kolmapäev, 10. august 2016

Pulmajutud

Tüng. Mitte minu pulmadest ei tule juttu, kui seda lootsite :)

Sain paar päeva tagasi järjekordselt kallilt sõbrannalt teate, et tema on salaja mehele läinud. Hästi tore uudis, aga... Näh, mis mõttes salaja??? :)

Ma absoluutselt ei praga kellegi otsuse üle see tähtis päev isekeskis või oma perega veeta, aga no sõbrannadele võiks teada anda küll, et selline plaan susiseb. Sest kõik mu tüdrukud väärivad ikkagi mõnusat mehele saatmist ja tüdrukuteõhtut mu meelest. Ma olen nende korraldamisest nüüd vähemalt viiel korral viimase mõne aasta jooksul ilma jäänud!

Ja kui kunagi peaks minu kord saabuma, salaja või täitsa sõpradele tehtav pulm, siis tüdrukuteõhtut tahan ma ikkagi. Mulle meeldiks selline ootamatu asjade käik, ehk et ma ise oleks teadmatuses, aga härra abiga on mu naised mulle midagi vahvat välja mõelnud. Ja härra, kui sa seda loed siin, siis jäta meelde eks! Vaata, et mul juuksed oleks tolleks päevaks pestud :P

Ma muidugi loodan, et mu naised teavad ka, mis mulle meeldiks ja mis mu "viimase vallalise õhtu" nauditavaks teeks. Kindlasti oleks see vastand sellisele õhtule. Ei mingit kerjamist, müümist, hääletamist vm tobedat. Kui vähegi sinnapoole asi kisub, siis ma lähen koju ära või maksan ise selle rahasumma, mis vaja kokku saada on. Naisel peab ikka väärikus jääma, mitte kokteiliraha kaubelda.

Ja riides tahaksin ma olla normaalselt, mitte mingi kloun :)

Kuigi sõbranna pulma ega tüdrukuteõhtule seega asja polnud, siis tänavune pulmasuvi ilma skoorita siiski ei jää. Augusti lõpus ootab meid üks vahva pulm Pärnumaal. Et tegemist on härra sõbra pulmaga, siis tema saab küll üllatuspoissmeeste õhtule minna :) Mina ja Mesilane peame talle autojuhiks olema ja seega järgmine reede hängime tõenäoliselt kodututena Pärnu linnas. Kellegi küllakutseid või ettepanekuid on, siis olen suur kõrv.

Projekt "Külalistemaja" - 33

Peale pikka utsitamist, nagu mul ikka kombeks on, sest ma olen jäär ja kannatamatu ja asjad oleks pidanud juba tehtud olema eile eksole, saime nii kaugele, et härra loovutas oma pool päeva minu... khm tare, jaoks ja lõpetasime pikalt ootel olnud projekti ära.

Niisiis, saan esitleda äsjavalminud tare kümblustünni!


Need pinnud, mis tare juures aasta otsa hunnikus olid ja mis ma kevadel koorest ära puhastasin, osutusid tänuväärt materjaliks. Neid jagus väliköögi ja puukuuri ehitamiseks, välikemmergu seinte lõpetamiseks, teise korruse otsaseina ehitamiseks ja viimased jäägid nibinnabin andsid välja nii palju, et sai ka kümblustünni ümbrise ehitada. Me sisu ostsime plastiku, sest nii palju kui ümberringi sõpradelt-tuttavatelt kuulsin, keegi ei kiitnud puutünni, sest peab vastu vaid paar aastat ja mädaneb ära. Kahju. Seega siis ostsime plastiksisu ja see ootas hoovi peal ikka üle poole aasta kindlasti. Oli ka minu silma jaoks häirivalt kole niimoodi poolikprojektina:


Nüüd on hoov korda teehtud lõpuks. Ei ole ühtegi ripakil palgijuppi vm, mis mind häiriks.


Eile lõpetasime terrassi ehituse ja siinkohal olen hästi uhke Mesilase üle. Ka tema täristas sisse nii mitmedki kruvid ja panustas seega valmimisse. Eriti kihvt on sealjuures asjaolu, et akutrelli õpetasin kasutama ma ise, mitte härra :P

Lõpetuseks tahaks kirjutadda, et nüüd oleme tare töödega lõpuks valmis, aga nii see muidugi ei ole :) On päris mitmeid pisiasju veel nokitseda, aga ka suuremaid projekte (nt saunapaat, mis talgute abil sai paljuski juba nokitsetud, aga palju veel jäi teha) ja unistusi. Viimased kahjuks ei sõltu üldse meist endist ja nende puhul jään ootama võimaluste avanemist, et siis uue hooga edasi rügada. Äkki uuel hooajal??? Loota ju võib.

Igatahes saunapaadi asjus käin ma härrale veel pinda, et ka see sel suvel tehtud saaks. Tahtsin ma seda juba sel suvel välja reklaamida meie romantikapaketina, aga ei õnnestunud veel.... Siis on, mida uuel kevadel juba oodata :P

esmaspäev, 8. august 2016

postitus, mida ei saagi postitada

Ma siin lootsin eile/täna postitada meie tare viimase projekti tulemusi, aga nagu kiuste, sadas terve eilse päeva (mil oleks saanud asja ära lõpetada, natuke veel jäänud...) lakkamatult vihma. Ja täna, ilusal päikselisel päeval, on härra muude töödega hõivatud. Või siis, kui on ilus ilm ja härra saadaval, on kindlasti meil tares külalised, seega lükkub ehitustöö jälle kaugemale :)

Eks ma siis jään ootama võimalust, et peagi teile meie järjekordset projekti esitleda. Sellega on peaaegu tare tööd tehtud, mis mind hetkel kõige rohkem häirisid ja millega ma muudkui härrale pinda käisin. Loomulikult on terve rida unistusi ka, aga nende teostamine sõltub meist mittesõltuvatest asjaoludest ja on seega teadmata ajaks ootel.

Kodustest ehitustest ei ole midagi pajatada. Aasta otsa pole oma majaga edasi saanud liikuda, sest kui tare ehitused on kõik olnud konkreetselt sitast saia tegemine ehk käiku on läinud igasugune praakmaterjal ja jäägid ja nendega oleme imesid teinud, siis kodus on ootel üks suurem töö kui teine. Voodrilauad tuleks aga see sügis küll majale peale lüüa, sest teine/osaliselt ka kolmas talv ainult tuuletõkke peal enam minna ei tahaks. Ja siis oleks vaja tegeleda vana majaosa katusevahetamisega, mis on nii suur ettevõtmine, et ei julge mõeldagi. Härrale olen lubanud juba mitu aastat, et sponsoreerin üleni tema "garaaži" või tööriistakuuri või kuidas iganes ta seda nimetada tahab, ehitamise. Tuleb ainult ehitama hakata :) Nüüd, kus mul täna hommikul laekus viimane emapalk, on see lubadus üsna hapu muidugi :)

Küll saame. Nüüd oleks aeg oma koduga jälle edasi liikuda.

laupäev, 6. august 2016

#suvipurgis

Siis, kui härra mulle 7 kg paprikat tõi ja ma selle rõõmsalt letšona purki parin, mõtlesin juubeldades, et hull juuli on seega tehtud ja suvi ongi purgis!

Ei.

Siis, no umbes järgmisel päeval, saabus härra veel 20 kg kurkidega, mis teeb minu selleaastaseks kurgiteoks kokku 70 kg. Ühtlasi ka mu isiklik all time rekord. Aga mulle mu enda (ema retsepti järgi) hapukurgid maitsevad üle kõige maailmas ja elu on näidanud, et sõpradele ja naabritele ka. Nii et neid liitriseid purke, kuhu ma teha armastan (sest just täpselt paras suurus üheks-kaheks söögikorraks keldrist tuppa tuua ja vajadusel mahub ilusti külmkappi ka. Erinevalt 3-liitrisest), ikka kogunes keldrisse. Üle 100 purgi juba.

Kui ka need kurgid purgis, ei olnud ikka veel #suvipurgis. Ämmalt sain suure laari tomateid ja mõtlesin, mis ma mõtlesin, tuli needki hoidistada. Tomatid said seltsilisi mu enda aiast peetide, porgandite, käputäie kurkide ja sibulate näol. Kuna sobivalt olin paar päeva varem märganud seda retsepti, siis boršipõhja tegu oligi soolas.

Niisiis, märgin enda jaoks ka selle hullu juulikuu vaaritamise üles. Arvestades, et ma ca 2,5 nädalat tervisega hädas olin ,siis olen enda üle ekstra uhke.

Maasikad - 30 kg toormoosiks
Vaarikad - 30 kg keedumoosiks, toormoosiks ja marjadena sügavkülma
Tikrid - 10 kg keedumoosiks
Mustikad - 11 kg keedumoosiks
Mustsõstrad - 5 kg  keedumoosiks
Kurgid - 70 kg hapukurgiks
Paprikad - 7 kg letšoks
Peedid, porgandid, tomatid, kurgid, sibulad, kapsad jne boršipõhjaks. Kokku 14 pooleliitrist purki.

Võib vist talvele vastu minna? Sügisel veel õunamahlategu ja sellega isiklikud hoidistamise plaanid lõppevad.


Kusjuures see sissevaaritamine on hiilinud vaikselt siin elades ligi. Eks ema tegi ju ka igal suvel kurke kindlasti sisse. Vanasti ka moose, aga poemooside pealetulekuga kuidagi see komme sai tahaplaanile lükatud? (Tähendab ma ise manitsesin ka tugevalt, et mida sa jändad, poest on lihtsam osta). Ma ise linnas elades ei vaaritanud muidugi midagi, sest kammoon, kõike on poes saada. Selline pubeka-kahekümnendate eluaastate linnavurle suhtumine. Aga siin, aegamisi ja oma härra ja Mesilasega koos toimetades on tulnud isetegemise tahe ja see, et ma tean, et on kohalik tooraine. Et kui mitte enda aiast, siis ümbruskona talunikelt. Ma ei kujuta muidugi ette, et kui ma üks päev tagasi tööle peaksin minema, et mis moodi siis vaaritada peaksin jõudma? Nagu mu ema, kes alati augustikuu puhkuseks võttis, sest hoidised ja laste kooli saatmise ettevalmistamine? Natuke hirmus mõelda, et elu tüürib samasse rööpasse :P

esmaspäev, 1. august 2016

meepott, mis sai tõrvaseks

Ma kirjutasin mitu päeva peas valmis postitust sellest, kui tore kogemus on olnud see aasta üks kuu ja üks nädal meie tare perenaisena. Kuidas kõik meid külastanud inimesed on olnud soojad ja positiivsed ja armsad ning andnud rõõmsat meelt ja sära silmadesse juurde. Jumala pika ja ilusa postituse kirjutasin mõtetes valmis.

Ja siis tuli ikka tilk tõrva meepotti.

Ma olen seda klienti seedinud nüüd mitu päeva ja jätkuvalt ajab mind kurjaks ja nukraks ja nõutuks ja hammustavaks. Eks ma pean siis selle endast lihtsalt välja kirjutama.

Härra firmajuht saabus 500-eurost lehvitades, sest "mul ei ole väiksemat kupüüri". Juba see hetk oleks pidanud olema alarmikäivitaja, aga võtsime rahulikult. Kui öösel saime talt kaebekõne meie naabri kohta ja hommikul küla pealt kuulsime, kuidas klient oli röökinud naabri peale ja ämbreid loopinud, võttis lausa sõnatuks. Klient ise oli lahkunud ilma, et oleksime saanud kahepoolselt asja selgitada ja lahendada, aga sellest pole midagi, sest ta sai oma sappi pritsida veel meile saadetud kirjalikus järelsõnas. Et meil on armas naaber, olematud teenused, kallis hind ja aus oleks hinnad jagada kümnega. Lisaks muidki tarkuseid.

Nagu päriselt, mida ma just lugesin?

Ma pole suutnud end veel veenda viisakat vastust kirjutama talle. Ma tahaks väga ka ära panna, nagu ta arvas heaks oma kirjas teha, aga kasvatus ütleb, et targem annab järele.

Võibolla 500-euroseid teenibki kõiki teisi maha tehes ja hindasid kümnega jagades? Ma ei tea, ma olen ilmselt saamatu ettevõtja. Eks seepärast oma olematute teenustega siin kükitangi eksole.

Ilmselt pean hakkama igale kliendile peale lugema lisaks muule tutvustusele ka sõnu, et tuleb austada keskkonda ja (pärand)kultuuri, kuhu ta tulnud on. Sealhulgas ka ümbritsevaid inimesi. Et see on nende inimeste elukeskkond ja nemad on külalised siin. Ja noh, ärge röökige inimeste peale. Ma tõesti ei tulnud sellepeale, et täiskasvanud inimestele tuleb seda öelda.