hädaldan

Aastataguse koomapalati volbriöö aastapäeva tähistamiseks korjasin üles kuramuse külmetuse. Elus*tt on olla. Tegelt peaks Liisi-Peteri pulmapiltidega tegelema (sest nad ootavad ja ma õelusest ühe andsin neile), enda reisipiltidega tegelema (sest uus reis tuleb juba peale ja mai jõua nende pildihunnikutega joonele saada üldse), nädalavahetuse piltidega tegelema (sest fämili arvab, et nad on eelisjärjekorras) või aknapesuga tegelema (sest piinlik on päikesevalguse käes akna poole vaadata).

Aga kuna ma olen ju siiski haige, siis mai saa eksole. Selg ka valutab, niiet igati jonnima ajab.

Vähemalt oli nädalavahtusest nii palju kasu, et Põnn sai suveajale üle viidud - rehvid (check), esitule pirni vahetus (check), õlifilter (check), õlivahetus (check), autopesu (check). Ma ei julend viimasel ajal oma ühesilmalist tolmukolli töö juurde viiagi. Personaaltiim muidugi tuvastas täiendavaid kulutusi, mida ma, vaene eurotraveller, kahe reisi vahel ilma palgapäevata siis klappisin. Kõik see, mis ma pulmafotograafina teenisin, läks Põnnile. Too avastas muidugi veel, et võiks signapuldiga ka jaurata, niiet ma pidin lähima kellassepa juurde jalutama. Ei ajanud ju üldse tigedaks.

Lisaks purustas Röövel Rolf, uus pereliige, mu sukad. Oo ajad, oo kombed, ütleks.

Ahjaa, 

"Kuningas vajas kuningannat."

See on siis lähima raamatu lk 52 viies lause. Mai viitsinud FBsse panna nagu kästud, vot.