seljakotid selga ...

Läksin eile raha pangaautomaadile söötma ning ahastusega vaatasin rahakotti - kahekroonised versus viiekroonised. Mida on siin pangaautomaadile sööta? Egas midagi, koju tagasi ja siis rahakotile süvainspektsiooni tehes alles vaatasid need jakobsonid mulle sügavalt silma, irvitasid isegi võiks öelda.

Päris naljakas tõesti, mina küll ei naera :).

Ükspäev vihastasin Swedbanki peale. Käisin armetut 5 eurot vahetamas, kui mult võeti selle eest 20 krooni teenustasu. Manasin ette oma tõllarattad ja siis pangatädi ütles mulle, et aga kaardiga makstes välismaal teenustasu ei võeta. Eino tore küll, aga kui mul sularaha vaja on? Selle peale kehitas õlgu. Ja kui mul on vaja mitut erinevat valuutat, iga pealt võtavad 20 raha? Täiesti röövimine. Seda enam, et igasugune liigutus seal pangas võtab mult 2.50-6 krooni, nüüd nad avastasid, et eurole üleminek lähenemas, jubahea mõte keevitada sinna ka teenustasu otsa. Ma siiamaani suutsin olla täiesti emotsioonitu igasugu panga kirumisjuttude osas, aga nüüd on minul ka õhk otsas.

Tavidist saadud dollareid näiteks Egiptuses ei võetud vastu, niiet sinna ma ka nõksa pelgan oma jalga tõsta. Täiesti ahastama ajab. Ja monexil vist on ka suur teenustasu või halvem kurss või midagi?

Nüüd on vaja veel kaks päeva üle elada (eriti homme) ja siis võib õllepudelid maha korkida. Mu kael sai ka viimaks aru, et ta võib küll kange olla, aga mina olen kangem (naeran õelalt) ...

eel-lihavõtted

Minu lihavõtted on selleks aastaks peetud. Pashat tegin täitsa esimest korda ja täitsa söödav sai. Munade dekoreerimisega sel korral ei viitsinud erilist vaeva näha, sibulakoor ja riis ja kärab küll. Niikuinii fämili taob need munad esimese õhtuga sodiks ära, niiet kellele neid ikka kujundada.

Nädala pärast, kui kõik kõik teised munadega hullavad, joon mina juba välismaal õlut. Cheers!

Lehetäide:

• käisin deidil, mis peale fämili kõnet keset deiti liigitus "meeldiv õhtu ja tore kaaslane" kategooriast "kui piinlik" kategooriasse, sest loomulikult oskavad inimesed helistada täiesti ebasündsal hetkel (et uurida kus sa oled ja vastuse peale et vanalinnas, räusata et einomuidugi selle jaoks sul on raha küll! sina ei oska muud teha kui vastu räusata mul on deit!!! ei olnud win-win situatsioon) ning kui oled juba suutnud enamvähem siluda eelnenud bridgetjonesilikku vahejuhtumit, siis nuuskad nii kõvasti, et veri ninast väljas ja tormad vastava näoga ära veetseesse. Imekombel ta veel suhtleb minuga...
• arvuti taga valusa kaela tõttu kaelaringe tehes uurib kolleeg mu kaela kasutuse kohta: "kas sa vaatad alt üles või ülalt alla?" vastan: "kuidas sa soovid?" Rohkem totakaid küsimusi ei järgnenud.
• käisin veel ühel deidil, kus "meeldiv õhtu ja tore kaaslane" kombinatsioon feilis laua tagant lahkudes. Noormehe pikkus lõppes mu kaenla all (ja mul polnud isegi kontsi all). Õhtut jäid saatma mul meeles mõlkuvad A-Rühma laulusõnad "...päkapikudisko..." Üleüldse ma näen tänavatel lühikeste inimeste võidukäiku. Kus krt on kõik pikad mehed kadunud? (ma ei taha teada, et kodus oma naiste ja laste juures).
• Annbiliivabõl. Ma liitusin Facebookiga (mida ma lubasin omale, et seda nüüd küll ei juhtu. Samas, ma lubasin endale ka, et käin korralikult trennis ja võtan kaalus alla ja neid kolleegide kohale tassitud komme ei söö ja kuidas küll need lubadused kõik on pekki jooksnud...) ja võidutsen seal oma paari sõbraga. Miks kõik Farmville'i mängivad?
• mul on vaja kiiktool mahutada oma kaheukselisse Põnni. Any ideas? Ja nööriga katusele varianti mitte pakkuda.
• pöördusin oma kaelamurega telefoni teel perearsti poole. Sain aja kirja juba 1.aprilliks. Mõned asjad lihtsalt juhtuvad niiiiii kiiresti...
• ja kessu triibulised varbad toimivad!!! Et te teaks.

Noh, vasta!

Mis õhtul teed?

rahvameditsiin

Kaks teineteisest sõltumatut noormeest on mulle teinud täpselt samasuguse kommentaari (minu külmetuse kohta):
"No sa pead siis mett, küüslauku ja viina tarbima."

Ma vastasin mõlemale, et ma kahega kolmest olen hakkama saanud juba.

Mõlema reaktsioon:
"No võta siis ikka viina ka!"

Kesse ütles, et viin on see, mis on mul proovimata??? Alatu laim.

ilma pealkirjata lugu

Käisin vahepeal välismaal ka. Krt, oleks ikka pidand selle kopteri laskma endale kutsuda.

et äike mitu korda samasse kohta ei löö?

Jaa, 100% fun ... mu viimased seiklused kindlasti pole olnud.

Kõik algas hambast eksole, mis on siiani kuskil igeme all mul, aga valu ja põletik on antibiotsiga maha surutud. Loodus tühja kohta ei salli eks, seega otsustas mind testida äge nohu-köha-kõrvadlukus-üleüldine sitt olemine. See sai ka taandatud enamvähem. Ei lasknud end oodata aga ka järgmine löök. Külla tuli kaela(lihas)valu, pead keerata ei saa, liigu ringi nagu mingi kantpea - pea läheb kohe kehaks üle ja liigud-pöörad kogu aeg ühes tükis. Keeruline ei ole ka vastus küsimusele, kes ei ole kaks ööd maganud.

Niisiis, pühapäev. Päev, kus võiks vabalt oma korterisse ära surra ja keegi ei paneks tähele ka. Kiirabit ei täind helistada, ei olnud tuju pikalt saadetud saada. Verd mult kuskilt ei pursanud, kommi kurku polnud tõmmanud ega midagi muud lõbusat ei toimunud, seega prioriteet ma poleks eniveis olnud ning 2 või rohkem tundi ma oodata ka ei tahtnud. Pealegi oli tuba koristamata ka ja mine hulle tea, saabuvad äkki mingi kaamerapoisiga või midagi.

Variant 2 (algselt muidugi variant 1) - ise rooli istuda - ka ei olnud päris see, mille järele isutaks. Seega hakkasin helistama inimesi läbi, kes minuga kvaliteetaega Mustamäel veeta sooviks. Peale kolmandat katset lõpuks võeti ka mu kõne vastu ning "perepühapäev" EMOs võis alata. 1.5 tundi koridoris funnimist hiljem, kus korduvalt mu number vahele jäeti ja ma registratuuris end meelde tuletamas ja sealsete penskaritega kaklemas käima pidin, viimaks sain ma arstilt süsti ja apteeki otsima asuda. Apteeker (või proviisor) vms hakkas jutustama mulle joodist ja triipudest ja kriipsudest, mida valupiirkonda joonistada. Mulle kangastus ette siiski kroku joonistuskunst ning kiirelt nõustusin joodi ka ostma.

Nüüd ma siin tiksun ja loodan inimeseks saada. Kui vähegi õnne on.

iluspoiss, kas neid küsimusi on palju?

Mida ma oma sõprade hea sõnata teeks?


don't cha says:

no ma vaatasin, et tal on sinu nimega pusa ka juba olemas, et tõotab olla match made in heaven

herz says:

hoiatasin teda, et ma olen külmetunud, et kui ta tahab distantsi hoida, siis on fine, kui uue aja kokku lepime.
ta siis muretses hoopis, et ega ma ennast rohkem ära ei külmeta, kui kokku saame.
kuna kaalukausil on olnud chicago, siis ma tegin huumorit, et no peaasi, et seal tuuline ei ole (aka chicago=windy city)
ta vist sai isegi huumorist aru

don't cha says:
oo tegid juba kohe oma ameerika nalja ka ära ikka jah

Kevad ei saa enam kaugel olla...

Jah, kevad ei saa enam kaugel olla ...

Lisaks nagu maast leitud pidevale külmatundele, valusale kurgule, nohule ja köhale vasardab peas vaid üks laul: "Pain, pain... there is so much pain..." 

Tundub, et kui ühest jamast saab lahti, on kaks kohe asemel. Tegelt mai tahaks üldse praegu haigeks jääda, nii palju ekstrapiinlikke ettevõtmisi on ootel. No näiteks ma käisin eile deidil. Viimane ametlik deit enne seda (no ikka selline mustri järgi, et välja sööma ja meespoole kohmetus jne) oli 6 aastat tagasi. Õnneks eilne deit ei roninud kohale, roos hambus. Vähemalt säästis mind sellest. Aga et õhtu ikka täie ette läheks, selle eest hoolitses ettekandja, kes enne meie tellimuse vastu võtmist esitas konkreetse küsimuse: maksate koos või eraldi. Ma pikendasin deidi agooniat veelgi ja vaikisin, kuni too siis poetas, et koos.

Pärast viis deit mind autoga kenasti koju - sõit oli 300m pikk.

Niisiis, ma nüüd deidin. Ja et asja ikka huvitamaks teha, siis mitmega korraga. Loomulikult hakkavad juba ka esimesed hädavaled mul pihta, sest nad kõik tahavad sama õhtu jooksul kokku saada.

Nagu ma siin nüüd eelnevaga teoreemi ka ära tõestasin - mul ei ole üldse aega haige olla. Vaja on tegevusplaani läbi mõelda.

we are syrup...

Projekt "Milleks mulle telekas, kui mul on internet" jõudis oma suurima riskini - mai tea, mis telekast näidatakse. Magasin õndsas teadmatuses maha suurürituse Avandi-Sepp Eurovisioonile ega saanud terve eilse päeva aru, mis Sofa ja Õieke?, mis Lovely boyz?...

Niiet olge kenad, vahendage edaspidi televisiooni tähtsündmusi ikka mulle ka oma blogides, ma muid meediaväljaandeid ju ei loe.

Huvitav, kas ma näeks väga totter välja, kui oma fotoka trenni kaasa veaksin? Sest no nii kahju oli eile üles võtmata pildist, kus ma nägin kahemeetrist noormeest sisenemas koos naistekarjaga pilatese (vms) trenni, endal portfell näpus. Ma tükk aega kõõksusin omaette ja sain ümberkaudsetelt hävitavaid pilke.

Üleüldse mul on tunne, et ma jätan endast kohtlase mulje viimasel ajal. Treener oli eilsesse trenni überkahtlased lood valinud ja ma terve trenni naersin omaette. Vähemalt saavutasin pideva silmside treeneriga. Tea, kas kevad tuleb või milles on asi?

agu sihvka annab aru

See eelmine postitus on piltmõistatus muidugi. Õige vastus on internet (missest et küsimust esitatud polnud).

Eelmise nädala lõpp oli masendavate killast, selle täienduseks otsustas mul dushiotsik ka katki minna, niiet dushi all käimine võrdub mul kraani all jäseme loputamisega. Kuidas nii pead pestakse, maitea. Umbes, et kui trumm läks, siis mingu pulgad ka. Nii on päris tore tulevale reisile keskenduda, kui finantsid igasse muusse auku ära haihtuvad.

Hambasaaga pole lõppenud, kuid vähemalt ei nõua enam mu täit tähelepanu. Kui antibiotsid otsa saavad, eks siis saab edasi halada.

Ja teoreetiliselt on mul kaks deiti sel nädalal, praktikas pole ühtegi kutset esitatud. Mehed.

aken maailma

iLife

iDream

Kuniks veel noor ja vallaline, rännata, rännata, rännata. Ümber maailma rännata. Parandada tulemust 17/195 tulemuseks 195/195.

Bingo loto jackpott, kadunud Kanada vanaonu, ootamatu hinnaline elutöö preemia (irw eks) vms lõpetab igaveseks mu riis-hapukoor dieedi.

iLove

Perekond. Ma olen õnnelik, mul on ühtehoidva pere mudel eeskujuks. Mul on parim(ad) venna(d). Koju on alati hea minna ja ma tahan koju minna; kodus oodatakse. Ilma perekonna toetuseta ma oleks oma ambitsioone juba ammu alla pidanud suruma, aga kodu on koht, mis õhkab soojust ja annab tuge.

Sõbrad. Sisustate mu elu, tõrjute vaha kombel mu enesekriitilist nutulaulu mu peast, guugeldate mulle vajalikku infot, peate sünnipäeval meeles ja joote minuga veini, kui mees/töö/raha/jne mured kallal on. Kõik, mida sõbra definitsioon ÕSis ütleb :)

Benjamin. Minu kõigekõigem.
Põnn. Liikumisvabadus, sõnakuulelik, väikese januga.
Suvi. Kodu, päike, heinamaa.


iTravel
igale poole, 7 kontinendile, 195 erineva võimu territooriumile. Sinuga.


iLike

Fotondus (ma olen nii algaja, et fotograafia oleks liig eputamine öelda),

reisimine,

lauamängud.

Et ei oleks muret, kuhu seda pidevalt tekkivat rahakuhja paigutada.

iWish

oma maja - idüll, murunurgakesega, kus kevadõhtul istuda ja linnulaulu kuulata, sirel kõrval lõhnamas.

Võlast vabaks ilma Krista Lensinita.

Üks happily ever after.

Päevad ei kao niii kiiresti, ei kao õhtusse teleka ees. 

iDo
töö, pere, kodu, jalutamine, internet, autosõit, sõbrad, šoppamine, dinnerparty, Benny, pildistamine, tripid meil ja mujal, blogi, grill, smuutid

"tänavad on siin pluss-miinus süsteemis"

Iseenesest, pole ju paha plaan, et davai, lähme nt homme Stockholmi. Ma olin peaaegu asju pakkimas, hambavalu või ei. Eriti, kui sipsik lahkelt tasuta piletit pakub.

Niisiis, asusin kaaslasi kokku ajama, inimesed tegid töögraafikutes muudatusi ja värke, aga otseloomulikult pole see mingi Riiga sõit, et päev varem otsustan - võtan ja lähen. Telefonis saatis kõnekeskuse tädi mind pehmelt öeldes pikalt, kuu lõpuni kõik N-P kajutid välja müüdud. Nähvas mulle, et maksa paar tonni lux kajuti eest, siis vaatame.

Ei aidanud ei püssi- ega ussirohi ega ka mitte sõber Tallinkist. Tahaks praegu suuri statemente loopida, et sõitku ise oma Tallinkiga, aga noh, järgmine nädal tahaks siiski Helsinkisse minna.

Vähemalt mõte oli hea. Ma oleks muidugi tahntud näha, mismoodi ma seal linna peal 5x päevas soolaveega suud loputan, nagu arst käskis.

personaalne jaur

Korra ma siia täna ühe hala (luule vormis ja puha) juba panin, aga kuna tõele au andes, ei lugend ma isegi sealt ilmselgelt välja, et ajendatud oli see mu totaalselt kräpp päevast, siis ma diliitisin selle ja halan otsast peale.

Esiteks, hommikul viisin Põnni arstile. Päev otsa rippusin telefoni otsas, et mis tal kõik hädad on ja mis elundid tuleb doonoritega asendada. Kuulsin summat ka. Nutsin tööl veetsees, sest pekki, keegi ei võind mind ette hoiatada ka, ega ju?

Teiseks, et ma viisin Põnni arstile, jäin ma tööle hiljaks/pidin varem lahkuma, sest "arst" töötas niiiii tööinimese sõbralikel kellaaegadel. Töö on tegemata, obviously. Ja mul ei ole elu, seega küll ma istun õhtul/öösel/nädalavahetusel ja elimineerin tänast päeva.

Kolmandaks,  tiksus täis ka minu tund ja kinkis mulle hambavalu. Ausalt öeldes pole mul kunagi seda olnud varem, isegi hambaauku mitte, seega ma tegin nii nagu ma ikka teen - ignoreerisin valu, sest "siis ta läheb üle ju". Ei läinud! Hullemaks ja hullemaks läks, niiet ma pidin ikkagi kitli poole pöörduma. Enne seda nutsin valu (ja veel ühe plaanivälise rahakulu) pärast tööl veetsees.

Tarkusehammas, suured tänud. Ja ära tõmmata teda ei saanud, sest pole igemest end läbi pressind. Nii kuramuse tore. Lõppkokkuvõttes ei tehtud muga seal midagi peale suure arve esitamise, lahkusin ikka hambavalu, paistes igeme ning tühja kõhuga. Antibiotsid kirjutati ka.

Neljandaks, teel Põnnile järgi tema arsti juurde loomulikult sõitis ühistransport mu nina eest ära, loomulikult on sellest veest kõik jalad läbimärjad, loomulikult autod pritsivad seda solki kahes lehes.

Ja kui ma viimaks retseptiga apteeki jõudsin, teatati mulle, et raviasutuse tempel on pealt puudu. Ma oleks kellelegi kõrri karanud, aga mu suu ei käi lahti. Peaagu olin valmis seal ka pisaraid valama hakkama, aga õnneks saadi vajalik info telefoni teel kätte ja mina sain oma lillade pillidega koju.

Nüüd on möödas ca 2h sellest, kui ma imepilli sisse võtsin. Mitte sittagi ei ole muutunud.

Kohustuslikus korras vaatame seda asja teisest küljest ka - Põnn on terve (mina olen küll vaene aga pohlad), lisahammas kulub ikka ära ning ta kasvab õiges suunas (vähemalt ei tekkinud see jama mõnel mu reisil) ning söögiisu kadumine võib luua positiivsed eeldused pakendile.

präänik ja vein

Siis, kui kokku saavad kaks sõbrannat, kes tuttavad juba möödunud sajandist saati, hakkab seda veini ojadena voolama ja jõutakse käsitleda teemasid meestest-lastest-reisimisest-tööst-fotograafiast kuni morbiidsete lugudeni välja. Peitu ei jää ka 8nda klassi pildid. Mul tuleb nüüd oma esivanemaga üks tõsine jutuajamine, kas ta ÜLDSE ei vaadanud, mis riideid ma kandsin koolis, ERITI klassipildi tegemise päeval? Andestamatu. Ja need soengud...

Hea on see, et ma pole oma seinakella viitsinud talveaja peale keerata - esiteks vaadates, et ihsand kell on juba 23????  saad veel rahulikult tund aega veini juua kuni kell ongi 23, ja teiseks, kahe nädala pärast peaks kella suveajale keerama, niiet milleks pingutada tooli kohale toomise, kella alla võtmise ja muude mõtlemist vajavate liigutustega?

kaheksas märts

Täitsa põnevusega ootasin ma tänast päeva (ja hea, et see ikka tööpäevale kukkus), et näha, kas ikka on erinevust meeste- ja naistekollektiivil.

No miks ma üldse kahtlesin!

Eelmisel aastal olla siin naisi tervitatud pasunakoori ja peabossi käepigistusega ukse peal, seda õnne tänavu ei olnud. Peaboss avas mulle hoopis uksi, eskortis lifti ja siis mu kabinetti. Lisaks tegid "omad mehed" mu osakonnast kiire koosoleku, kus panid paika strateegilised ülesanded ehk kes mis järjekorras mida üle ulatab.

Mu laud on lilledest ja kommidest lookas. Ütleme siis nii, et sel aastal kristiine keskusesse õnnetu nartsissi järgi küll ei lähe. (aa, eelmine aasta ka ei käinud, siis ma istusin päeva otsa lennujaamades).

Kes muidugi kaheksandat märtsi une pealt ka meeles peavad, on mu lemmiknaised ise. C 8. мартa!

Hiljem: Kiireloomuline ja erakorraline "nõupidamine" oli muidugi tohutu kringli õgimine, nagu nupukamad isegi arvata võisid. Lilli anti ka veel lisaks. Ja üldsegi on mul luba koju ära minna, sest on naistepäev. Päris pop värk ma pean mainima.

kuidas käia poes

Seoses Põnni perearsti külastusega, oli tarvis eelnevalt iseseisvalt medikamendid soetada. Noh nagu ise perearstile lähed ja annad google'i ja perekooli sümptomitele vastavalt tuvastatud diagnoosid üle ja palud allkirja sellele.

Seega võtsin end kenasti töö juurest varem lahti, istusin oma Põnni ja asusin mulle antud juhiste kohaselt otsima autovaruosade poodi Mustamäel. Väga spets pood oli, kuhu ma pidin teatud põhjustel pöörduma. Loomulikult mul polnud õrna aimugi, kus see pood on (Jah, Tom ehk Jüri oli kodus). Pool tundi sihitult ringi sõitmist ja neli närvilist kõnet, et kus krt see neetud pood TÄPSELT asub, hiljem, siis kui palgapäevaeelsel ajal oli benss ka otsas juba, ma selle koha üles leidsin.

Astun siis poodi sisse - tühjus, mulle praktiliselt lõuani ulatuv lett ja kolm noormeest leti taga. Valin neist ühe välja (selle, kes mu sisse astudes kõva häälega hirnatas ja käsi ringutas) ning teen juttu: "vajaks oleks seda teist ja kolmandat filtrit, ma annan tehnilise passi, et soovitage".

Noormees võtab asjalikult Põnni dokud, uurib neid ja siis konstateerib: "Jajaaaa... roheline auto jah."

Umbes nii nagu Mina-Tarzan, sina-Jane. Või siis oli äärmiselt peenekoeline vihje naisterahva vastusele  - mis auto on? Roheline ... (punane, kollane, sisesta värv).

Ma siis naersin vastu, et "JUST! (kust sa teadsid???) Mis te siis soovitate?"

Noormees: "Bensiini!"

Normaalne, ma oleks ka seda soovitanud. Igatahes, ma leidsin nüüd Põnnile personaalapteekri n.ö. Ja toidupoodi nt võiks ka minna nii, et kassas annad müüjale oma visiitkaardi või koduaadressi, mille peale tuuakse kraam letile kokku ja tehakse soovitusi :)

mul on rahvatantsus kirju vöö

Selle kevade mood!

-t-a-s-u-t-a-

mina: kle tule esmaspäeval kontserdile minuga
tema: palju sa jälle selle eest raha tahad?
mina: ei taha raha.
tema: ei taha raha? kukkusid või?

"Inimesed on ilusad ja head"-käitumine ei tule mul vist usutavalt välja...

rubriigist "noorus on ilus aeg"

Mõned aktiivsemad mul siin korraldavad naistepäeva üritust stiilis "singõl läidis kamm tugeder änd pring vvotka tuu". Kutses ongi, et igaüks toob poolese viina kaasa ja joob siis kohapeal ära.

Mulle meenub läbi udu üks sellelaadne üritus ehk siis oma sünnipäev kaunis nooruses, kus sai joodud pool liitrit viina per feiss või rohkem. Poole liitri juures läks teleülekanne ähmaseks äkitselt, visates üksikuid selgemaid hetki, kus ma leidsin end äkki mitte oma kodust enam kus olid viinad, vaid teisest linnaotsast saunast ja mullivannist võõraste meestega. Üks pilt oli ka kella 5 ajal hommikul taksosõidust, kus ma taksojuhile andsin kojusõidu eest kümme krooni ja siis kiirelt "ära jooksin". Ei tahaks süvaanalüüsi teha oma jooksmisvõime osas tol hetkel. Vähemalt taksojuht oli normaalne mees ja lasi mul võita.

Eniveis oli tore kolmapäevaõhtu tol korral ja veel toredam tööpäev neljapäeval, kus ma töölaua taga kliendile rämedalt näkku haisesin ja poole sõna pealt veetseesse ropsima jooksin. Korduvalt. Kliendi kommentaar oli: "Jah, see gripp liigub praegu ringi jah ja mul endal on ka tervisega hädasid..."

Jeesh, gripp oli see jah....

Peale kolmandat klienti läksin ma koju ära ja reede õhtul ametlikul sünnipäevapeol olin ma ikka veel kolmapäevast saati promillis.

Sama liini hoides - tõotab tulla tore naistepäev!

tee tööd ja näe vaeva, muidu tuleb armastus.

Ei, tööpäevad ei ole enam need, mis vanasti. Mehed ja nende huumor ma ütlen.


Näiteks,
tõend A - lumesadu. tööpäeva lõpp. autoderivi lume all. omanikud rivis neid lumest vabaks harjamas. ei jõua veel oma harja haaratagi, kui ümberkaudsed djuudid mu auto omaalgatuslikult puhtaks on kaapinud ning huumoriga kodutee kätte näidanud. leia mõni naine, kes sellist trikki teeks...

tõend B - kitsas koridor. kurja olemisega kolleeg-djuud keset teed risti ees. mina, seelik, kontsakingad, üritan mööda saada, ilma et peaks miskit ütlema. djuud vaatab pikalt altkulmu. korraga, voila, totaalne ümberkehastumine zenjafokiniks ja teavitab: "vahva vöö". pekki, ma ei saa enam irvitamist lõpetada, kui teda näen.

tõend C - nokitsen tööd teha. djuud, kellega kabinetti sheerin, nokitseb oma tööd teha. Ühtäkki kuulen, tõsine norskamine läks lahti, pilguheit vasakule ning ojaa ta magab! Irvitan ja võtan aega. 5 minutit ja töö jätkub nagu poleks und olnudki.

...

tõend ZZQ - kõne tundmatult kolleegilt: "no tsauuuu. kuule, mul on siin üks tabel sinult ja üks tabel teiselt djuudilt, suht sarnased." mina: "jah, see on minu tabel, aga see teine võttis osa infot välja." kolleeg elavalt: "sinu oma on šeffim!"

jne.

Ma pean töölepingust järgi vaatama. See vist on teater, kus ma töötan...

minu Põnn

Nädalavahetusel viisin oma Põnni linnast ära ja korraldasin talle väikese mõõtmise-kaalumise-värgensi. Et noh väljamaale minek, siis peab Põnn ka esinduslik olema. Ühtlasi avastasin pidulikult pagasiruumi inspekteerides päris mitu liitrit vett tagavararehvi salahoiulaekast. Neetud lumi ja jää ja muud talveimed olid talle naha vahele pugenud. Seega, kiskusin Põnni alasti, vedasin kõik tõkiskingad, krokodillid, esmaabikotid, täiesti ligunenud töökindad jm jubinad pagasnikust välja, sisestasin paar ühikut puhureid ja likvideerisin seda neetud talve oma autost.

Et veelgi parem perenaine oma Põnnile olla, pean talle korraldama ka perearsti külastuse ja korralise klistiiri - vana õli välja, uus sisse, väike õli-ja õhufiltri vahetus jne. Tõeliselt odav tuleb jah see autoreis mulle.

Kogu selle tantsu ajal ümber Põnni sai aga veedetud isaga meestejuttu ajades. Jah, meestest. Sekka autode, treilade, remontide jm targutamisi ka muidugi. Absoluutne lemmik isa kildudest oli see, et kui kedagi uut silmapiiril justnagu pole, kas ma siis mõnda vana ei taha tagasi võtta, vihjates eriti ebaõnnestunult asjaolule, et autotripile ma lähen ekspeikaga eksole. Ma nullisin ta lootused täitsa ära.

Praeguse seisuga, 31 päeva stardini. Küllap te veel kuulete mu hala "tule kevad niuniu" veel ja veel. Kui kõrgemad jõud vähegi minu käpa all on, siis selle kevad-suvega lisandub mu reisikontole 8 uut riiki. Ja mõned juba külastatud riigid kah.