reede, 14. oktoober 2011

error, error, on the screen...

Arvuti vist üritab mulle midagi öelda ...

Seda, et ka mu tööarvuti (ehk viimane õlekõrs arvutimaailma) iga päev korra on panges, ma isegi ei loe enam anomaaliaks. Aga see, et google reader mul järjepidevalt leiutab nimekirjast uusi bloge, mida lugeda soovides ta errori kuvab ja kogu reader browseriakna kinni paneb, liigitan ma juba küll müstika valdkonda. Või on kõigil nii, et reader dikteerib, mis blogisid ta jälgida laseb? Ma olen pidanud päris korralikku harvendamist tegema.

Mu oma blogi kohta tekib uue postituse teade readerisse ca 20h hiljem. Ma jälgin valvsalt :)
Daki blogi ei lase mu arvuti ka niisama avada, selle peale jookseb ta lihtsalt kinni. ->e blogis on kommenteerimine ülimalt keeruliseks tehtud mu jaoks (aga ma olen siiani arvuti üle kavaldanud :D).

Paljud veebilehed on lihtsalt, just for fun, off limits mu jaoks, aga seda juba tööandja kiiksust tulenevalt. Tuleb vist taevast (ja hotmaili tegijaid) tänada, et msni saab ka tagaukse kaudu ehk hotmaili meilidest. Elu on ikka nii kurb, kui ei saa muudkui infot ahmida :)

Et siis "herz, get a life" või midagi?

teisipäev, 11. oktoober 2011

thumbs up

Täitsa kihvt, kuidas vahel lihtsalt toredaid asju ka juhtub:)

Eriti, et olin valmistunud üheks järjekordseks "teen ära hambadristis" nädalaks. Aga siis esmaspäeval sain tööl täitsa meeldiva üllatuse ja seekord mitte "tunnustav pilk selja tagant" stiilis. Rääkimata õhtusest übermeeldivast seltskonnast ja veel paremast õhtusöögist, mida mina ise küll ei teinud.

Tänane päev tõotas tulla saast, põhjusel et tuli ise läbi viia koolitus, milletõttu ma taas end kl 7 hommikul töölt leidsin närveerides. Aga see läks meeldivalt hästi ja sain sellise power impulsi tööpäeva jätkamiseks, millele andis mõnusa lisatõuke vahva kingitus :)

Ebasümpaatselt kolleegilt saadud tunnustav telefonikõne lausa pani silmad särama. Kas tõesti ongi inimesed ilusad ja head? :)

Muideks, mul on täna nimepäev :) Mida keegi muidugi ei tea, seega soovin endale ise päikest ja muud lillelist :)

pühapäev, 9. oktoober 2011

ma ütlen veel ükskord

Koer, kes jookseb tervitama nagu maailma parim sõber ja seejärel SÖÖB minu silme all ÄRA minu LEMMIKÕUNA, viimase eksemplari kasteses rohus ootavast kuldrenetist, ei ole inimese parim sõber :))

Nädalavahetus on olnud äärmiselt tore. Algas see niisiis neljapäeval, mil muude asjade seas sai mängitud mängu "Nagu nupud laual". Minu skeptiline eelarvamus oli peast pühitud, kui me gpsi juhatusel mööda põlde, võserikus, läbi surnuaia, piki külavaheteed, kraavis jaaniiedasi sumpasime, õigeid punkte otsisime ja küsimustele vastasime. Tõeliselt fun, hasarti tekitav ja ülepeakaela märjaks tegev sport :) Seda viimast muidugi sellisel vihmasel päeval nagu meile sattus :) Hea, et preili herz kontsad ja seeliku tol päeval koju oli jätnud, aga madalad saapad ja teksad muidugi vihma ja märja võsa vastu eriti saanud. Seega oli hiljem tingitud olukord, kus moepolitsei jt kolleegid üksteise võidu laenasid kuivi pükse ja sokke mulle, homme saan need vaeslapse kombel tagastada :)

Peale mängu, pärast töiseid jutte, hiljem saunas ja tünnisaunas hängitud, uue päeva saabudes ja pealinna tagasi jõudnud, seadsin sammud hambaravi esmaabisse. Juba paar päeva andis same old tarkusehammas endast taas märku ja ma ei kavatsenud niimoodi jätkata, seda enam, et mu hambaarst sai mind opile kirja kahe nädala pärast (thankjuuverimeni... kaks nädalat??). Esmaabiga läks oluliselt paremini - sinna sain ma kirja juba teisipäevaks!!!

Niisiis, üdini rahuldatud Eesti ravisüsteemist (tõlge neile, kes aru ei saa: irooooooonia!), istusin oma asendusautosse, lugesin ette 25 aasta pikima mantra ja palve "ma jõuan tanklasse, ma jõuan tanklasse, ma jõuan tanklasse" x 27 - nimelt oli kütust paagis imenapilt ja nii kui ma veerema hakkasin, näitas näidik aegade kiireimat langustempot, kukkudes 55 km nullini sekunditega - 27, 25, 21, 17, 16 ... Ja ma olin alles paarsada meetrit liikunud.  See oleks olnud aegade kõige blondim hetk mul, õnneks selleni ei jõudnud, sest ennem jõudsin siiski tanklasse. Mantra töötas vist.
 
Peale happily ever after tankimist liikusin fämilit vaatama. Kord kuuvarjutuse aegu tuleb ka seda teha :) Ja kuna meespere kõik on välismaal ära, veensin esivanemat, et mis meiegi siin passime, lähme Riiga shoppama. Mõeldud-tehtud, herz rahul :) (mis tähendab, et nüüd on next stop: asia :D)
 

Nädalavahetuse sisse mahtus ka tõeliselt vägev üritus, pereliikme 99s sünnipäev! Ja sünnipäevalaps laulis rõõmsalt laule, mäletades rohkem "sauna taga tiigi ääres" jm laulusõnu, kui mina! Ömeižing! Me laulame oma sõpruskonnas sünnipäevalastele kriiskava häälega "noorus ei tule iial tagasi" (sünnipäevalapsed muutuvad eranditult õnnetuteks peale perfoomansit alati :D). Peaks ilmselgelt repertuaari muutma, pika ea ja tervise nimel.

Ja üks "vau" mahtus tegelt veel nädalavahetusse. Olnud 15 aastat Swedbanki ja selle eelkäijate klient, olles kodulaenu ikkes jaaniiedasi, saabus viimaks ometi mulle rõõmusõnum, et olen nüüd kuldklient! Ja ei pea enam pangasiseste ülekannete eest tasu maksma. Halleluuja. Taeva manna! Kogu selle alles jääva raha eest bronnin kohe omale lennupiletid.

kolmapäev, 5. oktoober 2011

Zdraavstvui, Tallinn!

Venemaa - check! Reality check õigemini :) Aga sellest juba reisikirjas.

Möödunud nädalavahetus oli äärmiselt tempokas, alustades reedest, mis käest läks (kuigi algne endaga kokku lepitud plaan oli südaööks koju, muidu muutub tõld kõrvitsaks eksole), peale kolmetunnist silmapuhkust Virumaa avarustesse, et teha nägu "pailapssiin" ning avastada 30 aastat vanadest sektsioonkappidest võlumaad (ämeizing, kui palju asju suudavad inimesed elu jooksul talletada. ja kõik sellest ei ole sugugi vajalik), see järel avastada veel Virumaad ja seigelda külla kringlit sööma, et lahkuda kaasapakitud kõrvitsakompotiga (nagu oma laps oleks :D), kiiruga Tallinnasse tukka sättima ja kohvrit pakkima, et kohevarsti laevale tormata ja Venemaale imbuda. Tempo magnifico ei taha sugugi lõppeda, poolteist päeva saab tööl olla, et uus nädalvahetus alates neljapäevast taas peale lendaks.


Vaimustun sellest, et sügised nii tegevusrohked on ;) Veel rohkem vaimustun aga mõttest, et järgmine reis mul aga ongi juba unistustereis. Ma olen pool aastat (alates piletite ostmisest) tahtnud seda öelda: next stop: Asia!

pühapäev, 2. oktoober 2011

Ma olin vahepeal postitamas jonni, kuidas KÕIK viimase aja "romantilised komöödiad" kinos on pmst ühte auku (vt ka Bridesmaides, No strings attached, Friends with benefits, Love and other drugs, What's your number etc). Aga ma ei leidnud inspiratsiooni seda hala üles kirjutada, parem ongi, sest vahepeal on igasugu vahvaid tegemisi ka olnud ja filmidest tingitud masendus on kadunud. Vähemalt praeguseks.

Mis tähendab muidugi, et ma olen vahepeal lollustega tegelenud :)

Nagu preili M deklareeris, siis kõik-kõik on uus septembrikuus. Pean ütlema küll, et septembrikuud on läbi aegade olnud... põrutavad :)

Aga praegu ma pikemalt ei peatugi sel teemal, vaid pakin kiirelt mõned asjad kaasa, et minna üle piiri. Projekt "reisi nagu jaksad" continues.