Hüvasti, lasteaed!

 Mutuka kõige esimene lasteaia päev (27.aug 2018), see nahktagiga tšikk:

Ja Mutuka kõige viimasem lasteaia päev (30.mai 2024):

Oli ilus lõpuaktus. Oli draamat ja mossitamist ja oli palju rõõmu ja naeratusi. Hästi mutukalik ühesõnaga.

Peale ametlikku osa sõitsime perega Tartusse ja läksime Tartu uusima, aga samas Tartus olevatest kõige vanema laevaga Arabella sõitma. Kapten on sõber meil ja tegi ägeda tutvustuse ja tuuri. Oli tore perepäev ja piknik Emajõel!

Ja lõppu on paslik nukralt mõtiskleda, et millal mu lapsed nii suureks kasvasid? Alles nad olid ju beebid või noh, alles ma härraga tutvusin ja kurameerisin :) Nüüd paari kuu pärast lähevad nad mõleamd kooli juba. ..

Poistemängud

Mu härra abikaasale meeldivad köögiväljakutsed.

Tähendab, ma pean sõnastust parandama- talle meeldib mulle määrata köögiväljakutseid. 

4 aastat tagasi soovis üks spordiüritus (Expetition Estonia) teha meie juures rannas vahepeatust, et kui võistlejad kanuudega saabuvad, siis jätavad kanuud, söövad ja jätkavad jalgratastega edasi. Meie pidime toitlustama 150 inimest. Härraga pidasime nõu, et saame hakkama küll. Ja siis 2 päeva enne üritust teatas härra, et tema läheb ära rannakaluri koolitusele Pärnusse ja saad ise hakkama küll!

Oi, kuidas vihastas. Ma teen küll neid toiduüritusi kaasa ja toitlustan vahepeal gruppe ka, aga see on teistmoodi tegemine. Ettevalmistused minu poolt teatud ajaperioodi vältel ja siis kohapeal MEESKONNAGA valmistamine ja serveerimine. Aga ise mitu käiku ÜKSI valmis teha õigeks ajaks ja ette anda, see on minu jaoks liiga stressirohke ja ma lähen närvi ära.

Selle ürituse teenistusest ma läksin ja ostsin endale Kitchen Aidi, isegi ei rääkinud härraga läbi mitte (parim köögiost minu elus).

Praegu käib kaitseliidu õppus, härra ka nädal aega kodunt ära õppustel. Iga kord, kui ma helistan, et kuidas läheb, mis teete, siis vastus on, et passime siin.

Hästi tore, et sa seal passid. Mina RASSIN köögis, sest minu mees otsustas ja korraldas, et mina pakun toitlustust, 3x päevas 3 käiku. Aitäh, tõesti. Täna on veel viimane päev toitlustust pakkuda ja ma olen surmväsinud köögis olemisest. Kõik toidud peavad olema erinevad, õigeks kellaajaks jne. Kuna eelarve katab vaevalt toorainete kulu, siis on skeemitamine, et pakkuda mahukaid toite, häid maitseid, varieeruvust ja seda suurtes kogustes. Mis tähendab mingeid ühepajatoite, padasid jne. Kui palju tuleb koorida ja hakkida ja hautada, see on müstiline. Perele tegemise ajakava ei päde üldse, sest kogus on kümneid kordi suurem, seega ka keemise ja hautamisaeg. Põhimõtteliselt eilset lõunasööki (ühepajatoit) hautasin ligi 15h vaiksel tulel, koorimised ja hakkimised veel enne seda. Üht toitu tehes mõtled juba järgmise ja ülejärgmise toidukorra peale, et mis ma SAAN ette ära teha juba ja mis ma PEAN ette ära tegema, et õigeks ajaks valmis oleks (nt värske soolakurk tuleb min 1 päev enne panna soolduma). 

Mehed on väga rahul olnud härra tagasiside põhjal. Parem oleks, see on ulme, kui palju peab köögis asjatama, kookide, roogade, salatite ja muuga. Kuna nende toidutermosed ka rändavad punktist punkti kaasa, siis pidin pesema ka eelmise toidukorra nõusid ja üks oli morsitermos. 

Ma saan rahalise poole pealt aru, miks neid jõledaid poesiirupeid morsiks kasutatakse, aga päriselt, miks? Sama olen täheldanud ka ükskõik, mis hotellis. Need hommikumahlad on õudsad lihtsalt. Ma tean, et pärismahl maksab palju palju rohkem, aga see on asi, milles ma ei saa järelandmisi teha. Minu köögist lähevad meestele välja pärisõunamahl, rabarberimahl, sõstramorss ja ebaküdoonimahl. Mis on päriselt joodavad ja nauditava maitsega.

Hetkel 1,5h lõunasöögi serveerimiseni, seega valvan pingsalt pliidil hauduvat 20L potti, mis on usinalt päevadeviisi tööd teinud. Akna tagant tänavalt kostavad püssilasud, "lahing" käib. 

Segan oma tänast pajarooga ja mõtisklen, mis on ühist 9-aastase poja ja 44-aastase abikaasa kasvatamisel? Mõlemale hüüan täna lõuna ajal:

"Pange püssid ära ja tulge sööma! Toit jahtub!"

I wanna fork

Teate seda lugu, kuidas itaallane reisil käis?

(loe inglise keeles itaalia aktsendiga)

“One a day ama going to Malta to picka ‘otel.

In da morning I goa down to eata da breakfast.

I tella da waitress “I wanna 2 piece of toast.”

She bringsa only 1 piece.

I tell her “I want 2 piece.”

She tells me to go to the toilet.

I say “you no understand, I wanna 2 piece on my plate!”

She say “you better not piece on the plate, you soon of a beech!”

I don’t even know the lady, and she call me a soon of a beech!

Later I go to eat at a the biggera restaurant.

The waitress brings me a spoon and a knife, buta no fork.

I tell her “I wanna fork!”

She tell me “everybody wanna fork!”

I tell her “you no understand. I wanna fork on the table.”

She say “you bettera not fork on the table you soon of a beech.

I go back to my room ina hotel and there is no sheets on the bed.

I call the manager and say “I wanna sheet!”

He tells me to go to the toilet.

I say “you no understand, I wanna sheet on the bed.”

He says “you bettera not sheet on the bed, you soon of a beech!”

I go down to a checkout and the man at the desk saya “peace on you!”

I saya “peace on you too, you soon of a beech!”

I’ma going backa to Italia!

Siis, kui me nädalavahetusel olime öises nii suvises Tartus, võtsime nälja peletamiseks  sõpruskonnaga ülisuured maitsvad kebabid turuhoone juurest putkast kohe ristmiku ääres. Kuna portsud suured ja tahtsime jagada omavahel, läks sõber Ints mitteeestlastest kebabipoiste käest kahvlit küsima. "Õpetasin" Intsule enne kahvlijahile suundumist küsimuse inglise keeles (vt seda eelnevat itaallase lugu eksole): "I want 2 fork." (loe Itaalia aktsendiga). Sõber küsibki täpselt nii. 

Kebabipoisid on segaduses ja peale pikka kandvat pausi, küsib üks neist eesti keeles: "Kahvlit või?"

kultuuriprogramm Tartus

Mõned traditsioonid sünnivad, mõned hääbuvad. Ja see kõik on okei :)

Detsembris ajasid sõbrad meid Peipsi äärest välja Tartusse kultuursed olema. Plaan oli minna teatrisse. Pärast teatrit käisime Püssikas, siis Kompaniis (ja sellest, kuidas seal käevangust mehi ära rebitakse, ma ka blogisin). Igatahes oli tore aeg sõpradega koos ja mul Tartus polegi nagu olnud sellist mõnusat kiirustamisvaba aega üldse. 

Samad sõbrad olid aprillis meie juures külas ja nõudsid uut kultuuriprogrammi. Maha hõigati kuupäev 18.mai ja kuna töökalendris broneeringuid veel ei olnud, sai kuupäev lukku pandud.  

Enne kodunt linna teele asumist, õlitasin koduse terrassi trepi ja ukseesise üle, et kui ära oleme, saab rahus kuivada :) Käed-jalad õlised sai lõpuks teele asutud!

Seekord otsis minu härra teatripiletid, milleks osutus Vilde teatri "Silmus". Toimus see Tartu Ülikooli muuseumi pööningul. Esiteks, ma ei teadnudki, et selline muuseum Tartus on, uups. Ja et oli samal ööl ka Muuseumiöö, oli see paksult külastajaid täis!

Etendus oli omamoodi, aga pööning ise oli konkreetne saun. Sest tead seda tunnet, kui on see üks hiliskevadine või suvine öö, kus öö läbi on nagu hea ja soe olla, ilus on olla, ja sõpradega on tore olla? See oli just selline öö. Päike oli pööningu katusealuse nii kuumaks kütnud, et higi voolas kõigil 60 pealtvaatajal. Igatahes härra abikaasale me enam etenduse valimist ei anna ülesandeks :)

Pärast etendust jalutasime Toomemäel ringi ja jalad iseenesest viisid Tartu tähetorni! Minu abikaasa õitses terve õhtu, et ta ei ole 44 aasta jooksul mitte kunagi tähetornis käinud, ise Tartu poiss eksole. Küll on sõbrad ratastega Toomekalt alla sõitnud ja hambaid välja löönud jne, aga see tähetorn! Ja et nüüd lõpuks ometi on ta selle ära teinud!

Raekojaplatsis oli Suudlev Tartu üritus ja eurolaulikute kontsert. Aga et kõhud olid tühjad, siis sõber Silver teadis telekast nähtu põhjal soovitada turu kõrval asuvat Tartu Grilli. Jõudsime sinna, kui teenindaja eesti keelt ei rääkinud ning kui lõpuks menüüdest tellima hakkasime, siis järjest erinevaid toite ei olnud saada. Loobusime külastusest ning Silverile enam söögikoha soovitust ei anna ülesandeks :)

Tühi kõht viis hoopis seaturu-hoone poole meid tagasi ja seal, ristmiku poolses küljes, on üks kebabi-putka. Need portsud, mis sealt väljastati - ulmelised! Ja väga maitsvad! Kõhud saime punni igatahes. 

See on öine pilt kusjuures!
Mõne inimese (mitte minu kahjuks) telefon teeb nii hästi pilti...
Härral läksid päikeseprillid taskus katki ja nii sündis poliitik :)

Siis jalutasime tagasi kontserdile ja nautisime seda ka. Peale kontserti liikusime treppidest üles Ülikooli raamatukogu juurde, kus basseinide ääres istusime nautisime ühtut ja seltskonda kohe pikalt. Sõbrad aga tahtsid üle vaadata Salong klubi, mis kohe sel kõrval hoovis asub. Sel õhtul oli vähe rahvast, aga koht oli väga mõnusa olemisega ja õueala oli eriliselt hubane ja vahva. Ja öö oli soe!

herz 

Oli äärmiselt tore kultuuriprogrammiöö ning saagu sellest siis uus traditsioon sõpradega!

Suudlev Tartu

 Me suudlesime Tartus juba 2013 aastal :)

aga nüüd, 18.mail 2024 oli Tartu2024 raames Suudlev Tartu üritus koos kontserdi ja värgiga. Me suudlesime jälle. Sama koht, 11 aastat hiljem!

Projekt "Külalistemaja" - 66 (kevadvärskendused vol2.)

Võtsin ette süsteemse paadimajade renoveerimise projekti. 

Igas paadimajas põhjalik puhastus ja kirjutasin omale telefoni detailse nimekirja, mis selles konkreetses paadimajas vaja teha on. To-do list sai üüratu. 

Ja hakkasin siis otsast harutama, nii palju kui mina üksi suudan ära teha asju. Pintsel mul käes püsib eksole (kuigi just EILE värvisin ühe pintsli pooleks. on sul kunagi sellist asja olnud? vars jäi siiski pihku veel), seega kõik värvimise jms tööd saan ma ise vabalt hakkama. Kui aga on siiski vaja panna sauna lamp ja see elektriliselt ühendada või siis parandada katki tõmmatu kapiust, siis ma usaldan need tööd pigem härrale teha. Ja kuna ta broneerib end koguaeg üle, siis seda leida, et ta kodus/Mesi tares aega saaks tegeleda, on pea võimatu. 

Mis on eriti masendav? Kui teed mõnes paadimajas ära hiiglama suure töö (nt ühe tooli värvimine võib olla 3-päevane töö, sest vahepeal reaalselt vaatad, kuidas värv kuivab, enne ei saa midagi muud ka teha), võtad lahti telefonis oma hiiglapika to-do listi, et rahulolevalt üks asi maha tõmmata. JA SEDA TÖÖD EI OLNUDKI NIMEKIRJAS!!!! Kui demotiveeriv :)

Tänaseks olen 3 paadimaja saanud peaaegu valmis. Ühes vaja kardin ette panna veel, töö ootab lakitud kapipealse kuivamist. Teises paadimajas vaja paigaldada saunalamp, mida veel ei ole ostetud ja kolmandas see katkine kapiuks, mis ootab, et härrakuskilt oma akutrelli kruvikeeraja otsikud üles leiaks. 

Kaks paadimaja aga lähevad täisremonti veel. Mõlemas avastasime niiskuskahjustusi ehk kuskilt pääseb vihmavesi (ja seega ka sipelgad) sisse. Vaja hakata neid kohti likvideerima, lisaks siis ka kahjustustega tegelema ja mõlemad paadid tervenisti üle värvima. Olles äsja lõpetanud Mesispa täisremondi, tean, et ei tasu olla naaivne, et see on kiiresti tehtav töö. Kogu see lihvimine, teipimine, 2x või enam korda värvimine jne. See võtab aega. aga pärast on hea tunne, et on korda tehtud ja kestab jälle mitu aastat. Ise ka ei tahaks ööbida kohas, kus värv juba praguneb või on plekised seinad (kõik sääsed lömastatakse vastu seina ja siis jäetakse selliselt. Pärast juba on keeruline neid plekke maha saada).

Mu to-do listis on ka mitmeid ehitustöid. Kahele paadimajale oleks vaja varikatus ehitada ukse kohale. Vihmase ilma korral on nii nõme praegu majakesi koristada, ma jätan alati jalanõud ukse taha, et mitte lisasodi sisse tuua ja siis pärast on jalanõud märjad. 

Ja peamaja tööde nimekiri on veelgi pikem :)

Niiet tegevusi jagub.

märguanne kõrgemalt

Suviseseks turismihooaajaks ettevalmistuste tegemise 32. päev (real feel 187.päev). Päevade viisi teipimist, värvimist, silikoonimist, värvimist, värvimist, parandusvärvimist, koristamist, lihvimist, õlitamist, lakkimist pesemist, pintslite pesemist. Ja kus on minu härra abikaasa samal ajal?

Kalal.

Või kaitseliidu õppustel. 

Või jahimehekoolitusel. 

Või puhkab, sest väsinud :)

Selliseid mõtteid mõlgutasin, kui eile pühkisin kodus harjaga terrassi puhtaks. Harjavars (metallist!!!) murdus pooleks.

Seejärel hakkasin terrassi õlitama. Natuke enne töö lõppu murdus pintsel käes lihtsalt pooleks, kätte jäi vars ja see harjaste osa lendas kõrge kaarega terrassilt minema... Täielik müstika, et kuidas see võimalik üldse on.

Et kui see on nüüd märk, et ma ei peaks rohkem asjalik olema, siis teadmiseks võetud! Täna plaanin puhata ja mängida.

hädas loodusega

Kas ainult mina võitlen siplegate, kiletiiblaste, surusääskede, maamesilaste ja ämblikega?

Kas kellelgi teisel ei ole nendega kana kitkuda? See on masendav, kuidas loodus igast nurgast sisse pressib. Ma olen paadimajades sipelgaid tõrjunud aastaid ja alati alla jäänud. See on ikka õudne, kui visad nad on. Teen kõik korda külaliste jaoks ja päev hiljem avastna õudusega vallutusretked jälle. Ma loodan, et nüüd sain sipelgate ristisõja võidetud. Leidsin soovituste peale ühe lehekülje (www.kt.ee), kust saab sipelgate vastu abi. Tegin kaitsemüürid ära eile ja hiljemalt homseks peaks sipelgad selleks suveks võidetud olema! Ma väga väga loodan!

Küll aga jäävad käed lühikeseks mul ämblikega sõda pidades. Nad on lihtsalt nii kuramuse järjepidevad oma võrke punudes. Ma praegu veedan pikad päevad Mesi tares ja paadimajades küll remonti tehes, küll koristades ja iga paari tunni tagant puhastan jälle uusi võrke ära kohtadest, kust ma paar tundi tagasi möödusin ja juba peoga ära tõmbasin!

Kas tõesti ei ole mitte ühtegi lahendust nende jaoks välja mõeldud? No ma ei saa ju anda külalistele välja majutust, kus paari tunniga teeb ämblik puhtast ruumist võrkudelabürindi!

Blogisõbrad, aidake!

Tahaks päriselt teada, kas teised maaturismikohad ka loodusega võitlust peavad. 

maakeeli VONK

Kas sa tead, mis tähendab inglisekeelne lühend BYO? Maakeeli võiks tõlkida VONK. 

Kui ma 12 aastat tagasi Austraalias olin 6 kuud, siis oli see põhilühend, mõnel pool ka BYOB. Ükskõik, millisele toidufestivalile vm kohta minna, oli kirjas, et Bring Your Own, võta oma nõud kaasa.

BYOB tähendas aga bring your own booze/bottle, ek soovitus võtta joogipoolis kaasa, kui toitu nt jagati. 

Seoses sellega, et tänavu 1.jaanuarist kehtib pakendiseaduse muudatus ja ühekordsetest nõudest ei tohi avalikel üritustel toitu/jooki enam serveerida, siis pidasime Sibulateel maha koosoleku ja mõtlesime, et peaks hakkama seda meelelaadi ka eestlastes kasvatama. Siin, vanausuliste kogukonnas, kus ma juba 10 aastat elan ja toimetan, on ammustest aegadest kombeks minna külla oma tassi ja lusikaga. Miks see ei võiks olla üldine reegel? Pista oma tops taskusse ja mine nautima!

Mõtlesime, et eestikeelne lühend võiks siis olla VONK - võta oma nõud kaasa. 

Hõikasin selle välja ka Varnja kalalaata reklaamides aprilli lõpus ja nüüd toimus nädalavahetusel Sibulatee KALApuhvetite päev. Me ise puhvetit ei avanud, vaid võtsime rattad, lapsed, sõbrad ja oma topsi kaasa ning läksime küla peale uudistama.

Ütleme nii, et igas kodurestos/puhvetis vaadati mind imelikult, kui oma taldriku ja topsi ette andsin, et palun tõstke siia peale. Ühes kohas öeldi, et mina annan sellega siit välja, tõsta ümber kui tahad. Noh, võtab harjumist, aga tuleb järjest ja järjest seda rääkida ilmselt. Ja ise eeskuju näidata!

Oma taldrikud ja kahvlid kaasas.

Oma topsiga.
Täiega oli kasulik oma topsiga minna, sain topeltkoguse rabarberiveini näiteks :)

Lapsed oli ka rahul.

Mõtlisken korraks seda, et huvitav, miks on raske oma nõudega minna kuskile? Nõud ära pesta sai igas kodurestos. Poodides iseteeninduskassades müüjat mängima on pea iga eestlane nõus, aga nõudepesu ei jaksa teha?

virmalised

 See oli reede õhtul (10.mai 2024), kui me Mutukaga väsinult voodisse magama ära läksime. Keset und, mõned minutid enne südaööd helistab mulle härra: "Tule üles teisele korrusele! Virmalised!" Porisesin, mis ma porisesin, virmalisi ma muidugi näha tahtsin!

Ja aitäh mu musirullile, et ta mu üles ajas, sest millised värvid!!! Uskumatu vaatepilt! Ma olen siin Varnjas, näinud virmalisi veel kaks korda varasemalt ja Islandil õnnestus ka näha, aga alati rohelisi toone. Seekord olid roosad-lillakad värvid koos rohelistega taevas tantsimas. 

Oleks ju võinud ikka päris õue ka minna, et elektriliinid pilti ei rikuks ja nii, aga lihtsalt ei viitsinud. Külm oli ka :) Ma ikkagi otse teki alt jooksin välja. 

Projekt "Külalistemaja" - 65 (kevadvärskendused 2024)

Tuleb tõdeda, et aastad muudkui lendavad ja seega kõik, mis aegamööda ehitatud ja valmis saadud, tuleb ühel hetkel hakata üle värskendama. Seda olen sel kevadel muudkui püüdnud teha .ainult, et ilm mängib vastu koguaeg.

Kõikide nende värskenduste tõttu ei ole saanud ka ühtegi uut projekti töösse võtta. Neid meil siin on ootel vähemalt 5, kui mitte rohkem. 

Mis vaja teha oleks:

 - 2 paaditoorikut ootel uuteks paadimajadeks

- 1 paaditoorik rannaalal ootel istumisalaks (minu soov) või saun+kümblustünn paadininas (härra soov). Kui väga pikalt veel hoogu võtta, siis sellest toorikust kahjuks enam muud ei saa kui jaanilõket, seega püüan härrat ikka takka utsitada.

- 2 paadimajale (Mesipesa, MesiKämp) ukse kohale väike varikatus ehitada, et vihmase ilma korral oleks mugavam uksest sisse-välja liikuda.  

- peamajale vihmaveerennid tänava poolsesse osasse ära paigaldada. Rennid on tellitud ja kätte saadud juba 4a tagasi.

- peamaja katuseharja plekkide vahetus. Osa on kevadise tormiga katuselt alla lennanud ja vaja kiiremas korras tegeleda.

- peamaja katuseotsa lappimine, seal on kuidagi hõredaks asjad jäänud.

- peamaja naabripoolne otsasein viimistleda ja värvida. 

- terve peamaja üle värvida. Maja on meil olnud töös 10 aastat juba ja siiamaani pole me ise seda värvinud. On hädasti vaja värskendada, et ilus ja kutsuv oleks.

- uued välivetsud.

Need on need asjad, mis on vaja teha :)

Ühtteist olen siiski ka ära saanud teha lisaks:

- kõik paadimajad väljast üle värvinud. Meil oli augustikuus "õnn" jääda surusääskede rünnaku alla. Tulevad megasuurte parvedena taevasse ning valguseallika ligi. Meil juhtus olema valguskett pimedatel augustiöödel töös rannaalal ja kõik paadimajade valged seinad olid sääski paksult täis! Kui nad samatargalt oleks ära lennanud, pole miskit muret, aga nad jätsid endast maha sellised vaated:

Need mustad täpid on kivistunud sääses**t. Ei, see ei tulnud maha mitte kuidagi, ka harjaga või survekaga pestes mitte. Ahastus oli peal võtta augustis-septembris külalisi vastu niimoodi. Alles oktoobri lõpus, novembri alguses, kui oli olnud lademetes vihmaseid ja niiskeid ilmasid, sai survepesuriga seda seinalt vähemaks pesta. Aga maha tuli ka seinavärv. Seega jäin ootama sooja kevadet, et need paadimajad üle värvida. Tänaseks töö tehtud.

- kogu kompleksi aknapesu

- terrasside õlitamine. Iga paadimaja juures on trepp, põrand, purre jm, mis vajab hooldamist. Õlitasin kõik üle ja värv sai otsa enne, kui peamaja terrassini jõudsin. Härra tõi linnast teise suure purgi. Käisin paadimajade juures üle need kohad, mis vajasid teist korda õlitamist ja suundusin peamaja juurde. 50m2 terrassi neelas kogu suure purgi terrassiõli alla nagu niuhti. 

- peamaja hoovi ja väliköögi koristus. Talviste üritustega sai igasugu asju hoovile kuhjatud ja pole olnud mahti (hoov porine jne) koristustega tegeleda. Nüüd saime korda.

- Mesispa paadimaja seest üle värvimine. See on meie esimene paadimaja ja pole siiani teda värskendanud. Just telefon meenutas, et see paadimaja on meil 7 aastat vana, seega oli aeg. Hetkel ongi ta tüjaks tõstetud, teibitud, erinevad seinaääred silikooniga täidetud ja kolmandiku osas olen jõudnud kruntvärviga katta. töö jätkub. 

Teibitud ja kaetud.
Vaja hakata värvima.

- Islandilt sain inspiratsiooni self-service osas ehk koodidega võtmekapid igal pool. Reisil olles on tihti lugu nii, et majutuskohta jõuame alles hilja õhtul, kui ei taha enam pererahvast tülitada. Kood olemas kinnitusmeiliga ja kõik sujus. Tahan sel suvel ka enda rakkes olemist vähendada. Aastatega on tekkinud selline väsimus ja küllatumus osade asjade suhtes, niiet loodan nüüd rakendada uut praktikat. Seega said tellitud koodikapid ja kruvisin need ise iga paadimaja juurde paika. 

- peamaja korstnajala puhastamine ja üle värvimine. See oli 9 aastat tagasi saanud peale vale värvi, mis sealt kiiresti maha kooruma hakkas. Ja oli väga inetu muidu nunnus toas. Nüüd kraapisin ta puhtaks ja värvisin üle. Ühe korra on vaja veel värvida, sest alt pressib vana läbi veel. 

Enne.

Nüüd.

- KÕDA värvimine. Talvel peremees ehitas sellise asja valmis nagu kalastusboks. See on seest ahjuga ruum, põrandal jääpüügiks augud. Puurid jäässe ka augu ja saad tuulekindlas soojas ruumis kala püüda. Nii võiks minagi minna kalale, väga lux. Ja meie kandis on sellise asja nimi KÕDA. Meil juba mõte jookseb, et neid võiks olla mitu tükki ja sellised, kus saaks ööbida ka Võiks Peipsile kalaküla talveks tekitada :) 

See oli ühesõnaga vaja nüüd üle värvida. Hetkel sai lihtne valge, aga kui Liis (khm, meeldetuletus) stencibility inimestega ühendust saab, siis äkki mingid kohalikud kalamustrid musta värviga šabloonidega peale teha, oleks väga kihvt.

Värvimata kujul

Värvitud.

- peamaja sokli värskendamine. Seda ma tegin 3 aastat tagasi ka, aga poriste ilmadega tekivad tee peale lombid ja muudkui autod uhavad läbi sõita nii, et pori kõrge kaarega mulle sokli peale lendab. Seetõttu hakkas ka värv vaikselt maha kooruma. Kraapisin lahtise värvi maha ja värvisin sokli üle. 

Projekt "Maja" - 103 (teise korruse väljaehitus)

Seda postitust tegema asudes sirvisin natuke oma varasemaid remondipostitusi. Et ise ka meenutada, mis kõik tehtud on ja tõdeda, et ikka väga pikale on see protsess meil siin veninud (10 aastat!). Viimase aasta jooksul on siiski väga palju ära tehtud ja samme penikoormasaabastega lõpptulemusele lähemale sammutud.

Leidsin viie aasta taguse postituse sellest, kuidas pööningupealset (ehk teist korrust, nagu meie peres seda nimetatakse) koristasime ja unistasin oma magamistoast. See oli VIIS aastat tagasi, kui lootsin, et saan oma magamistoas magada. Hahahhaaa, ikka veel ei saa.

All paremal nurgas pilt on meie tulevane magamistuba.

Tulevase magamistoa vaade tänaseks.

Hakkab juba lubama! Hetkel on seinas vaid kruntvärv, mis tähendab, et teine kiht värvi tuleb veel teha. Põrandad ka! Vannituba, mis pildil jääb vasakule nurga taha, on veel samuti tegemata, sellega läheb rohkem aega, sest hüdroisolatsioonid ja muud vajalikud asjad enne, kui ma saan näpuga näidata, mis plaati ma kuhugi tahan. Aga ma olen juba poodides luurel käinud ja näpud sügelevad tellima asuda. 

Lastetubade seisud:

Mesilane:

Mutukas:

Vasakule ja selja taha jäävad suured aknad.
Mul millegipärast pole rohkem pilte käepärast.
Mutukas soovis omale peidukat ja saime selle siis teha talle katusesiili alla!
Muidu oleks pidanud soojustama ja kinniseks tegema, 
aga ka mina unistasin lapsena salakäikudest, 
seega ma nagu ise ka tahtsin seda.
Mesilane soovis ka,
aga härra ei loobunud soojustusest ja ehitas kinni kõik tema toas.

Kontor on hetkel kõige vähem edasi arenenud. Pahteldatud ja lihvitud, läheb peagi värvimiseks. Sinna, kus pildil seisab redel ja on korstnajalg, tuleb sein ehitada. Siiapoole jääb kontor ning siis paar ruutmeetrit on kapi jaoks, kuhu Mesilane ja härra oma lõputut tavaari, militaarvarustust jm asju silma alt ära panna saaks. Kapp on iseenesest mõne jaoks toa suurune, aga kui on nii palju asju, siis peab neid ka kuskile hoiustama. 

Meie ülemise vannitoa jaoks olen välja noppinud järgmised palad ehituspoodidest:

Inspiratsiooni jagas Pinterest:

Eks härra abikaasaga tuleb natuke piike murda, et ta saaks aru, et minu maitse on hea ja äge :)

Projekt "Maja" - 102 (terrassi otsasein vol2)

Majaremondi postitusi pole ammuilma olnud, parandan kohe selle vea ja jätkan sealt kohast, kus sügisel pooleli jäi.  Novembris saime akendest otsaseina ilusti püsti pandud tuult taltustama, aga viimistlustööd jäid tegemata. Jäin ootama kevadet ja ilusaid ilmasid. Neid viimaseid ootan siiamaani! 10.mai ja väljas on ikka veel nii külm ja vihmane ja vastik. Üksikud pistelised soojad ilma don ainult olnud, mis kevad see selline on?

Mul on KÕIK värvimistööd ootel muudkui, jaokaupa saan vahepeal teha, aga kui õues on 5 kraadi ikka veel, siis värv ju ka ei kuiva.

Aknaseinagi hakkasin suure hooga värvima ühel ilusama ilmaga pühapäeval, aga värv sai otsa. Järgmine päev ostsin kohe juurde, aga siis oli nädal aega vihma! Kui lõpuks tehtud sain, selgus, et teibil oli eriti halb liimiosa, mis kõik klaasile jäi. See tingis omakorda nädala jagu lisatööd neid maha kraapida ja aknaid mitu korda pesta. Lõpuks sain tehtud!

Nii see algas, kui terrass eelmise aasta suvel valmis sai.

Akendest otsasein valmis ja teibitud.
Läheb värvimiseks.

Ja nüüd ka värvitud!

Nagu oleks toas, aga nagu oleks hoopis õues :)