teisipäev, 19. oktoober 2021

Mina ka, mina ka!

Nagu paljud teisedki, olin ka mina kohal, et Enefit Green aktsiaid märkida. Selle sammuga siis poetasin varba mingi raudukse vahelt sisse ja et seda ära ei lömastataks, püüan nüüd hakata omale selgust looma.

Kõik tundub loogiline siin postituses (ja natuke nagu on tore nina üles ajada, et kinnisvarasse investeerimisega nagu ju ka oleme panustanud härraga) ja siis kui nina mujale suunan, tundub kõik jällegi tuumafüüsikana. Ja see on ikka nii, et kui mingid silmad avanevad, hakkad märkama just seda sama teemat nii palju enda ümber. Enne olid klapid peas ja eirasin investeerimise temaatikat. Nüüd ujub välja igalt poolt seltsilisi, kes muuseas poetavad, et jaa, ma ka ostan aktsiaid, investeerin krüptorahasse, tegelen ühisrahastusega... Senini ma vaimustusin oma hobidest peamiselt, ikka ainult samovarid ja täpiline portselan (investeering seegi?)

Ehk siis, kui ma kuskile ära kaon, siis tõenäoliselt loen sente, Rahakratti ja Investor Toomast. Mis ma veel lugema peaks? Regasin end paarile webinarile ka, mis kohe ajaliselt lähedal olid. Kuidagi uus hingamine tuli sisse, jälle midagi oodata või millest vaimustuda. Ma mäletan vanast ajast kontoripreilina, et oli ka üks pidev ootamine - kõigepealt lõunat, siis tööpäeva lõppu. Siis nädalavahetust ja siis puhkust, mis reeglina oli reis. Ja muidugi palgapäeva ootasin ka. 

Ütleme nii, et suve keskel tekkis mul üks tobe sõltuvus. Mulle on alati meeldinud lugeda, aga ma raamatukokku ei viitsi end vedada ja Elisa app nagu ei olnud ka päris see. Lugesin sealt nii palju huvipakkuvat ära, kui leidsin ja siis ammendas. Blogides on vaikus (nagu mu enda omaski) ja kui mõnedes blogides on aastatepikkuselt Perekoolile vihjatud, hakkasin siis ka sealt natuke lugema, aga taganesin kiiresti ja panin selle ukse ruttu kinni. Seega... kõrgemad jõud hakkasid mulle FBs ette söötma mingeid raamatulugemisäppe ja nii ma siis ühe küüsi langesingi ja sealt mingeid naistekaid sisse ahmisin. See oli selline rahustav tegevus megakiire suvetempo juures, leida 30 min ja lugeda midagi. Aga tänaseks on see end ammendanud, sest nende lugude stiil on nii üheülbaline ja noh, peaks midagi targemat lugema... Härra mul ka kaagutab kõrval, et mis aega tühjalt raiskan (nagu tema enda FB scrollimine ja x videote vaatamine targem oleks, pff).

Et siis - tänasest hakkan targemaid raamatuid ja blogisid lugema. Ausõna! Tahan ka rahatark olla ning parem hilja kui mitte kunagi.

esmaspäev, 18. oktoober 2021

lapsemäng

Esiteks, meie peres on küll telekas olemas, aga hirmus vana ning mitte voogedastust või veebis surfamist võimaldavav, isegi mitte järgi vaatamisega eksemplar. Täiesti vanakooli värk. Ole kell 19 teleka ees või jääd ilma.

Teiseks, minu läpakas võrdub teatud kellaaegadel ETV-telerina. Seda saab onlines otse vaadata ja niimoodi me Terevisiooni ja Ringvaadet ikka vaatame hommiku- või õhtusöögi kõrvale, sest mu nö office asub köögis praegu ja seega läpakas ka.

Kolmandaks. Kõiges ongi süüdi Ringvaade ja siis härra suur suu. Ühesõnaga, mina seda saadet isegi ei näinud, aga olla räägitud Korea uuest popsarjast Netflixis - Squid Game. Ja et me ei Netflixi eksole, sest meil pole vastavat telekat ega ka mõnusat diivanit, kuhu terve pere kokku mahuks, rääkimata vabast ajastki, siis ühesõnaga, Netflixi meie peres ka ei ole (= õudsalt igavad).

Neljandaks tuli Eesti Naine maale, kelle maja on meist ainult mõne sammu kaugusel ja tal oli õhtusööki kõvasti üle sellel kellaajal, mil me polnud enda oma veel valmistamagi hakanud ja nii me külla läksimegi. Ja siis avas härra oma suu, et sellisest sarjast räägiti Ringvaatest ja kuna Eesti Naisel oli juhuslikult just Netflix lahti kõrval, siis mõtlesime kamba peale esimest osa natuke vaadata. Sellest sai 6 osa ühtejutti. Rohkem lihtsalt ei jaksanud enam ja rõvedalt verine oli ka kõik juba. 

Aga mis seal sarjas siis on, et no tõmbab vaatama, kuigi üldse ei taha rohkem??? Ma ei tea. Aga naelutas. No ma vaatasin Näljamängusid ka omal ajal, loodetavasti ei tule siit nüüd mingid salajased iseloomujooned välja... Kes siis ei tea, tegemist on sarjaga, kus 456 inimest ühiskonna eri kihtidest satuvad eraldatud saarele, et lapsemängudest osa võtta ja võita hiigelsumma raha. Ainult et mängu kaotajad kaotavad oma elu. Võita saab ainult üks. 

Ja muidugi lõppes esimene hooaeg vihjega teisele hooajale. Lõpp pani nii ahastama. Miks need hasartmängusõltlased nii sõltlased on, ah?


Tee ise - täpilised tordialused

Okei, minu täpilembus ei ole uudiseks küll kellelegi. Täitsa võõrad inimesed täägivad mind FB nõudegruppides, kui keegi midagi täpilist postitab ja see on ainult tore.

Lisaks on FBs ka üks tore täpihoolikute grupp Polka Dots ja sealt sain ma imelise idee. Ma pole kunagi varem selle peale tulnud, et neid nõukaaegseid tordialuseid saaks ise tuunida. Samas olen pidevalt jännis sellega, et mul on vaja 4+ täpilist koogialust, sest grupid on suured ja kuidas siis oma sibulapirukaid kenasti serveerida. Mul on 3 Dulevo imelist portselanist koogialust, aga justnimelt 3!!! Vaja oleks 4, igaks juhuks 5 tk. 

Ja siis ma si inspiratsiooni. Protsess ise võtab aega 5 minutit:

Võta päevinäinud tordialus.


Keera mummudest lahti.

Leota klaasi veidi ja pese pabermuster klaasilt maha.


Lõika meelepärane ümmargune muster asemele (mina tegin natukene suurema diameetriga kui klaas, siis oli hea ääre alla keerata vakstut pingutada sirgeks klaasi all). Mul oli kodus ootel täpilist vakstut ja see sobib sinna väga kenasti. Keera kruvid-mummud kinni tagasi.

Tõele au andes, ma tegin neid 4 tk. Iga korraga läks tulemus järjest paremaks! Kõige esimene alus jäi paarist kohast natuke plekiline, sest klaas ei tulnud nii puhtaks, kui tahaks ja see jäi kohe paistma. Aga kui pirukad-koogid peal, siis ei paista midagi ;)

pühapäev, 17. oktoober 2021

Vali mind- mees

See on esimene kord, kui ma KOV valimistel kandideerin. Ma arvasin, et ma ei lähe sellega kunagi kaasa, aga kui ikka igapäevaelu praeguse koalitsiooniga nii turri ajab, siis ei jää muud üle eksole. Ja ma ei ole pea üldse mingit enda upitamist ja VALIMIND kampaaniaid teinud. Tahan uskuda, et mu aastaringne töö on ka miskit väärt ja mu nime ikka teatakse. 

Aga täna, valimispäeval ma lihtsalt pean siia blogisse (missest et siin tõenäoliselt mu valijaid ei ole niikuinii) postitama härra abikaasa FB jagamispostituse. No kui mees nii nunnu on (kord aastas ja isegi mitte pulmaastapäeval eksole), siis ta sai õhtul ekstrapai ja mususid.

Härra ise ka kandideerib ja tema panustab enda nähtavaks tegemisse õite tublisti. Vaatame, kumb rohkem hääli koju toob! (Ja meie vald on ainus Eestis, mis on võrdne Tallinnaga - meil on 4 ringkonda vallas. Nagu wtf??? Me härraga kandideerime erinevates ringkondades. Mina saan temale hääle anda, tema mulle mitte. Niiet ta on hetkel ees 2 häälega...)


 

esmaspäev, 4. oktoober 2021

aasta ämber :)

Kuigi aasta ei ole veel läbi, siis ma julgen aasta ämber tiitli meie tegevustele juba ära anda. Tänavu oli selleks Tagadi laat :)

Kes ei tea, siis Tagadi laat (Tagadi Restauraatorite päev on nende ametlik nimetus) on üks suurimaid vanavaralaatasid. Ma kõigil igas Eesti nurgas toimuval vanavaralaadal mõistagi käinud ei ole ja kõige-kõigemat tiitlit seega välja anda ei tihka, aga see laat on ikka üüratu. Toimub 2x aastas, maikuu ja oktoobrikuu esimesel pühapäeval. Viimased 3 laata jäid koroona tõttu vahele ehk põhimõtteliselt olime Tagadil viimati 2019 sügisel.

Härra meil on Unicmoto vanatehnikaklubi liige ja sama klubi ka üritust korraldabki. See on põhjus, miks me oleme mitu aastat seal käinud meie vanavaraga (sõjaväe supikatel, mulksukohvikannud, samovar) süüa tegemas käinud ja sooje jooke pakkunud. Ettevalmistused on alati ajamahukad. Tavaliselt laupäevad kuluvad kogu varustuse pakkimisele (telk, toolid-lauad, nõud, maitseained, küttepuud katlale jne, lisaks supi ettevalmistusele - keeta suitsukooti, puhastada, keeta herned, tangud). Ööseks sõidame Tagadile, kus ööpimeduses suppi veel valmistame ette, mõne tunni pikutame magada oma bussis (oktoobris on suht krõbe :D) ja siis eriti "värsketena" pühapäeva hommikul läheb supi, kohvi ja tee tegemiseks ja pakkumiseks. Aktiivne nädalavahetus.

Selgi aastal kõik samas rütmis toimus ja kui pühapäeva hommikul härra kl 6 bussist välja kamandasin tööle, selgus lõbus tõsiasi. Kell 3 öösel oli supp hea ja valmis. Kell 6 hommikul oli supp täiesti hapuks läinud!!! 

Mida teha 150 liitri hapuks läinud supiga? Mitte midagi!

Pakkisime aga oma killavoori kõik kokku ära ja ei mingit tööpäeva!

Jalutasime siis mööda laata ringi mitu tiiru, härra oli kuidagi lahkes meeleolus oma prouale samovare ostma ja nii skoorisime Samovarimajja 5 uut samovari. Abiks seegi. Kui tulu teenida ei saa, siis kulutame vähemalt raha :)

Analüüs, miks supp hapuks läks, veel käib.