kolmapäev, 30. september 2026

Projekt "Külalistemaja" - 87 (rand)

Me sellel suvel oleme teinud uusi ehitusi, aga suurem osa ehitustöödest on olnud renoveerimised. See on paratamatu, et ilm ja loodus meie vastu muudkui vöitlevad ja oleme 10+ aasta jooksul siin toimetades näinud, et ei jaksa loodusele vastu hakata.

Kui me omale rannaala korda tegime, kevad 2019, siis sai kanali ots, mis järve ulatub, planeeritud kopaga ilus ja tasane. Külvasime muru, niitsime, hoidsime. Loodus tegi, mis tahtis. Lained, tuuled, jää tulek ja minek, suurvesi - igaüks neist haaras ampsukesi pinnasest, millal aga tahtis. Oma 50-60 meetrit on selle 7 aastaga järv ära vötnud meilt maast.

Nüüd kutsusid naabrid kohale Viktori, kes on piirkonna parim kopamees. Viktor on väga nöutud mees ja ooteaeg pikk. Kui nii väärt mees on tehnikaga juba naabri juures, haarasime ka meie vöimalusest, et meie kanaliserv jälle möneks ajaks korda teha.

Pühapäeva öhtul istusime abikaasaga
rannasaunast lavalt tulles sauna äärde pingile ja vaatasime Peipsit.
Öhtu oli ilus - päike loojunud ja hämardus,
aga veel ei olnud pime. Tähistaevas ja täiskuu.
Körval roostikus hakkas suuremat sorti ragistamine pihta
ja siis ta tuli - noo pödrapull, sarved kui piimavuntsid.

Selline see meie Peipsi vaade ja rand oli - körkjatesse uppuv.

Hommikune pilt.
Hetk enne kopa kohale jöudmist.

Paar tundi hiljem.
Kopp on töös.

Ja tulemus sai selline nüüd:


Vaade sai körkjatest puhastatud. Kosmeetilisest ilust veel palju olulisem oli tegelikult kanaliotsa puhastamine setetest, sest paatidega enam välja ei saanud. Erakordselt madal veetase, aga ka lained kandnud kanaliotsa liiva täis, niiet vöis jeesust vabalt teha - 30cm maksimaalselt vett ja vöis jalutades minna. Esimesel pildil näha pötra läbi vee jalutamas ja see oli ka köige sügavam koht seal. 

Nüüd jääb tahenema, et kevadel siis rohelisemaks ala muutuks. 

Kommentaare ei ole: