laupäev, 6. august 2016

#suvipurgis

Siis, kui härra mulle 7 kg paprikat tõi ja ma selle rõõmsalt letšona purki parin, mõtlesin juubeldades, et hull juuli on seega tehtud ja suvi ongi purgis!

Ei.

Siis, no umbes järgmisel päeval, saabus härra veel 20 kg kurkidega, mis teeb minu selleaastaseks kurgiteoks kokku 70 kg. Ühtlasi ka mu isiklik all time rekord. Aga mulle mu enda (ema retsepti järgi) hapukurgid maitsevad üle kõige maailmas ja elu on näidanud, et sõpradele ja naabritele ka. Nii et neid liitriseid purke, kuhu ma teha armastan (sest just täpselt paras suurus üheks-kaheks söögikorraks keldrist tuppa tuua ja vajadusel mahub ilusti külmkappi ka. Erinevalt 3-liitrisest), ikka kogunes keldrisse. Üle 100 purgi juba.

Kui ka need kurgid purgis, ei olnud ikka veel #suvipurgis. Ämmalt sain suure laari tomateid ja mõtlesin, mis ma mõtlesin, tuli needki hoidistada. Tomatid said seltsilisi mu enda aiast peetide, porgandite, käputäie kurkide ja sibulate näol. Kuna sobivalt olin paar päeva varem märganud seda retsepti, siis boršipõhja tegu oligi soolas.

Niisiis, märgin enda jaoks ka selle hullu juulikuu vaaritamise üles. Arvestades, et ma ca 2,5 nädalat tervisega hädas olin ,siis olen enda üle ekstra uhke.

Maasikad - 30 kg toormoosiks
Vaarikad - 30 kg keedumoosiks, toormoosiks ja marjadena sügavkülma
Tikrid - 10 kg keedumoosiks
Mustikad - 11 kg keedumoosiks
Mustsõstrad - 5 kg  keedumoosiks
Kurgid - 70 kg hapukurgiks
Paprikad - 7 kg letšoks
Peedid, porgandid, tomatid, kurgid, sibulad, kapsad jne boršipõhjaks. Kokku 14 pooleliitrist purki.

Võib vist talvele vastu minna? Sügisel veel õunamahlategu ja sellega isiklikud hoidistamise plaanid lõppevad.


Kusjuures see sissevaaritamine on hiilinud vaikselt siin elades ligi. Eks ema tegi ju ka igal suvel kurke kindlasti sisse. Vanasti ka moose, aga poemooside pealetulekuga kuidagi see komme sai tahaplaanile lükatud? (Tähendab ma ise manitsesin ka tugevalt, et mida sa jändad, poest on lihtsam osta). Ma ise linnas elades ei vaaritanud muidugi midagi, sest kammoon, kõike on poes saada. Selline pubeka-kahekümnendate eluaastate linnavurle suhtumine. Aga siin, aegamisi ja oma härra ja Mesilasega koos toimetades on tulnud isetegemise tahe ja see, et ma tean, et on kohalik tooraine. Et kui mitte enda aiast, siis ümbruskona talunikelt. Ma ei kujuta muidugi ette, et kui ma üks päev tagasi tööle peaksin minema, et mis moodi siis vaaritada peaksin jõudma? Nagu mu ema, kes alati augustikuu puhkuseks võttis, sest hoidised ja laste kooli saatmise ettevalmistamine? Natuke hirmus mõelda, et elu tüürib samasse rööpasse :P

Kommentaare ei ole: