mõttetud Postimehe listid...

... mida ma ikkagi klikin ja alati silmi rullides sulgen. Lugesin just nimekirja asjadest, mis nö on välja surnud ja kasutud. Ma ei saa kohe kuidagi nõus olla, pean jagama ja kommenteerima.

(Peaaegu) väljasurnud

• klaverid - ma usun, et muusikakoolis õppijatel ei ole ta mitte kasutu ja ma ise võtaks ka ühe klaveri omale koju. Annaks talle teise otstarbe küll, aga kasutu ta teps mitte poleks.
• faksimasinad - okei, seda mul pole kunagi olnud ega tule ka. ma ei ole kunagi kasutanudki ühtegi.
• automaatvastajad - mobiilile saab ka selle panna ju? Miks see kasutu peaks olema?
• telefoniraamatud - mul kunagi lapsena alevis elades oli. nostalgia mõttes võiks too sama kunagine alles olla.
• aadressimärkmikud - vägagi vajalik asi. Valdavalt on sõbrad ikka paikseks jäänud, isiklikud kodud soetanud ja ma päriselt ka saadan sõpradele kaarte ja pakke ja üllatusi posti teel. Telefonis on mul ka koopia aadressiraamatust, aga mina ja tehnika ei käi kokku, sest mul on juba nii vana telefon, et äppe mahub vaevu ainult paar tükki, need hädapärasemad, mida jumala eest ei tohi uuendada. Seega aadressid ei ole mul notesid, vaid foto failist. Et noh kui külla minna, siis saab korterinumbri üle kontrollida. Elementaarne mu meelest .Mitte ei hakka iga jumala kord helistama, et kuuleää, mis su korter oli? Ja kuna ma telefonis uuendada infot ei saa, siis peabki olema märkmik ka!
• kalkulaatorid - telefonikalkulaator on jaa hea mugav asendus, kui poes midagi vaja kiirelt kokku lüüa. See aga kohe kindlasti ei asenda matemaatikatunnis vajaminevat kalkulaatorit. Minu enda kooliaja kalkulaator on mul kenasti alles, tohutute funksioonide ja värkidega ning ootab nüüd Mesilase kooliteed. Asendamatu asi. Kevadel oli seda ka hädasti vaja majaehituse juures, aga tol hetkel oli ta mul nagu nimme väljalaenatud. Oligi meelest läinud see, et välja laenatud. Keegi huvitaval kombel ei kipu ise asju tagastama, ikka peab nõudma. Nüüd on mu kalkulaator kenasti kodus tagasi, et veel ehitada ja koolis käia.
• videomakid - jah, enda videomaki müüsin enne Aussie ära. Ämmaga just hiljuti rääkisime ja ta kurtis muret, et pole millegagi seda hunnikut kassette (loe: seebikalindistusi?) vaadata enam, mis riiulis ootavad :)
• paberile trükitud kaardid - ei ole nii, et kõik saadavad ainult e-kaarte. Nagu mida teksti tõesti. Minu kodus on nii poest ostetud kaarte, enda tehtud (paberile) kui ka alles kõik need kaardid, mis mulle postiga saadetud. Just panin siin posti üle 50 endatehtud kaardi!

Ohustatud:

• äratuskellad - äratuskella tõesti ei ole, tavaline seinakell nt on. Paljudel pole ilmselt sedagi enam?
• suured lauaarvutid - on olemas täitsa.
• lauatelefonid - on olemas, Mesilasele mängimiseks
• printerid - Miks peaks printer olema ohustatud liik??? Et prindi tööl või? Mul on printer nii vanematekodus, ämmal kui iseendal olemas. Läheb vaja, juunõu.
• margid - kui ma saadan postiga kirju, ilmselgelt on mul ka margid kodus olemas ja kasutuses. 
• CDd/DVDd ja nende mängijad - täiesti olemas.
• makid - ka olemas  ja kasutusel (õues).
• fotoalbumid - kaotage paar arvuti kõvaketast, siis saate aru, milline väärtus on fotoalbum. Mina eelistan iga kell albumit kätte võtta või anda ja seda lehitseda. Siiani muudkui ilmutan pilte.
• märkmepaberid - olen nii "vana peer", sest poenimekirja ja to-do-liste teen ikka paberile.
• tükiseebid - kasutan
• õmblusmasinad - samamoodi kasutan ja olen veel õnnelik ka selle üle. Aitäh Tikrile :)

Piiripealsed

• korgitserid - Millega siis veini avatakse? Keeratava korgiga veinid on tore piknikule võtta jeesh, aga mulle meeldib see korgi avamise protsess.
• postkastid - peaks olema auk ukses või?
• sularaha - ma jõudsin peas nii palju ohata ja ironiseerida, et heaga parem ei hakka seda üles kirjutama:)
• rahakassa - vot näe, on olemas ja korjame isegi. Lisaks veel ühte ja teise ja kolmandasse kohta lisaks. Ahjaa, välismaa rahadele on mul veel eraldi.
• seinakalendrid - mulle isiklikult meeldib kalendermärkmik rohkem. Härral on sama viga :)
• raamatud, ajalehed ja ajakirjad - raamatud!!! jah palun ja rohkem veel. Ma viimasel ajal olen teinud endaga diili, et kuna Tartusse poodi sõidan heal juhul kord nädalas, siis iga poetripiga luban endal osta paar-kolm raamatut. Hea küll, lasteraamatut. Sest neid on nii palju ja nii ilusaid ja superägedaid ja siis mul Mesilasel on, mida lugeda.

Üllatavalt vastupidavad

• vinüülid ja nende mängijad - on vinüüle, on vist isegi mängija, aga ei tööta.
• lauamängud - on olemas ja sooviks rohkemgi veel. Nii kaua, kui ma olen oma isiklikust beebist unistanud, olen unistanud ka temaga lauamängude mängimisest. vt ka siin blogis märksõna lauamänguhoolik. Enne Aussie oli mul üle 50 lauamängu. Nüüd vaikselt ikka näpin jälle raamatupoes. Ja sõpradega on ka eriti äge lauamängu mängida. Just nädalavahetusel kinkisime härra toredale sõbrale mängu "Tõeline eestlane" ja see on üliäge mäng. Soovitan.
• mängukaardid - kellel siis mängukaarte ei oleks?
• põrandaharjad - kas siin mõeldakse konkreetselt seda otsikut või põrandahari kui asi iseenesest? Sest viimase korral ma rullin lihtsalt sõgedalt silmi praegu.
• malmpannid - meil on paar tükki, üks on lausa seinakellana seinal.
• presskannud - vaat kus lops, olemas.

Ihsand see on mingi lollide ameeriklaste list??? (ei ma ei arva, et kõik ameeriklased on lollid, vaid et see on just konkreetselt teatud segmendi poolt koostatud sellesamale segmendile) Või on meil noortegeneratsioon samasuguse maailmavaatega? Et kõik isetehtu on nõme, taaskasutus on nõme? Et kõik tuleb ära visata ja kogu elu on ainult su aiplääd? Et kõik peab olema IKEA või JYSK või mõni muu masstoodang? Päris kurb ju?

üks tavaline päev läbi minu silmade

Üdini kihvt, et mul on siin nii mõnusad lugejad, kes vlogidest suuremat ei pea. Nagu ma isegi. Mõtlesin siis teha endalikult ühe "vlogi", aga selgus, et online slaidshow tegemine on üle minu mõistuse. Ühe variandi saingi valmis, aga see tropp lehekülg viskas pildid kõik segamini, mis absoluutselt mulle ei sobinud. Ise reklaamis, et pilte saab ümber sorteerida ja kui ma olin seda KAKS korda teinud, siis ikkagi mitte muhvigi ei muutunud. 

Seega ma ägedat slaidshowd teile panna ei saagi. Tuleb siis pikk ja lohisev pildipostitus, aga te ise kommenteerisite ka, et teile pildid meeldivad :))

(vihje: klõpsake esimene pilt suureks ja siis noolega edasi. ongi peaaegu nagu slaidshow)

Pildile ei jäänud muidugi kõiki korduvaid tegevusi nagu potitamine, söömine, söögi tegemine, mähkmed. Eriti ei jäänud pildile see, kui mitu korda päevas ma kummardan, et mõnda Mesilase laiali veetud asja tagasi oma kohale panna. Vihje: päris mitu korda!

Aga siit siis tuleb:

Üks tavaline päev läbi minu silmade.

Mu elu tegelikult ei ole mustvalge. Hästi värviline on hoopiski, aga kuna pildid said kiiresti klõpsitud telefoniga, siis kvaliteet eksole. Ja otsustasin mustvalgeks keerata. 

pildine postitus

Ihsand, ma olen neli päeva blogist (no arvutist üldse) eemal olnud ja blogger vahepeal (loe: lõpuks ometi) on jõudnud selleni, et pilte saab lohistada otse kirjutuslahtrisse. Millal huvitav saab bloggeris hakata üksikuid poste parooli alla panema?

Aga paar pilti ka. 

Mummu-pilt - ma sain kuskilt instast või pinterestist inspiratsiooni panna hästi palju küünlaid korraga nõusse ja põlema või niisama dekoratsiooniks. Hakkasin siis otsima sellist meile sobivat nõud. Vaimusilmas oli visualiseeritud pilt k. Aga ei kusagil ei midagi. Ja siis üks öö nägin unes (esimese maailma probleemid, ilmselgelt. vaja lahendada juba alateadvuses), et aga mummuserviis??? Ja oligi nii, et nüüd on kõige ägedam üldse.

Kuuse-pilt - jess, me käisime Rakveres. Imetlesime kuuske nii päeval kui öösel. Pimedas on palju-palju ilusam veel kui päeval. Väga rahul olen, et meil on Eestis selline innovatsiooni-pealinn Rakvere.

Pardi-pilt- Tallinnas käisime vahepeal. Olid vahvad sõbrad ja palju söömist ja torm ja vahutavad laine Pirital ja Viimsi hüperkallis spaa.

Käbi-pilt on lihtsalt ilus. Ja jõulusukk meeldib mulle väga, täpid juunõu :)

vlogimisest

Ma ütlen ausalt - ma absoluutselt ei viitsi vaadata üheski blogis videosid. Heal juhul olen kahte videot vaadanud - kellegi blogis koduremondi algust tutvustav ringkäik oli vms.

Seda enam olin ma täiesti keeletu, kui üks mu armas blogilugeja-aktivist (tr, sina :D) kirjutas mulle, et ta huvituks minu vlogi(de)st. Et misasja :)

Mida ma filmiksin üldse? Ennast ma diivanile ei sätiks kindlasti juttu vestma, ma ei taha piltigi väga siia üles panna. Mõnest tee-ise-projektist klipp? Aga siis tekib takistus ses osas, et ma ei oska erinevaid klippe kokku mudida (mõni soovituslik vabavara programm?).

Seega ma küsin:
1 - kas te vaatate vloge?
2 - kas te tahate, et ma ka ühe üles paneks?
3 - mis teid huvitab?

Ihsand, et ma üldse mõtlen sellise asja peale.

kelleks ma saada tahaksin

Nädala pärast saab mul aasta sellest päevast, mil mul oli viimane tööpäev ja ma jäin koju ära puhkama. Juba AASTA! Aeg tõesti lendab ja ma ei saa öelda, et ma selle aja niisama maha lorutanud oleksin. Koguaeg on olnud mingi kiired tegemised. Noh, sünnitamine, koduremont, kodusisustus, tare, aed, külalised, mingid hoidistamised, mingid arvutitööd, mingid üritused. Sõbrad, pere ja mõni üksik kvaliteethetk meile endile sinnajuurde.

Kui ma olin veel mitte-lapsevanem (isegi mitte-lapseootel olev), nägin kõrvalt (thank god for FB eksole), kuidas noored emad kõik on aktivistid ja avastavad endas multitalente. Kes hakkas meisterkokaks; kes avas käsitööseltsi; kes hakkas fotograafiaga tegelema; kes läks kooli ja õppis lapse kõrvalt nii muuseas ära "tuumafüüsika" jne jne jne. Naised nagu seeni pärast vihma ei naasnud oma vanasse ellu vaid hakkasid end ära elatama uue ja huvitavaga.

Ma muudkui ootasin (noh, siiamaani ootan) enda avanemist. Et mis siis minu multitalent on? Et mis mulle hakkaks leiba teenima. Sest ma ei taha oma vanasse rutiini tagasi ja pealinna tööle käimine on ilmselgelt ka välistatud. Kuigi ma tean, et mind väga juba oodatakse tagasi.

Noh, mul on härraga meie tare. See on tore hobi küll, aga kümneid kordi rohkem võtab aega, tööd ja raha, kui ta meile ju tagasi annab. Me avasime jaanipäeval ja 2015 hooaeg pmst lõppes septembriga, peale seda on üksikuid külalisi vaid liikunud. Selle paari kuuga teenisime veidi vähem, kui mu igakuine palk praegu. Et siis oma rõõm on ta ainult, vähemalt praegu.

Ma tahaks ka üleöö tšakrate avanemist saada. Valgustatuks saada. Võlukepikese viibutusega endas andeid avastada :)

Kooli tahaks tõenäoliselt minna. Aga mida õppima? 32-aastane ja ma tegelikult ikka veel ei tea, kelleks ma saada tahan? Ok, world travelleriks tahtsin, aga nüüd on mul nunnud härra ja Mesilane. 

Peaaegu aasta "enda" jaoks ja valgustatus ei ole ikka veel saabunud.