Seoses Põnni perearsti külastusega, oli tarvis eelnevalt iseseisvalt medikamendid soetada. Noh nagu ise perearstile lähed ja annad google'i ja perekooli sümptomitele vastavalt tuvastatud diagnoosid üle ja palud allkirja sellele.
Seega võtsin end kenasti töö juurest varem lahti, istusin oma Põnni ja asusin mulle antud juhiste kohaselt otsima autovaruosade poodi Mustamäel. Väga spets pood oli, kuhu ma pidin teatud põhjustel pöörduma. Loomulikult mul polnud õrna aimugi, kus see pood on (Jah, Tom ehk Jüri oli kodus). Pool tundi sihitult ringi sõitmist ja neli närvilist kõnet, et kus krt see neetud pood TÄPSELT asub, hiljem, siis kui palgapäevaeelsel ajal oli benss ka otsas juba, ma selle koha üles leidsin.
Astun siis poodi sisse - tühjus, mulle praktiliselt lõuani ulatuv lett ja kolm noormeest leti taga. Valin neist ühe välja (selle, kes mu sisse astudes kõva häälega hirnatas ja käsi ringutas) ning teen juttu: "vajaks oleks seda teist ja kolmandat filtrit, ma annan tehnilise passi, et soovitage".
Noormees võtab asjalikult Põnni dokud, uurib neid ja siis konstateerib: "Jajaaaa... roheline auto jah."
Umbes nii nagu Mina-Tarzan, sina-Jane. Või siis oli äärmiselt peenekoeline vihje naisterahva vastusele - mis auto on? Roheline ... (punane, kollane, sisesta värv).
Ma siis naersin vastu, et "JUST! (kust sa teadsid???) Mis te siis soovitate?"
Noormees: "Bensiini!"
Normaalne, ma oleks ka seda soovitanud. Igatahes, ma leidsin nüüd Põnnile personaalapteekri n.ö. Ja toidupoodi nt võiks ka minna nii, et kassas annad müüjale oma visiitkaardi või koduaadressi, mille peale tuuakse kraam letile kokku ja tehakse soovitusi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar