei saa aru, kuidas mu huulilt väljusid sõnad: "A meil on ju saunatelk... Võtame kaasa ja teeme oma sauna!"

Sõna läks lendu ja oligi olemas!

Ma natuke ikka saan aru, kuida sneed sõnad huulile tulid. Ma ise ju korraldan Sibulatee saunafESTi, seega ma tean, milline piin on neid osalevaid saunu leida. Jah, saunades käivaid saunasõpru leiab küll ja veel, aga saunade pakkumisega on keerulisem. Eriti nii piiratud asukohas nagu väike Prangli saar!

Meie mitmed sõbrad, kellega koos sai Sangastes möllatud ja puhatud, olid ka kohe Prangli puhkusest huvitatud. Nii siis saigi seltskond kokku lepitud, Marek korraldas meile majutuse ja Pranglisse me kiirustasime. Lausa reede hommikul kl 9. 

Veast saime kiiresti aru, kui Eveliis ja Mari-Allan alles reede õhtupoole tulid. Sest meid pandi muidugi Pranglil tööle. Lubati, et puhake, nautige, aga tegelikkuses küürisime välikööki talveunest välja (mul vaja kodus sama teha, kes mul selle ära teeb, ah? Vabatahtlikke?). Mehed lihvisid ja võõpasid laudu-toole. Marek jooksis ringi ja toimetas muudkui. 


Kuna Oke lubas suure suuga Prangli tuuri ja parim selleks on sealsed vanad vene veokad lahtise kastiga, siis muidugi oli vaja autosid putitada. Sest neil kõigil on mingi viga küljes. Jäi meiegi sõiduriist kuskile tee äärde seisma. Kui Pranglis ringi jalutada, siis neid Gaze ja Zile vms nende nime don, konutavad igal pool. Lõpuks sain ma aru, et nad lõpetasid lihtsalt sõitmise seal kohas ja sinna nad on jäänudki :)

Igatahes kõik mehed olid kaputi all või juures, aga asja ei saanudki.

Kalal käisime ka. Ja tänu sellele, et naised pardal olid, saabus üle pika aja merekaluritele hea saak. Algul nad küll aasisid, et ei saa naisi pardale võtta. Pärast ma aasisin vastu, et kus nad nüüd ilma naisteta üldse merele saavad minna :) Ühe ülisuure puraka said ka võrgust kätte. Seitsme kilone tursk oli mulle esimest korda uudistada. 


Kalasaagiga sadamasse jõudes hakkas autosid saabuma. Kõik olid juba saagist kuulnud kuskilt ja tulid kalaga pilti tegema :) Meie tegime muidugi ka, sest me ju tõime merest välja.

Saare tuuri saime ka, küll dziipidega, aga tore ikkagi. 



Laupäeva hommikul esimese asjana saatsime härra laadima :)

Härra laeb

Terve laupäeva veetsime me rannas. Ilm oli imeline, meri peegelsile, päike paistis. Hästi tellitud. Sest just randa otsustati me saun üle spanna, et oleks osalejatel ka päriselt vaja ringi joosta, orienteeruda ning saunas käia. Olime siis hommikul oma kambaga rannas, et hakkame sauna üles panema ja kamba peale tekkis mõte. A mis me sest saunas kaldale paneme? Paneme merre!!!


Saunatelgil nimelt ei ole põhja all ja nii saab panna küll. Sest enne pole sellist asja küll tehtud eksole.

Ja merre me ta panimegi. Meri, sindrinahk, päevapeale muudkui taandus. Niiet lõpuks ei olenud nii seksikas, kui algul, aga saunalaval sai istuda ikka nii, et varbad merevees. Jube äge oli. Vesi ahjus muide ei olnud. Aga meri põlvini küll!

Lasime meestel ka lauad-toolid randa tuua, sest ega me kivi peal hakka päev otsa istuma. Eveliisi ja Küllikesega tuunisime olustikku instagrammitavaks muudkui. Hea oli olla, lõbus oli olla ja üldse oli kõik väga äge.

Hullud lapsed veetsid terve päeva meres möllates, saunas soojene
des ja jälle meres.


Ma sain ühe ilusa pildi Eveliisist ka! :)))
(meie omavaheline nali + kõik need Perekooli kritiseerijad)

Meie saun sai eripreemia ka, niiet pärast saunalisi jätkasime oma olengut. Tagasi öömaja hoovile jõudes kukkusid KÕIK mehed järjest ära! Kuigi õhtu pidi jätkuma rahvamajas tantsusamme seades, siis sinna meist MITTE KEEGI ei jõudnud. Naised ausalt öeldes ei tahtnudki minna, sest oma seltskond on niivõrd äge ja harva näeme, siis mõnus lobiseda. Aga mehed olid kõik tantsulõvid valmis. Minu oma, see seletas suure suuga, kuidas tuleb tantsima minna, ise oli esimene, kes ära kukkus. Mis on täiesti arusaadav, sest esiteks - Sabaton poole ööni ja hommikul kohe Pranglile. Pranglil sai reedel üleval oldud poole ööni ja siis hommikul varakult sauna kütma. Härra mul oli ka ainus saunaperemees, kes kõikide saunalistega saunas oli, neile leili viskas ja head saunakogemust pakkus seeläbi. Mis äthendab, et ta oli terve päeva saunas!!! Loomulikult võtab läbi. 

Kui minu härra oli voodisse ära läinud, vaatas väsinud silmadega, aga optimistlik Marek ringi ja teatas mulle, et teda tahatakse magama suruda, aga tema küll ei taha. Tema pole ÜLDSE väsinud. Täpselt ÜKS minut hiljem oli Marek kadunud ja pugenud oma naisukese kõrvale tuttu ära. 

Allan tegi lastetoas kaminasse tuld, et oleks vähe soojem ruum. Kümmekond minutit hiljem läksime Mariga vaatama, et mis nad teevad seal lastetoas nii kaua. Tuba oli tühi, hoovi peal mitte üht last ja Allan ära läinud tuttu. Kuna meil oli kamba peal suur maja ja pööningutuba suur magala, siis nad olid kõik seal reas :)

Ainsad, kes rahvamajas peol tantsimas ja hängimas käisid, olid meie LAPSED! Eranditult kõik lapsed. Ma olin enda omadele sõnad peale lugenud, et pimedaks minemise ajaks peab tagasi olema. Nii nad olid ka.

Hommikul oli härra nii löödud, et ta peole ei jõudnud. Ja raske ohkega tunnistas, et poeg vist võttis teatepulga üle :)

Nii see Prangli meil läks. Palju nalja, väga palju sisenalju ja situatsioonikoomikat ning mõnusat olemist. Ilm oli ka super!

Äratulek. Meie noored:



teisipäev, 23. mai 2023

Kiire Tallinna vahepõige

Viis kuud tagasi avastas mu härra ühe oma sõbra jagatud YT lingi kaudu Sabatoni. Koos lingiga jagati ka Piletilevi infot, et maikuus on Sabaton Tallinnas. Härra ostis koheselt 2 piletit ja käskis mul kalendrisse punasega märkida, et siis me lähme Tallinna.

Sabaton jõudiski kätte!

Lapsed korraldasime sõprade manu, Allan viitsis meid autoga kohale viia ja ootasime Saku Suurhalli või mis iganes ta nüüd on uste avamist. Allani autost välja astudes ohkas härra. Trepid olid juba rahvast paksult täis, nagu laulukaare all.

Härra arvas, et hea idee - lähme Roccasse poodi, ostame midagi süüa - juua ja tuleme tagasi, siis rahvast vähem. Hehee, tagasi tulles oli rahvast juba 3x rohkem ja järjekord Roccani välja. Võtsime rivvi, sõime oma sushit ja elu oli ilus. 

Lordi kontserdit kuulsime teisest poolest saati. Siis saabus Babymetal, mis oli huvitava kontseptsiooniga. Raju metalmuusika taustal Jaapani tibid hüppasid ja võimlesid ning ninnunännu häälega laulsid. Härra tuli välja kontseptsiooniga, et me võiks hakata tegema SM-bändi. StaroverskiMetalBändi. Rätik pähe, lugeda noodikirja metalli saatel :)

Veidi ootamist või veidi rohkemgi ja siis algas Sabaton. Enne veel leidis meid rahva seast üks tuttav noormees ning ajasime juttu. Härra vaatas, et mismõttes ma võõra mehega räägin ja virutas mul nina veriseks.

(okei, tegelt ta žestikuleeris nii elavalt oma kätega, et riivas korraks mu ninaotsa, aga sellest piisas, et mul ninast verd voolama hakkaks.)

Sabaton tegi showd! Tuld! Lund! Konfette! Flaiereid! Kõike sadas lakke ja laest alla. Väga väga mega kontsert oli. Härra hüppas ja kargas ja nautis! Mina ka, aga mitte nii kõvasti hüpates (sest veri ninast väljas eks)!



kolmapäev, 17. mai 2023

Projekt "Maja" - üheksakümne seitsmes peatükk (fassaadi värskendus)

Meie kodu on ehitamises olnud 10 aastat ja seda muudkui jupphaaval. 

2017 novembris sai maha võetud ja uuesti ülesehitatud dvori osale vooderlaud peale.

2021 novembris sai vana majaosa soojustatud ja vooderlaud peale.

Mõlemal juhul oli voodrilaud ostetud juba ette värvituna, värviks rootsi punane. Kui 2021 sai maja üleni voodrilauaga kaetud, ütles mu terav silm, et väike toonivahe on maja erinevatel osadel. Aga see ei seganud üldist ilmet ja niikuinii oli vaja ette võtta mastaapne majavärvimine, et katta vooderlaud teistkordselt värviga ning seeläbi ka naelapead ära peita.

Omajagu aega läks muidugi mööda, sest koguaeg on olnud nii palju ootel olevaid töid. Nüüd reede hommikul otsustas härra abikaasa, et vot emadepäeva nädalavahetusel võtame selle töö ette. Rentis tõstuki, kutsus talgulised (mitte kedagi ei tulnud peale ühe sõbranna, kes sai paar tundi abiks olla) ja nii ma üksinda terve maja ära värvisin. 4 päeva, 10-13-tunnised päevad, käed ja eriti randmed täiesti surnud. Tehtud sain! Kui ma enne arvasin, et ei ole see meie maja nii suur üldse, siis nüüd olen teisitiarvamusel. Peaaegu 300 m2 seinapinda tuli kokku.

Terve emadepäeva veetsin ma värvipintsel näpus.


Kui ma enne arvasin, et mul oli punane elumaja, siis peale värvimist (kus me kuurid jätsime endist tooni, ainult maja sai uue kuue) selgus, et ei, mul oli pruun maja. Nüüd on punane! Valisime ehituspoes rootsi punaste kolme valiku vahelt kõige särtsakama.



Tahtsin teha postitust siis, kui kõikkõik on valmis fassaadi osas, aga no see juhtub millalgi järgmise seitsme aasta jooksul ilmselt. Osadel akendel ja uste ümbert on puudu veel aknaliistud. Härra hakkas isegi tegelema, aga siis selgus, et nendel akendel aknaplekk jääb segama ja ühesõnaga, keeruline. Tõlkes: härra ei viitsi tegeleda.

Teiseks on kolm akent vaja ära vahetada: köögiaken ning 2 tulevase elutoa akent. Need on kõik juba ammuilma tellitud ja ootel, aga in aise neid ju vahetada ei suuda üksi. Seega ootame veel paar aastat.

Kolmandaks on sokkel soojustatud, aga see penoplastine vaade ei meeldi kohe üldse. Seda oleks vaja katta kas krohviga või dekoratiivplaadiga. Ma leidsin ka sellise, mis mulle hullult meeldib, aga härra jällegi ei võta vedu. Niiet siis ootame.

Aga vähemalt on maja värvitud ja ma olen nii nii rahul.