reede, 16. jaanuar 2026

Projekt "Maja" - 141 (tagasivaade)

Asusin tegelema sahvriks muutuva kambri töödega. Toksisin maha kogu pudiseva krohvi ja muu, katsin nakkega ning nüüd härra tehtud seguga katsin köik augud ja muud ebatasasused seintes ja laes. Hetkel reaalselt istun ja vaatan, kuidas värv (segu) kuivab seinas. Loodetavasti saan öhtul juba pahtliga hullama hakata. See köik on nii aeglane töö.

Seniks aga üks väike tagasivaade tehtule. Otsisin Mari 50 sünnakingi jaoks pilte juubularist ning ette jäid ka muud pildid. Seega siit üks vaade Enne ja Pärast tehtud remontidele.

Ülemine korrus /kontor/ 

ENNE:



 NÜÜD:

Alumine korrus /elutuba/
ENNE:

Vahepeal, 2015.a maikuus kadus dvoriruum üldse ära! 
Köögist avasin ukse otse öue ja nii alasti tunne oli!


NÜÜD:

Selleks, et neid protsessipilte ja ENNE jäädvustusi leida, sirvisin läbi köik majaremondipostitused ja jeerum, milline porno siin on olnud. KÖIK SEE TÖÖ, mis on tehtud!
Ma olen üdini röömus ja önnelik täna siin elades just nii nagu meil on nüüdseks  töödega jöutud! Ja tänulik, üdini tänulik nii härra abikaasale, isale ja vennale, kes on olnud suurimad panustajad (mina ikka ka, nii palju kui käsi küljes on ja oskan teha) ja ilma nende kolme meheta ei oleks mu kodu täna kodu moodi! 

esmaspäev, 12. jaanuar 2026

Ajamasinaga 1970ndatesse

Ma kuulsin hiljuti üht hirmujuttu, kus ühed tiinekad tegid stiilipidu vanast ajast ja stiiliks oli 2010ndad!!!

Mari keeras veel vinti peale ja pani oma überägeda sünnipäeva teemaks 1970ndad. Ise muudkui röhutades, et no ei pea teemasse minema, et ärge sellele väga röhku pange ja oluline ikka kohale tulla. No mis möttes? Kui on stiilipidu, siis tuld! Ma olen VÄGA entusiastlik alati, kui mind teemapeole kutsutakse.

Ammustest aegadest tulevad meelde:

- minu ja Maarja ühissünnipäev (30.juubel) Sööklas, stiiliks 1980ndad. See pidu oli raju!

- minu (ja härra abikaasa) ühissünnipäev (minu 40.juubel) Kallaste sööklas, see oli mulle üllatuspidu, et on stiilikas :D     Stiiliks oli Alice imedemaal! Oi, see oli nii kihvt ja Eveliisi abil olid korraldatud detailid!!! Nii armastan seda pidu ja neid pilte, mis mälestuseks olemas.

- ekspeikaga tegime ühe aastavahetusepeo söpradega, stiiliks "köigi maade rahvad, ühinege!" Väga väga lahedad kostüümid tulid kohale.

- eelmisel kevadel naabrinaise 50.juubel meie Mesi tares 130 inimesega oli ka äge ja samuti stiilipidu! Kutsel seisis: Tule nagu KUNSTITEOS! Mina valisin pooleli oleva löuendi oma kleidiks .Oleks vöinud olla julgem :D Sest outfitid olid pöörased ja ägedad! Ja oli taaskord väga lahe üritus.

- endise söbrannaga noorusajal sattusime Hullumajandi peole, stiiliks oli Kevade. Me valmistasime end ette, kaltsukatest shoppasime veste ja läki-läkisid, et kohapeal poolpaljaid kontakingades tšikke vaadata. Mitte keegi ei olnud stiiliga kaasa läinud ja tsikikari teatas, et nemad on tänapäeva Teeled. Me pidasime paar tundi vastu ja kui mingi seltskond triipu nurgas tömbas, siis otsustasime lahkuda.

- meie söprade suvine Peipsi viikend on ka aegajalt saanud stiilika lisatingimusi. Meil on olnud teemaks "peakatted" ja jeerum, nüüd ei tulegi meelde, aga meil on olnud teemasid küll.

Niiet ma väga väga armastan teemapidusid.

Seega, Mari 50 ja 1970ndad olid hea väljakutse. Härraga käisime šoppamas Paavlis. alt laienevaid kahjuks kaltsukatest ei leidnud ja ei tulnud ka selle peale, et oleks vöinud mingilt saidilt neid riideid otsida. Üks söber oli leidnud Zalandost imelise ülikonna. No tösiselt tuus!


Sünnipäevalapse kaasa, kes uksele vastu tervitama tuli, töendab filmistsenaariume. Eriti Supermani filmi omi, kus vaatad ja mötled, kuidas keegi aru ei saa, et Clarke Kent ja Superman on üks ja sama isik. Vaatasin, kesse mees on, kes mind embama tuleb ega tundnud ära. Vot mida üks vunts ja teemakohane riietus mehega teevad. 

Mu enda abikaas apolnud palju erinevam. Tema vöttis pidu väga tösiselt ja kasvatas pikalt vuntsi, et onu Heino vaib välja anda.

 Mina läksin natuke mugavuse teed. Kasutasin ema kleite, mida ka oma 80ndate peol. Mari sündis 1976, mina 1983, no ajad olid rasked ja mood nii kiiresti ka ei muutunud, onju?
Selga läks taaskord ema pulmakleit aastast 1982.


Panen siia nüüd kollaazi emast, minust 30.juubelil ja nüüd Mari 50ndal.


Tegelikult oli mul kodus u 5 kleiti, mille vahelt selleks peoks valida. ei osanudki ära valida ja vötsin nad KÖIK kaasa. Kandsin öhtu jooksul ka köiki kleite, niiet teised külalised oli muudkui: Issand! Sul on jälle uus kleit! Jah, keegi peab ju showd tegema :D


 Härra ka katsetas erinevaid olekuid peo jooksul:

See vöiks olla eesmärk lausa - rohkem teemapidusid, st tore on söpradega kokku saada alati, aga vöib ju natuke vunki juurde anda.
Ning Mari kuldsed sönad kehtivad igavesti: peo teevad ägedaks INIMESED!

Ja meil on on nii palju ägedaid söpru. Ma olen önnistatud nii kihvtide inimestega mu ümber!
Järgmise stiilipeoni!

Projekt "Maja" - 140 (sisustamine)

Kui aasta löpus sai pikad päevad rassitud, et elutuba valmis ja siis hubaseks saada, on peale jöule, aastavahetuse ja uue aasta algusega tulnud rammestus. No ma nii arvasingi, et juhtub, kui telekas majja tuleb.

Oleme tasapisi tegelenud diivaniotsingutega, sest see praegune ajutine lahendus pikalt ei toida. Tahaks ilusat, moodsamat, mugavat ja suurt diivanit, niiet igaüks saaks mönuleda, ilma et nad köik minu kukil istuks. Seega oleme abikaasaga veetnud tunde Tartus erinevates mööblipoodides diivanitel istudes. 

Kui ma arvasin, et laevalgustite leidmine on probleemne, sest härra abikaasa tahtis ilmtingimata kaasa rääkida, millised need olema peavad, siis uskuge mind, diivani valik on veel hullem.

Praeguseks on söelale jäänud üks diivan Mööbliaidas (mis oli nii mönus istuda, aga kaks miinust: tumba nii suur ees, et üle selle istuma saada on ebamugav ja kui sinna juba lösutama viskad, siis püsti saada ei taha ning teiseks on see tumba hästi örnalt teist tooni, sest sama tooniga müüdi välja ja tellida ei saa juurde) ja teine imeline diivan Diivaniparadiisis, millele miinuseid ei leidnudki ja söbrad kiitsid omalt poolt veel, et nende kassi küüned pole nende samast poest ostetud diivanit kahjustanud.

Samal ajal vaatab härra ka marketplace pakkumisi ja leidnud kaks sobivat diivanit. Üks Viljandis - müüja lihtsalt ei vasta. Teine Rakveres, minu päringu peale tuli vastus "Not available". Et isegi eestikeeles ei viitsi vastata, vaid paneb automaatse väljendi. 

Ok.

See diivan meeldis istumiseks, aga kaheosaline, tahaksime suuremat, 3-osalist.
Tumba on tohutu jurakas.

Sama tootja veidi suurem diivan. väga mönus istuda,
aga tumba oleks teisest setist ehk teist tooni 

Natuke liiga lötsakas välimus?
Abikaasa jäi kaaluma,
talle meeldis. Samas ei meeldinud padjahunnikud.
Ilma patjadeta liiga sügav istumine.
Mulle ei meeldinud see, et diivani alt ei saa koristada.

Hetkelemmik.
Peaks juurde ostma paar tugitooli, et kogu pere mahuks vedelema.

Teine teema on seinakellaga.

Kinovaade on meil selline:


Nende paari logelemise nädala jooksul on selgunud tösiasi - ajataju üldse ei ole. Väga oleks vaja kella seina peale. See ei saa ka mingi väike olla, mis toale nüanssi ei anna. Samuti ei saa olla ilma numbriteta. Meil härraga poleks häda midagi, aga meie lapsed ei saa hakkama. Juba praegu ei oska nad köögikella vaadata, kus on numbrite asemel vanad vötmed ja mündid pandud.

Surfasin siis internetti.

Iseenesest ilus kell.
Küll aga ei ole mu. piklik kella taustakoht, vaid peaks olema laiupidi kell.
Ja enamasti netist tellides on möödud olnud siiski väiksemad, kui pildiga kujutatud.

Selle oleks kohe tellinud,
aga mulle ei meeldi, et ingliskeelne on.
Ma jub ameie pulmas erinevaid aksessuaare pidin ise tegema,
sest netist saab ainult ingliskeelseid.
Kuidagi kriibib vale koha pealt.

Meeldis väga, teleka kohale ka sobiks hästi!
Aga möödud jällegi panid kahtlema. 80x29 cm
See tähendab, et laius ok, aga kogu kelladisaini körgus on 29 cm ja see on väike.
Kell ise oli 24 cm.

Siis jäid söelale:


Selle peab ise seinale kokku panema
ja ma ei ole väga kindel, et ma tahan seda kella igavesest ajast igavesti oma seinale.
Praegu tellisin ta ära, kui kohale jöuab,
saan otsustada kas teleka kohale vöi kontorisse.
  
See on ka sümpaatne kell.
Kuigi 30x30 cm ainult, pildil jällegi jätab hoopis teise tunde.
Tellisin ära, 
vaatame, kuidas sobib, kui kohale jöuab.

Vöibolla ei sobi kumbki kell meile elutuppa, siis otsingud jätkuvad.

pühapäev, 11. jaanuar 2026

ice, ice, baby!

Nädalavahetus oli raju lumemöll! Tuul undas, eriti mere ääres, kus me olime! Lund tuli ja tuli ja tuli! Raadiost anti teada, et 3.kategooria tormihoiatus ja püsige kodudes!

Meie härra abikaasaga:


 Töesti oli tuuuuuuuuline ja pikalt mere ääres olla ei saanud. Tuul tahtis mütsi peast puhuda. Me härraga nautisime seda ilma, sest pakane toob Peipsile jää. Niiet ice, ice, baby!

Aga ma tahtsin jalutada ja natuke uhkustada oma mantliga ka. 


Mul kahjuks paremaid pilte väga ei ole, ega ka sellest hetkest, kui ma peole jöudsin ja autost vanakooli pruuni papist kohvri näppu olin vötnud. Kui, siis juba üleni stiilis!

Mantel ise on Mesi tare leid sellest ajast, kui me maja ostsime ja remontima hakkasime. Ta on mul Mesi tares nö väljanäituseks olnud pea 10 aastat. On olnud mitu kosilast, kes on tahtnud seda endale osta ära,aga ma pole andnud. Kuni üks kord jahedal öhtul Mesi tares selle omale selga panin ja vaatasin, kui ilus see mantel töesti on. Ei tundunudki nii vanamoodne enam! Ja see on päris ehe villamantel, Made in Iceland 1970ndatel.

Juuksurist välja astudes.
Lapsed keeldusid peole tulemast, sest emal on kole soeng.
Juuksur tahtis ka küll tukka sättida, et laup ei oleks nii paljas,  küll lokke venitada.
Sisse astunud järgmistele klientidele, kes minu soengut nähes suuri silmi tegid,
kinnitas juuksur üha, et see on stiilipeole :D
Ilmselt siis näen ikka väga halb välja :D :D :D
Peol sain üha soengukomplimente ja erimärkimist ka juubilari könes :D

Teise päeva soeng oli juba päris lahe

neljapäev, 8. jaanuar 2026

Mutukas ja korstnapühkija

Uus aasta on perutama hakanud :)

Vahepeal on lumi ja külm tulnud, lausa -20 kraadi. Ootame Peipsi jääd muudkui, nii ka köik tuttavad kalamehed, kes järjepanu helistavad, et kuidas jääolud on.

Päev pärast suurt külma tuli ka üks vahva grupp ööbima. Majade kütmised olid päris huvitav väljakutse.

Aasta algus on andnud ka hetke hinge tömmata ja nii olen ma natuke püüdnud pilte sorteerida. Mul on ju hunnik traditsioone, mida ma püüan üles pildistada. Eelmise aasta löpus küll läksid mitmed ülesvötete ajad möne päevaga nihkesse, no aga nii on. Elu.


Siin on üks vahva kollaaž Mutukast ja korstnapühkijast.


Köige rohkem imestan ma selle üle, kui palju ma imestan, et mu lapsed on kasvanud ja aeg on kadunud. Teiste lapsed kasvavad ju alati kiiremini, kui enda omad. Aga piltidelt vaadates ei saa aru, et kuidas nii äkitsi :)