reede, 16. oktoober 2015

üks lugu nostalgiast ja teine lugu meeste imetabasest maailmast

Tellisin endale hiinakast nostalgiahõngulise tindiga sulepea. Lihtsalt hüppas mulle seal ette ja ei maksnud suurt midagi. Tuli kohe lapsepõlv meelde, esimesed klassid, need vihikud, kus taga olid sulepea kuivatuslehed ja tindipotid laua peal. Väga tindised sõrmed ning uups, tindiplekk keset vihikut ka.

Täna postiljon tõi pakikese ja sulepea vaatas sealt vastu. Ilus ja nagu päris ja äge. Uhkete kuldsete kaunistustega, et oleks eriti tuus. 

Ja nüüd ma mõtlen... Kuidas ma seda kasutada saan??? Ses mõttes, et tint? :D Mingid tindiampullid ma leidsin ja tellisin ka, loodan, et sobivad. Nii tahaks jõulude ajal postkaarte, neid vanakooli omasid, saata ja kirjutada vanakooli sulepeaga. Loodetavasti ilma tindiplekita keset kaarti või ümbrikut :)

---

Üks päev tegin kodus romantikat. Koristasin köögi kenasti ära. Mulle üldse ei meeldi mingid tilulilud/ tulin tuppa suvalised asjad näpus ja jätan need keset kööki vedelema keissid. Alati, kui härra midagi lauale viskab, mul on vaja see sealt ära korraldada. Selle asja koht ei ole keset minu ilusat kööki :))

Niisiis, olin jälle kõik tuppa toodud asjad ära korraldanud, köögi ilusaks ja korda seadnud ja panin keset tühja avarat lauda küünla põlema.

Silmaga kohe nähtav, et seal laua peal on ÜKS ASI!

Rullub lahti stsenaarium:
Härra saabub tuppa, viskab oma töömundri keset lauda ja tuuseldab toas ringi. Läheb pool minutikest kuni minut, tekib põlemise lõhn ja härra avastab, et tema väga tähtsal ja eriti ainukesel mundril on tekkinud auk! Küünlast.

Argumendi peale, et "seda küünalt pole siin varem olnud" ma vastu vaielda ka ei saa. Ei ole tõesti. Aru ma ei saa ainult, et kuidas on võimatu märgata tühjal laual põlevat küünalt? Ja loomulikult ma sain ära märkida, et miks ta siis viskab oma riided keset lauda? Mis kombed need on ja kas ta pole siis minu mees, et teaks, kuidas meie kodus asjad käivad? :)

Stsenaarium lahenes sellega, et härra tellis omale uue mundri. Millel ta hommikul nööpe ümber õmbles, sest oli nööpide augud (don't ask) teinud vana kuue järgi, kontrollimata, kas uuel kuuel samamoodi jooksevad. Vastus - ei jooksnud ja pooled nööbid (sh augud) olid vale koha peal.

See stsenaarium tuleb tõenäoliselt lahendada kolmanda mundri tellimisega:)

Mehed.

jälle kord natuke raamatutest ja postiteenusest

Ma ei mäleta enam väga täpselt, millal viimati mõnda "suurteinimeste" raamatut lugesin. Ilmselt eelmisel suvel suure palavusega võrkkiiges vedeledes Eestlaste Siberi-raamatut. Aga see oli juba ammu eksole. 
Hoopis rohkem olen ma aga lugenud viimasel poolaastal lasteraamatuid. Eriti, et mul neid juhtumisi kotitäite kaupa toodud on. Kõik on sellised nostalgia hõnguga, et oo, ma ju lapsena lugesin seda ja siis võtan kätte ja neelan tunnikesega jälle ära lugeda. Mõistagi siis, kui Mesilane magab, sest muidu ta oleks ka agar lugeja ja käristaks lehti hoolega.

Niiviisi hellitavalt oma raamaturiiuli ees seistes vanu raamatuid lapates ja silitades mul aegajalt meenub veel mõni eriti äge raamat, mis oli, aga mis on kaduma läinud. Mõistagi mida väga tahaks tagasi oma riiulisse.

Õnneks on mind veidi aidanud siis osta.ee ja raamatukoi. Täna leidsin oma postkastist "Lood Kukeleegua linnast" ja eelmisel nädalal sain pikalt tagaotsitud "Londiste, õige nimega Vant". Oh, kui lahedad raamatud ikka. Varsti peaks minuni jõudma ka "Koer taskus", see oli ka üks vahva raamat ju.

Selle posti teemaga olen ma natuke pahurdanud ka. Kui rohkem kui aasta tagasi kiitsin, et Eesti Post on nii vahva ja postiljon muudkui helistab ja toob koju kätte, siis varsti peale seda sai Postist OmmNiiVää ja asjad muutusid väga nõmedaks. Osapakke jõudis postkasti. Osade kohta tuli sms. Osade pakkide kohta teatis postkasti. Postipunkt asub meil ca 8 km kaugusel ja mitte just eriti odav lõbu sõita nädalas paar korda jälle paki järgi, eriti, et postiauto sõidab igapäevasel must mööda. Kui ma tellin midagi, mis tuleks kulleriga koju tuua, siis kulleriks on ohvkoors mu enda postiljon. Siis saab küll maja ees pidurid peale panna?

Viimane kord siis postipunktis natuke pahandasin sel teemal. Omad külad ja niiehknii nad teavad meid härraga nägu- ja nimepidi. Et mis toimub. Ja tegin ettepaneku, et kui tuleb pakk, ükskõik siis mil viisil (kas sms või nende poolse teatisega), siis see teatis välja printida ja postiljonile kaasa. Ma olen reeglina alati kodus!!! 

Sel nädalal nüüd on see skeem toiminud. Postiljon toob pakikesi koju kenasti. Ma loodan, et nüüd midagi ära ei sõnunud ja see skeem ka edaspidi toimib. Ka neid osta.ee pakke, mille osas tuleb saatmiskulu tasuda. Pistan ukse vahelt 3.05 välja ja vastu saan paki. Nii nagu see asi võikski toimida.

kolmapäev, 14. oktoober 2015

postitus sellest, teisest ja kolmandast ka

Küsimus:
"Kui kaua magab laps?"

Vastus:
"Täpselt sinnamaani, et ema jõuaks avada blogi või mõttes blogiposti valmis teha!"

Ehk et niipea, kui ma asun blogisse midagi toksima, alustab Mesilane akna all mulle tähestiku laulmist. Üks päev ta magas õues juba neli tundi, ma mõtlesin, et kas peab minema temperatuuri mõõtma või misasja, aga polnud hullu. Niipea, kui suunasin pilgu arvuti poole, nõudis noormees tähelepanu.

---

ETV+. 
Selline tore uus venekeelne kanal, Eesti asjadest vene keeles. 20 aastat liiga hilja pole või? Siinne (ma mõtlen Eestit) venekeelne elanikkond on ammuilma harjunud Moskvat vaatama. Küsisin meite külas ka paarilt venelaselt, et kas nad vaatavad. Sain vastuseks, et neil pole Eesti kanalitega liitumistki, antennid kõik Venemaale suunatud. Aga üks siis lubas uurida asja. Mida ma tegelikult ei usu, et ta teeb eksole. Harjumusejõud on ju suur.

Samamoodi on ka nende valimisreklaamidegagi. Ainult üks erakond panustab venekeelsele valijale. Miks see nii on? Kõva integratsioon küll.

---

1.                                                / 2.                                                / 3.                                             / 4.                               
1. Herz ümbriku peal ;)

2. Oo mu vahva kirjutusmasin. Punase asemel päikseliselt kollane. Juhtus nii, et kuulutuse peale, kuhu ma helistasin ja asjad kõik kokku leppisin, see müüja kokkulepet ei täitnud ega reageerinud üldse. Aga blogipostituse peale võttis ühendust üldsegi härra sõbranaine ja pakkus nende enda oma. Mis on ju hoopis ägedam ses mõttes, et pole suvaline ese siis, vaid oma looga, mis meiega otsapidi seotud. 
Ainus pahandus on puuduv lint. Netist leidsin ühe variandi ja nagu tellisin ka, aga maksmisele see leht ei suunanud. Nüüd ma ei teagi, on uus lint mu poole teel või mis. Või teab keegi soovitada, kust leida võiks? Ebay/Aliexpress vasteid ei andnud või ei osanud ma sealt õigesti otsida....

3. See pisike roosa lambike on üks äge leid jällegi Tigerist. Vahel õhtuti tahaks arvutis istuda, aga ei näe klaviatuuri toksida (noh, kui ei taha suurt tuld põlema panna, sest Mesilane). Selline pisike raamatu külge mõeldud tuleke päästab päeva.

4. Meie labori üks osa.


---

Siis üks süngem mõlgutus ka. Uudiseid vaadata ja lugeda on päev-päevalt järjest nukram. Mässud siin, pommid seal, raketid kolmandas kohas, sõda neljandas ja viiendas. Enam sugugi mitte "seal kaugel, mis mind ei puuduta", vaid järjest kodule lähemal. Pelgan, et "meie ajal" näeme veel MS3 puhkemist ja see mõte on hirmutav.

teisipäev, 13. oktoober 2015

mis me siis toimetame?

Üks päev sattus mulle ette mingi artikkel asjadest, mida vannitoas olla ei tohi. Ma sain kuus seitsmest asjast, mida ma seal hoian: kosmeetika, ravimid, vannilinad, küünelakid, ehted, varužiletiterad. No ma ei tea, kus ma neid asju siis hoidma peaks? Ikka igasugu jaburaid nimekirju ja artikleid vorbitakse.

---

Hetkel on käsil meil kodumaja katuse paigaldus. No osa majast saab katuse hetkel, vana majaosa katusevahetuse osas jõuame niikaugele loodetavasti järgmisel aastal. Seega on olnud kiired ajad ja siia blogissegi üldse mitte jõudnud.

---

Üks päev oli kodune majandamise päev ka. Härra puhastas ära meie ahju lõõrid ja süsteemid. Ma olin juba päris kuri, et mis ma ahju kütan, kui sisse ajanud vingu välja tuulutades saab tuba hoopis külmemaks kui enne oli. Härra siis asus põhjust jälitama, mille käigus nii mõnigi ahju sisene sein auku kukkus või muudmoodi murenes. Pahasti, aga härra tegi korda ära. Üks ahjusein, see meie magamistoa oma, on aga päriselt liiga vana ja katki, et tuleb maha võtta ja uus laduda. Seda teeb härra kunagi... ma ei tea, kuna..

Kogu see mürgeldamine andis põhjust ka magamistuba veidi ümber tõsta. Mesilase häll, kuhu ma teda enam panna ei saa, sest ta ju ajab end muudkui püsti ja vaja ringi traavida, aga hällist kukuks välja, sai nüüd tõstetud eest ära ja on hetkel kasutuses mänguasjalaekana. Mesilane käib seal kallal kenasti askeldamas ja mänguasju välja tirimas. Magamistuppa tõime nüüd ammu ootel olnud võreoodi, kust ta vahel leppis päevaund tegema ja rohkem täitis "lapsehoidja" rolli ehk et kui oli vaja midagi teha nii, et Mesilane ette ei tuleks või endale haiget teeks (a la välisuks lahti ja kukuks välja või keldriluuk lahti, kukuks alla...). Nüüd magab ta oma voodis umbes poole ööunest, ülejäänud aja hommkuni kaisus ja vahel ka päevaune, kui õue ei saa minna.

---

Üleüldse näeb me kodu praegu välja nagu labor. Igal pool on vein mulksumus või nüüd ka lisaks siider, minu suurim unistus :) Jõuluks peaks nad valmis olema ;)

kolmapäev, 7. oktoober 2015

inspiratsioonipostitus patjadest

Eelmise postituse jätkuks:
Veetsin Pinterestis 20 minutit, kus olin endale pinninud mingi 50 ägedat patja. Läheb vist suuremaks õmblemiseks? Ühtlasi on mul nüüd hädasti vaja nii kaminatoa kui ülemise rõdutoa valmimist, kuhu need tulevikupadjad kõik panna.

On ju imelised?

 

See kõige viimane on lihtsalt imeline... Tuleb hakata pusima vist. Ja need pitsist nimetähed... on ilmselgelt järgmine projekt.
Samuti see tääpidega padi. Minu rõõmuks on mulle kingitud nii mõnigi punasemummuline riidetükk just selleks puhuks ;)