teisipäev, 5. mai 2015

voblast

Küla vahel ringi jalutades olen silmadega otsinud vobla hängimist :) Ehk et kuidas külarahvas kala kuivatab. Piltide jaoks luurasin siin naabrite hoovides ringi. Täiesti kindlasti jäin praegu vahele ka, kui üle hoovi jalutasin ja telefoniga klõpsisin...

Meie kuivatusmeetod
Ukrainlaste meetod

Venelaste meetod

Seda viimast varianti olen näinud kõige rohkem. Kalad puntrasse ja siis rippu. Vähe sellest, et kala püüdmine on kunst omaette, on selle kuivatamine raketiteadus :)

Projekt "Maja" - viiekümne neljas peatükk (puitmaterjal)

Kui väga-väga palju meie kodu saamise loos on ära teinud härra ja mõnikord abis olnud ka ta sõber R, siis ei saa ma ka ohtraid kiidusõnu jätta kirjutamata oma meespere osas. Isa ja venna tegid talv otsa metsa (lihtsalt veab, et neil on oma metsa, kust materjali teha) ja eraldasid meile terve suure rekka täie palke, mille enne vabariigi aastapäeva ka meie juurde saatsid.

Nendest palkidest saab meie aidaosa uuesti üles ehitada.


Läks aega mööda, härra otsis saekaatrit, mis saeks 8-meetrist palki. Ei olegi sellist muide lihtne leida. Viimaks, kui leitud, siis probleem nr 2 on sobiv aeg. Meil oleks vaja juba üleeile eksole, aga joppas nüüd siis aprilli viimasele nädalale. Sõitsid mehed kohale mobiilse ketassaeraamiga (kusjuures, esimest korda kuulen või näen sellist asja), kuid oh häda - täiesti õudne ilm oli ju terve eelmine nädal. Ainult 1.mai oli imeline, aga see töö-vaba päev ja seega lükkus saagimine sellesse nädalasse. Eile ja täna on saag muudkui unnanud üle küla ja saepuru suure kaarega lennanud. Eile sai härra omale sõber Raineri appi ja täna oma venna, niiet kaks päeva on olnud suur prusside ja laudade eest ära vedamine, et saekaatrimehed saaksid aga oma tööd teha.

Hoov enne saekaatriks muutumist.
Kuigi meil seoses aida tühjendamisega on hoov kraami täis,
siis see on köömes selle kõrval,
mis saama hakkas!

Oo, mu vaene muru...

Hakkavad kuhjad kerkima.

Koorem koorma haaval.


Selline töö käis mõnedsajad meetrid eemal.
Need järgnevad pildid said üles pandud isale ja vennale,
kes tunnevad suurt huvi,
kuidas ja mis materjaliga tehti.


Mida tund edasi, seda zombimad härra ja ta sõber Rainer olid. Küll naerusuised, ent samm muutus töntsimaks. Pole ikka naljaasi 6- ja 8-meetrised puukärakaid tõsta ja tassida. Saekaatrimehed ei andnud ka armu, tempo oli mega taga ja muudkui pidi materjali eest ära võtma et nemad oma tööd saaksid teha. Saekaatrimehed kusjuures tõstsid palke saeraamile käsitsi. Hullud mehed. Rainer tõdes, et saekaatrisse vist tööle ei läheks. Igatahes meeste kohapealne boss hoidis mehi töös muudkui.

Kerkivad hunnikud muudkui


Päev kaks ehk täna:

Koorem või kaks jäi veel ära tuua,
saagimistöödega jõuti täna lõpule.

Nüüd tuleb kõik see materjal veel omakorda hoovis ringi laduda nii,
et õhk vahelt läbi käiks
ja materjal kuivada saaks.
Ja jah, maja küljes akna kõrval kuivab kala. Ikkagi kohalik külaelu :)

esmaspäev, 4. mai 2015

kolme-kuune Mesilane

Eile oli Mesilasel minisünnipäev ja kuigi ma olin olnud veendunud, et mina küll see ema ei ole, kes aasta otsa muudkui uhkeid kooke vaaritab, siis seni oleme ikka tagasihoidlikult neid kolmandaid kuupäevi tähistanud. 

Ka eile sai meisterdatud meile härraga üks .... kook või midagi taolist :)


Lahti lõigates oli vahukoore-kiivi kook digimuundunud puuviljaüllatuseks :)

Ei ole minu leiutis, aga väga lahe mõte sellegipoolest. Koogiks kui selliseks on kooritud-puhastatud melon. Sobiks ka arbuus, oleks vast isegi parem ja magusam. Täidiseks mix erinevatest puuviljadest - pirnid-õunad-kiivid-banaanid-maasikad, pealt vahukoorega üle ja kaunistused. Voila. Sõime härraga ja mõnulesime oma puuviljasalat mugides.


pühapäev, 3. mai 2015

kingalugu

Niisiis, Mesilane õues põõnamas, korjasin oma hoolikalt kapinurka ära paigutatud kohvrid-kotid kesk tuba kokku ja pakkisin lahti.

Tulemus:
40 paari jalanõusid, neist
saapaid: 6
kummikuid: 1
kalosse: 1
crocse: 1
mootorratta saapaid: 1
stilettosid: 20
muid kingi: 6
plätusid: 4 paari.


stiletto (ehk need kingad kõik olid mul kontoris) osakond


Vähemalt üks kott jalanõudega aga tundub, et mul on väga hästi ära pandud. Kui nüüd kingi-saapaid üle lugesin, avastasin, et puudu on tossupaar, matkasaapad, kahed suvestilettod. Kindlasti midagi veel.

Aga nagu aimatagi võite, siis inventuuri järeldus on see, et mul pole mitte midagi jalga panna. Kõige enam tunnen puudust lihtsatest mustadest baleriinadest, neid läheb nagu soojasid saiasid. Vähemalt sain nüüd oma jalatsid üle vaadatud ja nii mõnedki taaskasutuskeskuse kotti tõstetud, sest no ei kanna.  Küll aga pean mõned baleriinad ja suve silmas pidades mõned rihmikud jalutamiseks omale hankima. Lisaks esikule, kuhu neid lahti pakkida, et oleks silma all ka. Ei mäleta ju, mis kuskil kotis peidus on.

üks lubadus

Alles ma ju käisin siin jutustamas? Vaatan üllatusega, et see oli päris mitu päeva tagasi juba. Vähemalt sain ma oma viirusest lahti. Lahkus sama ootamatult kui saabus, kuid see-eest hängis siin minuga 6 pikka päeva ja ööd. Vähemalt ei torkinud ta (see viirus siis) mu mehi.

Oma kuu aega tagasi käis mul taas külas Eelika, kes vana aasta õhtul mu kõhtu üles pildistas. Nüüd tuli Mesilasega tutvust sobitama ja sellest tuli üle 200 imelise pildi. Sain nad eile kätte ja muudkui vaatan nüüd. Teiste (st poseeritud piltide) seas oli ka paar olme ülesvõtet, postitan siia ühe:


->e oma kinnises blogis tegi hiljuti kingaülevaate, mis torgib mindki takka enda kingi üle lugema ja üles pildistama. Kui Mesilane täna vähegi und magab päeval, siis võtan ülesande käsile :) Endal oleks ka huvitav teada, mitu paari jalanõusid mul siis tegelikult on... (loe: kui suure esiku koos kingakapiga ma endale planeerima pean).