Maeimänginii!!!

Aga sellest, kuidas ma Rumoursis või F-hoones loungitamas käisin või kontserdil või kinos.. ma ei jaksa kirjutada. 4 koosolekut ilma vahepausita ühe päeva jooksul on ikka pisut liig.

i just came to say hello

Kas nädalavahetus on õnnestunud või mitte, kui täna hommikul silmi avades ei suutnud meenutada, mis päev on ehk kas peab tööle minema või ei? Ilmselt siiski fail, sest ma olin veendunud, et mul on põhiseaduslik õigus südamerahuga edasi magada.

Samas, no worries! Kui esmaspäeva hommikul tööle jõudes avada esimese asjana (olgu, teise asjana. esimene asi oli tund aega trenni) veinipudel ja see sisse kummutada, samal ajal on keegi ettenägelikult kalendri seadnud 03.06 ehk reedele, seega võib öelda, et success. Töönädal kiirelt selja taga :)

Ja üleüldse, minu uus nädalavahetus algab juba homme õhtul. ja nagu filmiklassika (dude, where's my car :P) ütleb: "sweeeeeeeeeeeeeeeeeeet!!!"

röövel

kohtumine lugejatega ..

... kõlab täpselt sama ägedalt kui kohtumine valijatega. 

Aga algusest siis.

Nädala peale jagus küllaga põnevaid kohtumisi. Käe sain valgeks kolmapäeval Liina juures Tom Kha suppi süües ja veini kõrvale mekutades. Vaatasime  filme ja üleüldse oli selline armas üle pika aja jällenägemine. 

Järgmiseks võtsin ette kohtumise lugeja ja tema kaasaga :) ehk siis tuletame meelde herzi pildisaagat ning abivalmis Kati päästiski päeva. Saime kokku, istusime ninapidi arvutites ja hiljem olidki võluväel pildid mu läpparis olemas. Lisaks veidi käsitööd ja nüüd hakkan kommunismi uuesti üles ehitama ehk millist uut saiti ikkagi valida. Aga suured tänud veelkord abilistele ja nii põnev on ikka valijatega lugejatega tutvuda. 

"Nädala kohtumine" tiitli saab aga üllatuslikult mu naabrimees, kes ilmus mu ukse taha reede öösel kl 2 ajal ja uuris, et "mul on naine kodunt ära ja kuule, su juures pole ammu ühtki meest näha olnud!" (peisikli olen ma tolle naabrimehega rääkinud 2x ja enda teada pole ühegi mehega ta nina all ringi lehvinud). Mina, kes ma sel hetkel polnud teps mitte kaine enam peale kolme ja poole veinipudeli lahendamist ning muretsesin, et korterist kostev jutt on äkki liiga vali ja muusika äkki ka, suutsin vaid hämmeldunult ukse peal seista, kui üks külas olevatest sõpradest tuli naabrimehele kinnitama, et mees on ikka majas olemas. 

Üldsegi tahtsin ma aga öelda seda, et see soovide soovimine ja universumist tellimine on nagu krt ebayst ostmine - kinnitad tehingu, aga see, mis sa saad ei ole ikka päris see! Ehk uudiseid meesterindelt - peale igasuguseid kriteeriumeid ja edastatud parameetreid sai taandatud unelmate mehe kirjeldus ühele tingimusele - et ta armastab mind. Välja ilmus... ekspeika.

Oimaivõi :)

deja vu hetk

Eyjafjallajökul mu eelmise aasta puhkust siiski ei rikkunud, kuigi närvid olid suht pingul. Ja parem oleks, et Grímsvötni minuga tüli norima ei hakkaks. Nädal närveerimist algab.

ma oma andeid ei peida, siin olen võimas ma*

Ei uskunud, et

1. peale täitsa mitmekuulist regulaarset trenni, kus ma tund aega vehin stepperil või jooksulindil nonstopp, et peale maijooksu 47-minutilist jooksu mul järgmine päev tuhara-, reie- ja miskõiklihasedveel valusad on!!!

2. saabub see päev, mil ma pesengi ära oma aknad!!! Ma olen ju koguaeg öelnud, et korras kodu on märk igavast elust, ja siin ma olen täna, vabandused endale said otsa ja... kuidas ma nüüd iseenda fraasi siis õigupoolest lahti mõtestama peaksin?

3. saabub see päev, mil ma enam ei laegi telefoniakut teise telefoniga (ja ainult 1,5 aastat ma nii toimetasingi?) ja et ma julgen viimaks oma telefoni laua peale tõsta (loe: tahan, et kõik näeksid ja imetleksid ofkoors) ja et ma tean oma telefoni marki taas!!! Seda imet pole vist juhtunud ca 10 aastat. Muidugi on mul nüüd übernutitelefon, mille ühtegi rakendust ma kasutada ei oska ja pean homme silmad maas oma itipoiste juurde pöörduma.

4. Hollandist tulbisibulaid kaasa ostes nii rämedalt petta saan, et mustade õitega tulpide asemel tärkavad peenrast täitsa tavalised punased. O tempora, o mores!

5. asjad võivadki nii sujuvalt joosta. Et oma auto mahamüünuna võin pöörduda oma fämili poole (kellel on umbes täpselt 2 autot per face), et jou, ma võtan ühe omale ajutiselt kasutada, kuni oma elu üle järgi mõtlen jne, ning saan vastuse "tuleb siis järgi!" Niiet ma ikkagi ei ole autotu see suvi.

6. ma unustan, kui väga *tsirkus on minu laul (loe: egoisti päevikud). ja nii tore, et aadu seda mulle me õllepimedugusteerimisel meelde tuletas.

suveks saledaks herzi kastmes

Programmi "Teeme ära 2011" raames aktiviseerus alamprojekt "Käi jala, herz!" ehk mul ei ole enam autot. Täitsa pekkis, kui tühi tunne on. Eile hommikul ma küll ei ärganud ega istunud autosse teadmisega, et see on viimane kord ja kui õhtul oma Põnni eest ja tagant ja külje pealt presenteerisin ja kuulsin ära sõnad "jah, ostan ära", siis nagu ei osanud autost eemalduda... et kuidas ma jalutan nüüd minema?

Ja veel vähem oskasin ma arvata, et talle niiviisi tormi joostakse. Eile siis sõitsid Eestimaa eri paigust kohale kaks ostjat, jõudes pea et ühel ajal. Kes esimesena jõudis, sai ta omale. Erikuradinõme oli teisele helistada, et nüüd on asjalood nii, et kuigi sa oled 3 min kaugusel, siis autot enam ei ole. Niisiis, Põnni uus elu algab Tartus ja mitte K-Järvel :)

Eriti asjalik otsus ikka jalakäijaks hakata... enne suve. 

Ja see, et auto sai müüdud, kas see siis annab rohelise tule ikka mu kaugematele plaanidele? Võibolla peaks veel ühtkomateist ära müüma.. Kes tahaks sigaodavalt kodukinosüsteemi või kõlareid või midagi?

scottish lesson nr 2:

Tühi rehv maksab 205 euri.

Hvaking awesome!

Isegi mu 1-blind-date-kunagi-ammu ei päästa mind sellest summast ära. Krt. Tundub, et rämedad karmavõlad on kaela peal, tea, kas peaks karma puhastamist või aura transformatsiooni või lendle-nagu-siidisall õppuseid läbima?

Aga tegelikult on inimesed ilusad ja head. Sipsikut ootab täna mult üks saadetis (loodetatavasti ikka ootab :D) ja mina ise olen kutsutud postitöötaja vastuvõtule, et saada ühelt teiselt blogijalt kingitust. Ihsand kui põnev :)

scottish lesson nr 1: what would google do!

Sellest, kuidas esimesel ööl (ja öö it was kl 01.30) meid majutusest välja visati, kuidas me siis täiesti võõra mcdonaldi juures ööbisime, kuidas me šoti piraadiga linna peal hulkusime, kuidas me "high-five! awesome!"-kutist lahti ei saanud, kuidas me valet pidi liikluses valet pidi rooliga autos ellujäämiskursuseid läbisime, kuidas me keset pärapõrgut katkise rehviga olime, kuidas me sealt ära saime, kuidas me pubist klubisse ja baari käisime, kuidas me mäkke rebisime ja kuidas me eestlasi ikka välismaal kohtasime räägiks ma hea meelega, aga laske kõigepealt magada :)

countdown: 10h

Mis värk on? Ma küsin, mis värk on?

Lühidalt, vahepeal on siin vaiksem periood olnud ja standby olek uutele vallutustele ja seiklustele (loe: paluks uusi meestutvuseid). Nüüd aga, kus mul ees tee lennujaama, on oma urust hakanud välja pugema üks ja teine ja kolmas varem tutvustatud tegelane. Ja oot mismõttes neil kõigil meeles on, et ma taas nelja tuule suunas lähen?

Ja päris huvitav on see, et nad vaikselt liibuvad soovidega, et jou! too mulle siis reisilt seda, teist või kolmandat. Eemm... hmmm... ot-ot-oot...

Eniveis, reisivormi viisin end muidugi jõusaalis ja kui sinna sai mindud juba nii sama päeva hommikul kui õhtul, torkas moepolitsei ofkoors huumorit, et kas mul on eriti soodus pilet ostetud, mis kehtestab kaalupiirangud või? Tjah, veel üks hea mõte ryanairile näiteks :)

Niisiis, off i go!

countdown: 36h

Lai internet näitas mulle ilmutusi:

Tundub, et ma pean minema poodlema.

Minust võiks saada ka personal shopper :) Esimene katsetus on tehtud ja ostud sipsikule teele pandud.

Sain teada, et tühja rehvi hind šotimaal on 205 euri (+teine samapalju ilmselt telefonikõne eest). Palju õnne mulle, kelle krediitkaarti vägistati. Siinkohal arvas sümpaatia, et selliste jamade peale peab mul seda armastust ikka kuhjaga tulema :)

Kariibimere piraatide uue filmi esilinastusel sai käidud. Ei olnud maha visatud aeg, palju uusi käibefraase sai :) "You know that feeling you get when you're standing in a high place... sudden urge to jump?... I don't have it!"

and Sunday always comes too late*

Kui perfektse pühapäeva (mis kulges ühest kohvikust teise) jätkuks kohvikus otsi kokku tõmmates (väga vahva uus leid, muide - kohvituba (vms) laial tänaval. pluss aasta esimene välikohviku seanss) ja aaduga argumenteerides, et kas saata sms kino osas või ei, ja seda siiski saates (sest aadu käskis teha midagi, mida ma tavaliselt kindlasti ei tee), mille peale sai edasised kokkulepped telefonikõnes ära teha, minna arvet maksma ja saada teenindajanoormehelt soojad soovid "aitäh ja kena kinoelamust!", tekib mõte, et krt, äkki peaks oma niigi kadunud häält paar nooti alla võtma ikka avalikus kohas eraasju arutades ... Aga vähemalt sain muige suule, sest see soov oli ikka omajagu ootamatu küll.

Üleüldse oli värskendav pealelõuna. Aadu, kes saab koolis igasugu põnevaid ülesandeid, lahkab neid kodutöid sooritades ofkoors oma kõige huvitavamat katsejänest aka mind. Seega andis ta mulle käsu oma ühte, teist ja kolmandat suhet defineerida metafooride abil. Paras pähkel pühapäevasel mõtted-on-puhkerežiimil-päeval eksole. Nii ma jõudsin paremate võrdluste puudumisel, et muuhulgas nt sümpaatia on shopping (proovid korra selga ühte kleiti, mis sobib pea et valatult, aga mille hind osutub kõrgeks ja jätad poodi, aga kuidagi ei saa nagu mõtteid ka eemale ja nii ta kripeldab... kuid ei julge ka minna uuesti proovima. äkki sobib endiselt perfektselt?).

Õhtu polnud sugugi kehvem. Kino, kaaslane, üks telefonikõne, üks chat... Ja nüüd ma ei saa mõtteid metafooridelt maha. Kevad!

*friday i'm in love

just an ordinary day*

Päeva märksõnad:

• deit ekspeikaga. arutelu teemal, on meil ühine tulevik või mis.
• häält ei ole üldse. nii kui suu avan, saavad sõbrad-kolleegid-jne irvitada "joooooooooooodik"
• tegin täna ühe otsuse. ja ühe kirja. ja nii saab olema. ma tean!
• hvakk, kuhu ma kolinud olen? talvel ei saa maja ette parkida, sest lumi on. suvel ei saa maja ette parkida, sest ümberkorraldatud bussipeatus on. kevadel ei saa parkida, sest teeremont on. ilmselge märk, et auto tuleks maha müüa. või ära kolida. või mõlemat. ja see kõik haakub eelmise punktiga!
• ja päike on ja mul on kaks uut raamatut, mis mind mõlemad nii õnnelikuks teevad. 

*johnny wanna live

minust võiks isegi raamatupidaja saada :)

Great success. Nii hoolikalt pole ma oma ressursse varem kasutanud, et päev enne palgapäeva saab konto nulli.

Õhtul on punamütsike. Mul küll mütsi ei ole, kuid loodan peategelasega suhestuda punast salli kandes. (ohjess, moepolitsei oma komplimetidega is bäkk ja sain hommikul klassikat kuulda: vahva sall!)

Ja homseks on plaanid ja nädalavahetuseks ja siis tuleb järgmine nädal ka üle elada, et siis jälle nelja tuule suunas kaduda. Mõneks päevaks :)

schönsten arsch der welt*

Alustan sellest, et käisin eile reiki abil ainevahetust kiirendamas ja massaažis. Üldkokkuvõttes jõudsin selleni, et kui vahel tahaks mehe hella silitust seljal, siis ei pea mitte valima oma võta üks ja viska teist vahel, vaid piisab massaaži minekustki. Ja massöör jõudis selleni, et ma joogu vett :)

Hea, et see reiki ja ainevahetus mu päevas olid, sest ülejäänud päev sisaldas rämedat õgimist. Ei midagi sarnast sipsiku paastule :)

Kiire hommikusöögi järel kiire varahommikune trenn (ja flirtiv trenni"sõber"), seejärel vahenäksimine eksole, sest igaltpoolt kuuled, et 5 söögikorda peab päevas olema. Kui peale lõunasööki aga tuli teade, et kellel mis iganes põhjus taas laud looka katta, siis ega ei saa ju mitte kohale ilmumata jätta, ise samal ajal väga hästi teades, et õhtul on restoranibroneering.

Ja murphy trikitab ka hoolsalt eksole, kui muidu viska selle telefoniga lutsu või mängi ussimängu võimisiganes, siis üks kord, kui ma olen kinni elik massaažis, siis see telefon muudkui heliseb. Ja nii läks, et tormasin aga kiirelt (nii kiirelt kui tipptunnis võimalik) koju, kus sümpaatia mulle laua kattis ja õhtusöögilauda istusime. Ma ei saanud ju kuidagi keelduda ka ja restoraniplaanidest ei saanud ammugi kõnõlõda :D

Peale kvaliteetaega, juba konkreetselt hilinedes, tormasin järgmisele söögikorrale. Piinlikult raske oli valikut teha, et see mis tellida, võimalik vähe kõhuruumi vajaks, et siis peale hilisõhtust koju tagasi jõudmist kostitada päeva viimast külalist puuviljade ja šokolaadiga. Ihsand, raske on see elu, ma ütlen! 

Ja kas ma siis piirdusin 5 söögikorraga? Nein-nein, nein, mina pean ikka vinti üle keerama, kas pole? Aga vähemalt olen ma suverežiimis, sest ühelt kohtumiselt teisele tormata, see on lihtsalt midagi nii kosutavat hingele.

* du hast den schönsten arsch der welt

less is more?

Joodikuid ja lolle jumal ju hoiab. Ja ta ju näeb, et ma olen mõlemat, miks ta siis mind ei hoia???

Päike ja naer ja lilled ja rõõm said otsa. Nagu noaga lõigatult. Nüüd järgneb hala (kui ma saaks, ma paneks selle parooli alla, sest ma olen tige ja ropendan. olge hoiatatud).

Ühesõnaga, et kõik ausalt ära rääkida, pean minema ajas tagasi ca 7 aastat, 2003-2004 oli mul piltide ladustamiseks ekspeika sõbra pakutav portaal. Kuna see oli isegi raha eest ja maht oli piiratud ja ma pidin koguaeg prioritiseerima oma pilte ja vanu diliitima, siis ma üks hetk enam ei viitsinud nii. Ka süsteemsust seal väga ei olnud ja ma olen ometi nõudlik eksole.

U. 2005-2006 sai muuhulgas meiliteenusele lisaks yahoo.com-i kasutatud veebialbumina. Sinna ikka kogunes üksjagu pilte. Ühel ilusal päeval teatas yahoo, et lõpetavad veebialbumi teenuse värgi ära ja kolige oma pildid ümber kuhu iganes. Pakuti palju erinevaid saite, kuhu sai pildid ümber eksportida, ilma neid kaotamata. Mingisuguse ma valisin, aga see ei meeldinud mulle siiski (ja seda meili ei kasuta ma ka aastaid, ükskord mulle see konto meenus ja mõtlesin ära diliitida üldse. Nagu hvakit, sellist optionit ei ole!!!).

2006 maikuus umbes leidsin ma ideaalse veebialbumi - kataloogid, alamkataloogid, dziisas kui palju kaustu ise tahad teiste sisse. Süsteem noh!!! Personaalne kujundamine, värvid-taustad-möllud või lihtsus, kuidas aga soovid. Privaatsus! Kõik kaustad eraldi sai panna paroolide anna, moodustada erinevaid kasutajagruppe ja jagada õiguseid kellele soovid ja kellele mitte. Tasuta! Perfektne eksole. Üks hetk sai mul limiteeritud maht täis, kuid aastatasu ei ole sugugi kontimurdev, niiet raha eest on mul seal piiramatult võimalusi ja viie aastaga kogunenud pilte ca 150 000 kui mitte rohkem.

Aimate, kuhu see tekst siin tüürib, jah?

Eile, 02.mai, sain ma kirja, et al. 03.05 nad ei paku enam veebialbumi teenust, sest et ei tule omadega toime (neil on hvaking osaliselt tasustatud värk, mismõttes ei tule toime??? pluss piltide tellimised, meened-värgid) ja et al. 31.05 on kõik pildid igaveseks kadunud ja kolige minema ühesõnaga. Soovitasid ka ÜHTE kohta, kuhu oma pildimajandusega minna (mis kuulub samale firmale, tramaivõi). Eksportimist nad ei võimalda.

Kuna blogi tõttu on google mulle heaks arvanud korraldada picasa, mille eest ma ju ka maksan eksole, siis tundub nagu loogiline, et eks ma siis võtan selle üldiseks kasutamiseks. AGA ka see ei võimalda pilte importida-eksportida...

Ja mis ma hakkan neid 100 tuhandet pilti ükshaaval ümber tõstma või? Ma ei suuda praegu ühtegi emotsiooni välja pressida, nonii õnnetuks teeb lihtsalt.

Kihvt on veel see, et ma aprillis maksin oma aastatasu sellele lemmiksaidile. Ahvid rsk. Ma olen seda veebialbumi muret enne ka kurtnud. Mis saiti valida, mis ei paneks pille kotti paari aastase kasutuse järel, mis lubaks pilte piiramatult üles panna, kus on süsteemi võimalik luua ja privaatsussätteid rakendada? Kõige kihvtim oleks ka sinna pildid eksportida-importida (vadeva), aga see lootus on solgiveega kraanikausist alla läind...

jne

white wedding

Pean minagi kuningliku pulma teemal sõna võtma :)

Millest veel reedel kõik kanalid jahvatasid kui pulmadest eksole. Kui seltskonnas kõlas märkus, et ihsand see William pole üldse kena poiss, siis nii herz kui aadu korraga kommenteerisid vastu: "aga on prints!!!"

Järgnes irvitus: "jah, see vastus on so 30, single and looking"

hädaldan

Aastataguse koomapalati volbriöö aastapäeva tähistamiseks korjasin üles kuramuse külmetuse. Elus*tt on olla. Tegelt peaks Liisi-Peteri pulmapiltidega tegelema (sest nad ootavad ja ma õelusest ühe andsin neile), enda reisipiltidega tegelema (sest uus reis tuleb juba peale ja mai jõua nende pildihunnikutega joonele saada üldse), nädalavahetuse piltidega tegelema (sest fämili arvab, et nad on eelisjärjekorras) või aknapesuga tegelema (sest piinlik on päikesevalguse käes akna poole vaadata).

Aga kuna ma olen ju siiski haige, siis mai saa eksole. Selg ka valutab, niiet igati jonnima ajab.

Vähemalt oli nädalavahtusest nii palju kasu, et Põnn sai suveajale üle viidud - rehvid (check), esitule pirni vahetus (check), õlifilter (check), õlivahetus (check), autopesu (check). Ma ei julend viimasel ajal oma ühesilmalist tolmukolli töö juurde viiagi. Personaaltiim muidugi tuvastas täiendavaid kulutusi, mida ma, vaene eurotraveller, kahe reisi vahel ilma palgapäevata siis klappisin. Kõik see, mis ma pulmafotograafina teenisin, läks Põnnile. Too avastas muidugi veel, et võiks signapuldiga ka jaurata, niiet ma pidin lähima kellassepa juurde jalutama. Ei ajanud ju üldse tigedaks.

Lisaks purustas Röövel Rolf, uus pereliige, mu sukad. Oo ajad, oo kombed, ütleks.

Ahjaa, 

"Kuningas vajas kuningannat."

See on siis lähima raamatu lk 52 viies lause. Mai viitsinud FBsse panna nagu kästud, vot.

meem

Kessu-Tauno tahtsid filmiõhtut teha ja käskisid mul filmi valida.
Aga palun, liisk langes filmile: The joy of anal sex with a goat. Väärtfilm kindlasti.
Nüüd siis palun ka ↔e, sipsik, riina, liina ja triin valige filmid välja :)