Pingviinide paraadist

 

Üks päev oli pingviinide paraad ja seda me härraga jõudsime tähistada üksnes piruettidega jääl, kuid mitte kulinaarsete šedöövritega. Pidin ära tulema Tallinna ja tema tuli kaks päeva hiljem järgi. Selle auks kostitasin teda vääriliselt. Noh, tuli hoog peale ja lihtne oli ka ja südameid ei saa ju koguaeg ka voolida.

 

Natuke kandilised need pingud said, teinekord kasutaksin feta asemel mozzarellat hoopis, kuigi maitse poolest oli feta seal imehea. Mina, kes ma reeglina oliive ei armasta, siis lausa nautisin seda lihtsat kolmekat. Mmm.

 

Aga nüüd ma vaikselt juba ootan lihavõtteid, sest mul on mõned vallatud mõtted seks puhuks köögis hullamiseks.

 

Aga enne vist tulevad vastlad (ma siin kaks nädalat tagasi tekitasin kontoris paanika, et kas vastlad on läbi juba? nii märkamatult... selgus, et tulevad alles...) ja vot Tartus ma küll ei tea, kus on linna parimad kuklid? Soovitusi? 

 

minu supermees!

Internet on lõputu ideede ammutamise koht ja inimestel on ikka väga lahedaid mõtteid, teostusi, kompasid või joppamisi. Teinekord lihtsalt on kogu taust, propsid või situatsioon kätte mängitud, tee ainult see pilt, eks?

 

Aga siin on üks väga lahe pulmafoto idee, mida ma raudselt ühel päeval härraga järgi teen. See Supermani särk on tal riiulis juba ootel muide.

väikesed rõõmud

Tänane sisemine monoloog
(mille ma küll kõva häälega autos sõbrannale välja purskasin):

"Kes ütles, et asjad ei tee õnnelikuks?
Teevad küll.
Kui on ilusad asjad!!!"

Ehk et pisikeste sammude kaupa liigume härraga eesmärkide täitmise poole:

endistest meestest

Jah, olen nii mõelnud küll :)
Aga sina?

Samas ma olen nii õnnelik, et nad konnadeks ikkagi osutusid. Tänast printsi ei vaheta kellegi vastu välja.

96

Ilus ja tore vabariigi aastapäev oli!

Mul on tunne, et sellel aastal tuleb kevad teisiti. Absoluutselt tulebki, ma tean. Sellest hoolimata üllatas vabariigi aastapäev, et ta oli nii kevadine. Niinii lumeta ja soe. +8 kraadi lausa.

Ma ei mäleta mitte ühtegi varasemat veebruari sellisena ja neid on mul olnud omajagu. Alati, isegi siis, kui on olnud soe talv veel jaanuariski lumevaene, on veebruar olnud talumatult käre ja lumetuisune ja #ohjumalseeeilõppeknagi. Mu vennal on homme sünnipäev ja minu mäletamist mööda on alati olnud eelkirjeldatud ilm. Mina kevadlapsena olen saanud sünnipäeva puhul särada küllaldaselt sooja päikese taustal kingakeste väel ringi jalutades, jakk seljas ainult ema käsul. Vend aga on olnud puhta talvelaps. Nüüd saab teagi kevadist sünnipäeva maitsta.

Sellel kevadiselt rohelisel vabariigi aastapäeval me sõime härraga hommikul voodis tähtpäeva puhul temaatilist kooki, millega ->e meid varustas.

Seejärel uisutamise hoolega ja tähistasime vabariigi sünnipäeva.

Piduliku päeva puhul vaatasime paraadi ja lugesime tehnikat üle. 

Sõime veel kooki, jõime teed. 

Uudistasime pilte, mida uisutades sai rohkelt tehtud. 

Olime edevad.

Olime kaisus. 

Musitasime natuke.

Ja siis ma pidin suure ohkega end Tallinna poole sättima.

Üldse ei tahtnud lahkuda, aga juhtus pahandus.

Mu saapalukk läks minuga kooskõlastamata katki

ja Tartus ega Peipsi ääres mul ei ole varuvariante.

Päris tüikas on liikuda, kui pika säärega saapa säär lõtendab elujõutult.

Ja et ma homme hommikul oleks pidanud rongilt otse mitte kontorisse vaid majast välja koosolekule minema, siis oli ainus variant tulla täna Tallinna ära, 

et kodus kappi tuuseldada ja varusaapaid taga otsida.

Teekond Tallinnani aga tuli ette võtta nii:

Vöö, mis käib ümber piha, käib ümber sääre kaks korda. 

Good to know.

Patsikumm (ha seda peita üritav pits) käib ümber sääre ühe korra.

Tartusse ma vähemalt jõudsin ja läbi linna Statoili kah.

Sealt võttis mu peale üks noormees,

kes tõi autoga Tallinna ära.

FBs on üks tore grupp,

kus inimesed kes TLN-TRT-TLN vahet sõidavad,

seda teada annavad

ja võtavad inimesi sümboolse summa eest peale,

et bensukulusid katta.

Sõidu käigus selgus,

et noormehe sihtpunkt Tallinnas oli mu majast 10 m kaugusel.

Lihtsalt, kuidas vahel võivad asjad niimoodi kokku joosta?

Võrratu.

Ei pidanud poolt linna läbi lonkama oma katkise saapaga.

Vups ja otse kodus.

Peaaegu imeline #EV96 :)

esmaspäevane pildipostitus

Seekord siis puhtalt Tartu ja Tartumaa pildid.

 

Meisterdasin omale kalossid.
Esimese testkõndimisega ilmnesid mõned vead,
mida püüan nüüd ringi teha-parandada.
Aga jätkuvalt on tuhin sees selle asjaga tegeleda
ja nii meeldib see venelaste hohloma teema.
Googeldasin ja Sotši2014 meenetel on neil ka seda kasutatud.
Äkki mul oleks nüüd väga vaja??

Igatahes, kui ma ka sipsiku nr kalossid kuskilt leian,
siis meisterdan talle ka.
Praegu leidsin väikseimaid nr 38,
mis on mulle jalas ok.

Tänavakunst Tartus.

Mul on nii palju tänavaid,
mida avastada ja pildistada.
Ja seal on nii palju kunsti ka.
Väga meeldib ja üldse ei jõua ära oodata kevadet.
Et saaks jalgrattaga sooja päikese paistel ringi sõita.

Kolmapäev eelmisel nädalal juba selline kevadehõnguline oli.
Aga siis tuli neljapäev ja lörtsis kõik ära :)

Tartu hommikud.

Tartus on ka südameid.
Noh, igal pool.

Ja siis on veel miki hiir ka.
No kui palju ägedam saab veel üks kodutee olla?

Vahelduseks "kuri koer" või "võõras ära tule" siltidele
ka midagi nunnukat.

Nii ilus on olla ja tänavatelt selliseid asju leida,
mis suunurgad üles poole veavad.
Mina tahan küll tänada neid inimesi,
kes tänavaid rõõmsamaks teevad.

Veel leide Tartust.

Ja veel.
Nii äge noh.

Selle olen vist ise teinud?

:)

Ma olen Tartus paari-kolme sellist tänavakunsti näinud,
ÕS väljavõtted.
Jällegi väga lahedad.

Üks kuulutus ka.
Viige see kadunud ratas palun siis Kuu poe ette ära!



Poliitikat ka veidi.



Selline kunst kah.
Ma lihtsalt ei saa.
Ma käin tänaval muudkui pea vasakule-paremale,
kus nurgal või postil taas miskit põnevat on.
Härraga on ka kohutav autoga sõita.
Siis ma näen, aga pilti teha ei saa!

Mitu korda proovisin saada erinevate sõpradega kokku nädala jooksul,
ainus, kellega õnnestus,
oli tr.
Temaga tegime armsa Werneri pausi!

 

Laupäeval toimus Kallastel järjekordne Karakatitsa näitus.
Läksime ka oma isendiga kohale,
kupatasime naabripere kuuti
ja kihutasime 30ga mööda järvejääd sõita.
Rongkäigus osalesime ka.

Veel osalejaid.
Mõned olid ka detailide peale mõelnud.
Järgmine aasta valmistume ja mõtleme ka ette,
teeme parema etteaste,
kui seekord.
Raudselt.

Osalejatele anti Kallaste lipp,
osalemise kleeps
ning muidugi
pudel viina :)



Samal ajal, kui linnatänavatel karakatitsad ringi sõitsid,
siis järvejääl näitasid kohalike meisterdatud hõljukid,
mida nad suudavad.
Ning palju eemal lõi laagri lahti Kalaküla.
Hullud inimesed.
Jääl oli üle 10 cm vett peal,
jalad läbimärjad momentaalselt.
Aga nemad seal - jäid ööseks laagrisse.
Telkidega. Magamiskotis. VEE SEES!
Brr.



Mesi Tare karakatitsa asutab end teele.
Tarekese FB leht on muide täitsa olemas.
Minge ja hakake sõbraks!
Koduleht peaks valmima lähipäevil.

 

Seenehooaeg vist on alanud?

Veidi natüürmorti ka otse Peipsi loodusest.

Laupäeva õhtul aga saabus meile tarekesse külla ↔e
minu sõpradest esimesena.
Nii tore õhtu oli.
Tegime samovariga teed,
ahjupotiga sütel süüa ning
tervitus-, soojendus-, unelemineku- ning tuisutopsi schnapse ka.

Minu paarikuune projekt.
Olin võtnud eesmärgiks,
et peavad olema küünlad vanakooli kulbiga niimoodi soojamüüri ääres.
Et minu arust ilus.
Mis te arvate, et neid kulpe on lihtne saada?
Ooei.
Mitu kuud olen nillinud osta.ee-d, erinevaid vanakraamipoode ja uuskasutuskeskuseid.
No saab köögitarvete poest ka 4- ulme euro eest,
aga nagu ei raatsi nii.
Need on korjatud euro kuni kahe eest erinevatest poekestest.
Ma olen nii rahul :)

Pühapäeva hommik algas meil ↔e-ga ikka hommikupudruga.
Siis väike karakati sõit.
Väike iluturgutus.
Väike vesisuusa-uisu kahevõitlus
ja väike tordisöömine.

Rohkem viikende sõpradega,
aitäh!

sinimustvalge tuju

Kui väljas on kaeblik ilm, on see parim aeg välja otsida:
A- aksessuaarid, eelistatult värvid
B- uisud
C- fotokas

ja kaasa haarata sama sõge sõber, kui sa isegi ning alustada fotosessiooniga.

Ütleme nii, et nalja sai metsikult ning pilte ka. Isegi sooja sai.
Aitäh ->e, sa oled ikka nii võrratu!

before I die...

->e blogis oma reisidest ja nuputab selle aasta kava kokku panna. Ühesõnaga, thanks sõber, ajasid mulle jälle tuhina peale.

Sellest tulenevalt:

Vasakust tulbast üks tegemata, paremast viis tegemata. Tahan-tahan-tahan.

(tegelikult on minu unistuste nimekirjas hoopis rohkem ja hoopis laiem valik, sugugi mitte piirdudes ainult Euroopa ja Ameerikaga...)

Minu selle aasta plaanid on tagasihoidlikud. Eks ma seni olengi kogu oma vaba raha niigi reisimise alla pannud, sellest ka need 45 riiki 196st käidud on. Nüüd tuleb iga vaba sent suunata ettevõtmisse ja tare alla ja sellest ilmselgelt jääb väheks. 

Aga 2014 ma alla ei anna. Selleks oleme härraga ligi pool aastat mõlemad ühisarvele raha kandnud, et Balkanimaade ringreis teha. Minu unistus aastast 2006. See aasta ma seda unistust edasi enam ei lükka.

Mis on teie reisiplaanid? Ja mitu sellest ülalolevast nimekirjast maha saate tõmmata?

Karakatitsa 2014

Kallastel toimus üks vahvaüritus, sellest lähemalt nt pildipostituses.
Aga sealt ürituselt tuli tänase päeva tsitaat:

Уха без водки просто рыбный суп.

puust ette ja punaseks

Kuna minu jaoks on Tartu siiski väga palju veel tundmatu linn, siis läksid silmad õudusest suureks, kui härra palus ühest poest iseseisvalt autoga läbi käia. Sest no mina tean umbes täpselt kolme kohta, kuhu ma oskaksin sõita kodunt või Tartu töö juurest.

 

Aga härra on mul nutikas ja saatis juhendi :)

 

Kuna tal käsil (loe: mina pean tegema) koolitööde kirjutamised, siis kiri pealkirjaga "juhend" keset tööasjadele keskendumist ei olnud päris see, mida ma tahtsin kohe uurima hakata.

 

Aga ta siiski torkis tagant mind seda tegema ja ma pidin mitu korda naerukajakaid valla päästma (ja näed nüüd, blogima ka. nii palju siis tööle keskendumisest).

 

Nummimeeter jälle põhjas.

 

 

Inside joke on see, kuhu minna ei tohi :)

ребята, даваите житъ дружно!

Või et kõnnid tänaval ja vastutulija kiidab, et sa näed kena välja. 

See paneb terveks päevaks naeratama.

Nagu ka see, kui näed, 

kuidas poes minu poolt müüjale öeldud kompliment tema päeva ilusaks teeb.

Tartu, veebruar 2014

vastupandamatu soov

Kuigi mulle VÄGA meeldib asju süstematiseerida, panna iga asi OMA kohale ning et midagi kuskil ei vedele, siis koristada ma tegelikult ei armasta üldse. Kõik see tolmuvõtmine, lapiga jändamine, läikima löömine. Küll oleks ilus elu, kui sellised vajadused lihtsalt ei tekikski.

 

Ma leian, et mu elu on palju põnevam, kui kodus iga tolmukübeme taga ajamine. Tallinnas ma viimati koristasin vist ... aasta alguses? Ja kodu on ju korras, milleks üle tõmmelda?

et pugeda linade vahele

Tasa ja targu arendame oma äriga seotud tegevusi. Kolistasime nädalavahetusel vanematekodus vana maja pööningul ja seal on nii mõnusaid leide. Kõik need asjad, mida ma tean seal olevat juba üle 20 aasta. Vanad riidekapid, vokid, lauad... Need sobituvad kenasti meie majja ja on meile tähendusega ka.

 

Lisaks ostame kokku voodeid, tekke-patju. Vaja on järgmiseks voodipesusid. Ma absoluutselt välistan igasugused kirjud-mirjud asjad. Kuigi ma ise võin ju tahta härraga veripunase teki alla pugeda (või sõpradele samuti sellise voodi üles teha), siis äri ajades peaks veidi ametlikumat joont hoidma. Onju?

 

Aga hotellide külma alatooniga kriitvalge pesu on minu jaoks alati võõristav olnud ja ma ei taha sellisesse voodisse üldse mitte minna. Sest on tunne, et no raudselt ma vigastan end tärgeldatud padjapüüri servaga ja siis verd purskab üle terve ilma ja see puhasvalge pesu on rikutud.

 

Ja pesus halliks läinud riie ei meeldi mulle kohe üldse.

 

Seega ma otsin taresse pigem beezika varjundiga heledat voodipesu. Ja KINDLASTI peab olema pitsiga.

 

On kaks varianti:

A - ostame poest

B - ise õmmelda/lasta õmmelda

 

Olen mõnes kodutekstiili poes käinud ja hulgaliselt internetti googeldanud. Ainus kvaliteetne ja seejuures mõistliku hinnaga pitsiline ühevärviline pesu tundub olema Teasponil. Või teab keegi veel midagi soovitada?

 

Teised firmad kas müüvad Teasponi või on neil ainult mingid autode ja barbide ja lilleliste ja tiigrimustritega voodipesud, mida ma isegi endale ei ostaks. Ja muidugi ka ainult komplektidena, st kui ma tahaksin osta 8 tekikotti, 10 padjapüüri ning 8 lina, siis unusta ära. Suuruste sobimisest rääkimata.

 

Variant "õmbleme ära" ei päde aga jällegi selle poolest, et väisanud kangapoode - dziisas mis hinnad! Teaspon on sellest odavam!

 

Niiet ma olen nüüd nõutu. Kas keegi teab, kust saada ilusat pitsiga voodipesu? Mulle sobivate mõõtudega?

 

 pildid netist

 

need Tartu õhtud

Kuna ma nüüd maakas olen, nagu mitmed sõbrad tähelepanu on pööranud, siis mis nendel tööpäevaõhtutel siin teha?

Meil härraga algas eile reaalne kooselu. Senini olime üksteisel külas käinud või reisimas käinud või sõprade juures käinud. Kõik kvaliteetaeg eksole. Aga ju mitte päris see. Et võtad kaasa vahetusriided, viskad koti seina äärde ja sealt mingi aja pärast liigud tagasi oma pessa. Missest et härral on Tallinna pesas oma sahtlid ja värgid, kuhu asju lahti pakkida ja olla. Nüüd on kuidagi teistmoodi.

Sõbrapäeva raames Pärnus spa-tades jäid meile silma sarnased kalossid:

Pilt siit

HÄDASTI oleks vaja!!! Maaelu ja värki. Aga stiilne peab olema. Hind meid aga sugugi ei kõnetanud (28€).

Meil on hetkel "rõõm" olla vaesed, seega sellist väljaminekut ei kipu kohe mitte tegema.

Seda enam, et need on siiski muhu kalossid. Aga meil on vaja vene mustriga kalosse, justnimelt hohloma stiilis, nagu vanausuliste traditsioonid on.

Tekkis mõte ise proovida teha.

Ma tean, et see postitus peaks nüüd olema küll selles Tehtud! blogis, aga noh... tuli siia.

Esimese katsetuse kohta käib kah, ma ise olen rahul. Tahaks juba nad veekindlaks ka saada (ehk et muster plehku ei paneks) ja siis jalga tõmmata ja patseerima minna. Hind - 7€.

Härra kommentaar, kui ma kalosse jalga proovisin: " Sinu jalas on ka kalossid ilusad!"

Ahmisanüüd...punastadesvasakuleära...

Lihtne elu

Elu tulebki elada lihtsalt ja suure optimismiga :)

esmaspäevane pildipostitus

Minu esimene business pangakaart,
kuidagi uhke tunne oli kätte saades,
samm oli sirgem ja muie oli huulil ja pea oli kuklas...

Paar pilti veel protsessist
"sõbrapäev ehk sa oled minu tassike teed".
Ma tahtsin tegelt uhkesti pilte teha kogu protsessist,
aga kippusin unustama,
et a - projekt oli salajane
b - nii kui ma telefoniga pilte teen,
laevad need end dropboxi nii minu kui härra arvutis.
Ta korra juba küsis,
et mis pildid need olid...?

Seega ma just liiga palju pilte ei teinud.

Teepakikeste personaalsed sildid.

Ühe tegin endale ka :)
Pilti oli ju vaja blogisse!

Tallinnas töö juures aga on mul nii armsad
ja kõige paremad kolleegid üldse.
Ja nad kõik tahtsid šokolaadidega üle külvata.
Hommikune amps Joosult.

Peale tööpäeva lõppu tuli härra mulle autoga järele.
Võttis vastumind tulbisülemiga.

Mina pakkisin talle salaja hommikul õuna kaasa.
I ♥ U
Ta leidis juba kodus selle üles.
Ma ikka ei oska salaja sokutada midagi...

Kompositsioon.
Mulle lihtsalt tulbid nii väga meeldivad.
Eriti kui neid on terve sülemitäis suures vaasis.

Laupäeva hommikul saabus aadu Eestisse.
Preili Mga läksime talle lennujaama vastu
ja siis tegime hommikuistmise Kadriorus
Katharinentali kohvikus.
Makroonid olid väga head.
JA pmst that's it!
Ma ei ole nii kehva teenindust ammu kohanud.
Nägu viltu ees, nähvamine jne.
Vist rohkem ei lähe?

Laupäeva õhtul sain tünga.
Härra vihjas mulle,
et tema plaan seoses sõbrapäevaga on viia mind vanematekoju,
isa-vennad ka maal ja selline perevärk.
Ma salaja sisemiselt heldisin,
sest nii armas temast.
Meil on kahekesi selline tempo magnifico olnud juba rohkem kui aasta,
ja mu mehed ei ole ka just tihti Eestis,
seega nad omavahel väga palju treffanud ei ole.
JA seetõttu see mõte, et perega aega veeta,
see oli kõige ilusam asi üldse.

Aga härra ei viinud mind teps mitte maale :)
Vaid kosmoselaeva!

Hoopis Pärnusse spasse.

(pühapäeval viis ikka maale ka ja see oligi täpselt nii tore, kui ma arvasin, et on...
kõik minu mehed koos)

Nii me siis käisime saunades ja veekeskustes ja täitsa ära väsitas noh.
Vahepeal hotellitoas vaatasime Genat ja Potsatajat,
siis jälle tegutsesime edasi.

Ja kui härra mind oli spasse kohale toonud, sisse checkinud ja me tuba uudistasime,
siis minul alles häda hakkas!
MUL EI OLE BIKIINE KAASAS JU!
Et no me peame nüüd minema Pärnusse poodi või midagi.

Minut hiljem,
kui ma olin vannitoa uudistamise lõpetanud ja tagasi tuppa astunud,
vaatasid voodi peal vastu mu bikiinid.

Härra oli kõik ette mõelnud ja salamisi toimetanud.
Imeline!

 

Tervise paradiis.
Ma ei tea mis värk on.
Aga seal on nii külm!
Lihtsalt külm on ringi jalutada,
seega ei tõmba mitte ühessegi torusse ega mägijõkke ega joa alla.
JA seal saunad on ka riietusruumis mehed-naised eraldi.
Väga perevärk eksole,
üks istub ühes saunas, teine omaette teises.
See mulle ei meeldinud...

Pärnus juhtus päris mitu korda,
et uitmõtte ajel keerasime viimasel hetkel hoopis teise tänavasse,
kui algselt plaanitud.
JA sattusime niiviisi mitmesse ägedasse kohta.
Näiteks leidsime selle monumendi...

... ja selle batmani...

... ja need iludused.
Jätkuvalt on meil härraga käimas projekt "vene nõud ja mööbel majja"
ning selle tarbeks kammime läbi vanavara ja uuskasutuspoode.
Väiksemates linnades on aga kirbukatega ikaldus,
üldiselt suletakse laupäeval kl 14.

Aga Pärnu üllatas
ja taaskord uitmõtte ajel kuskil rannapiirkonnas sõites,
keerasime tänavale, mille nime enam ei mäleta (Kooli?)
ja leidsime eest poe: Kirbuturg.
Avatud pühapäeval kuni kl 15ni.
Juhhuu.
Astusime sisse ja ega miskit silma seal virrvarris hakanud.
Asutasime end lahkuma ning täpselt ukse juures oli üks kast,
kuhu pidin ikka pilgu peale viskama.
Seal nad meid ootasid.
Meil on nüüd grillivahendid ka ajastukohased olemas.
Oo happy days.

Õnn seisneb reeglina immateriaalsetes asjades,
aga teinekord teeb väike käega katsutav leid nii rõõmsaks...