kolmapäev, 13. august 2025

kiire jagatud amps

Meil on nii mõnus kogukond (sõpruskond) siin Varnjas, et ma ikka ja jälle kiidan. Kuna kõik ei ole püsielanikud, vaid käivad oma maakodudes, siis nendega kokkusaamine on alati suur rõõm. Nii on meil naabrid, sest ma ikka nimetan naabreiks oma inimesi, kes nii 3 km raadiuses elavad, missest et meie majade vahele võib jääda kümmekond või rohkemgi maju. 

Nii ka Kadri ja Sven on ägedad inimesed ja iga kord kui nad siin on, toimub meil ühissööming. Ma olen juba neid kalapilte varemgi näidanud, aga menüüs on muudki!

Ja teate, see on puhas rõõm. Sest kas teha neljale või seitsmele inimesele õhtusöök, see on sama. Aga kas teha iga päev või ülepäeviti, see on jub ahoopis teine tera. Nii me oleme söögitegemisi jaganud. Üks päev lähme meie nende juurde, teine õhtu nemad meile.

Seeon toidukordade menüüde ja toidu vahelduslikkusele mõeldes ka nii inspireeriv. Sest näiteks sain ma Kadrilt nipi, et mida nende meeletus kogustes suvikõrvitsatega muudkui teha. Ise oleme neid grillinud ja praadinud. Aga nüüd saabus Kadri meie juurde, supipott kaenlas. Suvikõrvitsa-püreesupp on meeletult hea! Miks ma selle peale varem polnud tulnud? Suvikõrvits, kartulid, porgandit, et tummisems ja maitse täidlasem oleks, vahukoor ja kreemjuust. Imeline!

Ja ühel teisel õhtul kostitasin ma kana-veini-risotto ja potitäie keedetud põldubadega! Need põldoad! Saate aru, 9-liitrine pott oli hetkega tühi! Sest nad on nii head, muudkui nokitsed ja jutustad ja kerge suvine amps!

Eriliselt lemmik on viimastel nädalatel traditsiooniks saanud pühapäeva-salat Lendavas Laevas. Seda te nende menüüst ei leia, see on meile endile pühapäeva õhtul, peal kolmepäevast nädalavahetuse töö rassimist jääkidest kokku tehtud salat. Juba ootame, et saaks pühapäeva õhtul minna muljeid jagama ja nende seikasid kuulama ning maitsta, mis salati seekord kokku sai keerata. Iga kord on natuke erinev ja iga kord on ülimaitsev.

Jaga sina ka mulle mõnda lihtsat suvist retsepti. Hea oleks sõpradega jälle õhtust süüa :)

teisipäev, 12. august 2025

veregrupp on *

Kui sõpradega Soomes reisil olime, tuli naljaga jutuks, et me ei ole päris sama veregrupi inimesed :)

Et osa meist (khm) tahaks ringi tatsata, vaadata ja pildistada, aga teised nautida külma õlut ja sauna rohkem.

Ja siis arutasimegi, et me ei teagi kunagi mitte kellegi veregruppi. Et jaa, millal kellegi sünnipäev on ja mis tätkujust ta on või paremal juhul jääb meelde, et keegi on mis Hiina kalendri aastal sündinud (ma olen jäär + sea-aastal sündinud), aga veregrupp? Pole õrna aimugi.

Mul poleks see ilmselt eales ka nedal emeeld ejäänud, mis veregrupp mul on, kui ma poleks näinud ammu-ammu ühte meemi, kus oli kirjas: Even my bloodtype says: Be posititive!

Ja kuna tol hetkel ma just ka oma veregrupi teada sain, siis selle abil jäi meelde, et mina ka olen B pos. Küsi mu käest, mis veregrupid mu lastel on - ma ei tea. Härra oma sain teada, et on AB pos.

Selle peale sõbrad naersid: no ma ju ütlesin, me pole samast veregrupist.

Üks teine õhtu oli mul siin õpilane Kiir, tähendab Eveliis, külas ja arutasime ka veregrupi juttu. Et ok, vaatama Terviseportaalist järgi. TUND aega surfasime oma haiguslugusid ja epikriise ja mida kõike läbi, veregruppi ei kusagil märgitud. Miks see nii riigisaladus on? Eveliis tuvastas omalt kõikvõimalikke diagnoose, mis talle pikkadesse romaanidesse seal kirjutatud on, mina nägin, et mul on olnud sapikivid. Miks ma ise sellest mitte midagi ei tea?

(praegu lõi pirni särama, kui mitu mitu aastat tagasi ägeda kõhuvaluga kiirabiga Tartusse jõudsin. See siis oligi? Ega keegi mulle kohapeal ju ei öelnud).

Aga teie teate oma veregruppi? Olete sõpradega sama veregrupp? :)

*Kunagi oli üks Smilersi hittlugu sõnadega "veregrupp on viru valge". Ma tahaks öelda, et kui su veregrupp on valge vein, siis me saame hästi hakkama.

reede, 8. august 2025

Ükski heategu ei jää karistuseta

Selline vanasõna eksole. Lapsena-noorena oli arusamaatu, kust need tobedad ütlused tulevad, sest mismõttes teed head ja saad karistada. Mida vanemaks saad, seda enam loksub kõik paika ja kõik reeglid kehtivad. Nii ka see.

Mäletatavasti oli enne jõule üks loomtalu põleng meil siin naaberkülas. Seal oli nii palju segast soppa, aga püüdsime härraga ise aru saada ja aidata keda vaja. Nüüdseks on palju settinud ja palju maske ka langenud.

Kodupõlengu järel oli see skandaalne loomakaitseliidu loomade "päästmine" ja meie hoovilt ühe koera varastamine. Nende asjaolude juures ma oma seisukohta ei muuda. Sa ei tule ikka võõrale hoovile oma tarkusega looma ära viima salaja ja jõuga.

Enne neid sündmuseid üldsegi toimus mitu aastat vägikaikavedu kahe meie piirkonna loomatalu vahel. Kuna tol ajal olime nagu kogukonnaliikmed ikka, suhtlemas ühe ja teise perega ja nii ka mõlema osapoolega. Nende vaheline kisma aga kiskus nii inetuks, et mõjutas juba piirkonna ja turismivõrgustiku nime ja mainet. Eestvedaja kutsus kokku väikse ringi koosoleku, et arutada, kas ja mida teha, kuidas seda kõike lepitada ja lahendada. Tol korral andsin omad arvamused ja lisasin, et ma ei taha kohtunik olla nende vahel, sest suhtleme inimestega ja tahan siin kogukonnas rahulikult ka hiljem edasi elada.

Kui koera lugu juhtus ja see kõik me valvekaamera videosse jäi, jah panime mõlemad abikaasaga selle teo sellisel kujul FBs häbiposti ja ma julgen sirge seljaga silma vaadates ka täna öelda, et NII EI TEHTA. Tule koputa uksele (me olime kodus köögitoimkonnas), ütle, miks ja mida teed, suhtle inimestega.

Nüüd on see koht, kus ma loobun umbmäärasest kõnest ja toon ka nimed mängu. Mitu aastat enne põlengut kurtis põlenguohver Nugise hobitalu rahvas, et Kruusa talu "Paitame loomakesi" loomatalu kiusab neid. Saadab nuhke klientidena pildistama, siis teeb muudkui PTAle kaebuseid ja tulevad kontrollid muudkui. Ma ei tea loomatalu pidamisest midagi, kas neil lõpuks olid asjad korras või ei. Eks oli ettekirjutusi, mida nad oma sõnade järgi ka täitsid. 

Samal ajal ma isiklikult ei tahtnud uskuda, et Kruusa talu perenaine nii kiuslik on. Iga kord temaga kohtudes inglihäälekesel suurte silmadega ütles, et tema ei kiusa ja tema ei tee kunagi midagi sellist. See kestis mitu aastat.

Nüüd üle poole aasta on ta meie peret kiusanud. Ma olen üritanud mitte välja teha, aga ühel hetkel viskab üle. 

Peale seda, kui ta oma autoga joonelt meie hoovi ette sõitis ja loomakaitseliidu esinaine koera meie hoovilt ära viis (Nugise peremehe koer, sest peremehega peatusid pärast põlengut mõnda aega meie pool), postitasime video FBsse. See läks viraalseks, palju peresid kirjutasid, kuidas nende hoovil on nimetatud proua samamoodi käitunud ja käinud (need "päästetud" loomad viiakse kõik Kruusa tallu loomapargi täienduseks), Reporter tegi loo. Ühesõnaga, palju tolmu trambiti üles. Seejärel toimus võrgustiku koosolek, kus seda lugu arutati, kumbki loomatalu kohal ei olnud selgitusi andmas. Tulid teatud otsused protokolli, mis saadeti liikmetele listi.

Nüüd hakkas Kruusa talu perenaiselt kirju tulema mulle FB postkasti. Öösel, ründavas stiilis. Pika ründekirja lõppu (et miks me postitame videot ja olgu maha võetud jne) kirjutas asja silumiseks meelalt, et aga saame kokku ja arutame.

Selle peale ma juba vihastasin nii palju, et kirjutasin talle vastu: meil ei ole millestki rohkem rääkida. Ma ei soovi sind meie kinnistutel kunagi enam näha ning kõike head.

Kruusa talu perenaisele käis see nii palju au pihta, et siis võttis ta mu härra abikaasa ette. Saatis talle kirju (ikka öösiti ja ründavalt, kui väike jook sees), et miks teil kaamera on? Ja kas meie naaber teab, et me tema aeda filmime.

Tõesti on see tema asi, kuidas meie suhted meie naabritega on (lihtsalt infoks - meil on üliäge naaber ja ta on kahe käega poolt, et meie kaamera ka temale valvet pakub). Kruusa talu perenaine ei saanud meilt vastust. Selle peale tegi ta, üllatus-üllatus, kaebuse AKIle, kes saatis meile märgukirja.

Nii TORE, et inimene, kes ise vahele jääb vale käitumise ja suhtumisega, vabandamise ja asjade lahendamise asemel ründab ja kaebab. 

AKI märgukiri oli ka tore. Et ei tohi filmida nii, et tänaval olevad liikumised kaamerasse jäävad. Päris huvitav, sest paar aastat tagasi, kui enne saunafESTi üritust meie kilesaun noaga ära rapiti, teatas politsei, et ilma videota nad ei hakka isegi uurima mitte ja kas meil kaameraid ei ole.

Et nagu, kes neid seaduseid siin riigis teeb ja mille järgi lähtuda? Ma tahan oma vara kaitsta ja ilmselgelt oli kaameraid vaja, sest pätid, nimetame neid nii, jäidki oma teoga ja autoga kaamerasse.aga pätid, selle asemel, et süüd tunnistada ja karistus vastu võtta, kaebavad, et filmimine on ebaseaduslik. Täielik õuduste kompott.

Lootsin, et asi sinna vaibub, aga ei.

Kruusa talu tädi on aga pika vihaga kiusaja. Ma ausalt isegi ei viitsinud postitusi lugeda, mida ta valla erinevatesse gruppidesse eile-üleeile jagas ja mingi veebiartikli üllitas ka kõnealuse koera saaga jätkuks. Meie puutusime koeraloos nii palju oma perega asjasse, et pakkusime lihtsalt peavarju ja süüa koerale ja ta peremehele. Nüüd Kruusa talu tädi peab ikka mainima ja täägima meid artiklites ära. Lõpeta ära juba see kiusamine. 

Tuttava saadetud screenshot, mis ajendas mind kirjutama

Meil ei ole empaatiat?

Inimene, kes jookseb 12h peale majapõlengut raisakotkana teise inimese hoovile sealt loomi ära viima, kuigi pererahvas oli alles toimunust šokis, seejärel hagijana kolmandate inimeste hoovile veel maha jäänud loomi taga otsima, seejärel 8 kuud hiljemgi kiusab ja torkab, minu meelest ei päde näpuga näitama ja osatama empaatia kohta.


Ma nii ootan seda hetke, millal karma talle endale külla tuleb. Mul küll ei ole aega oma tegemiste kõrvalt kedagi muudkui vihata intensiivselt, ta peale mõelda ja kirjutisi treida. Ja kui mul oleks loomatalu, siis oleks mul rämedalt palju teha, et loomade eest hoolitseda, selmet arvutis istuda. Lapsega tegelemisele kulub ka palju aega. Mina oma laste kõrvalt pean pikalt planeerima arvutiminuteid, kuidas tal küll aega on? Sellised küsimused tekivad ja tahtsin lihtsalt pika sogase loo hingelt ära kirjutada.

P.S
Olgu ka siis see ära mainitud, et heategu ei jäänud karistuseta ka Nugise peremehe aitamise eest. Ta ise valetas ja valetas ja luuletas igasugu jama meile kokku, andsime talle elamiseks ja jalgade alla saamiseks Tartu korteri, mille võtmed ta tagastas sõnadega, et kõik korras, koristasin ka ära. Ja kui härra üürihuvilistega korterisse läks, leidis eest põlema pandud köögi. 

Võrratu.

neljapäev, 7. august 2025

"Kui elad oma õue all, ei tea, mis toimub kaugemal..."*

Pikem vaikus on tulnud sellest, et käisime sõprade ja perega väikselt Soome ringreisil. Et ise ka natuke suve nautida. Nüüd sai ka reisieepos valmis, see on iga kord nii pikk protsess. Kirjatüki saab kiirelt tehtud, aga ma tahan alati ka miljon pilti juurde panna ja see on puhas käsitöö. Niiet ma täna olen uhke enda kahe päeva töö üle. 

Kuna ma olen alati reisipositivist, siis minult küsides enamasti ongi vastus, et täitsa tore koht on :) Nii ka Soome. Kuigi võib ju otsida miinuseid ka - et atraktsioone leida on hull töö, sest visitfinland jne lehtedel on enamasti info, et mine sauna, naudi matkarada, uju järves jne. Kõik õige info, aga ma tahaks ikkagi konkreetseid punkte ja soovitusi. S

Sõitmist on palju :) Ja liikluskaameraid on palju.

Aga porod on NIIIIIIII toredad. 

Igatahes mina jäin reisiga väga rahule.

Ja mina ei oleks mina, kui mul ei oleks järgmised KOLM reisi juba paigas, piletid ostetud ja majutus broneeritud. Ok, ühe majutuse osas veel peame läbirääkimisi, aga see on pisiasi.

Tulekul on: 

- Minsk härra abikaasa ja oma ammuse sõbranna aaduga, kellega elus ja ajaarvamisel "enne härra abikaasa aega" käisime koos reisimas koguaeg. Teeme kammbäki.

- pimeloos reis Eveliisiga. Ta ei tea, kuhu me läheme ja mina olen juba väga põnevil.

- aastapäeva reis härra abikaasaga. Ta küll juba ammu käi mu blogis lugemas, aga ma ei saa ettevaatusabinõusid jätta rakendamata, seega ei maini sihtkohta siin veel ära. Sest ka tema arvas, et võiks olla pimeloosi reis ja mina muidugi siis valmistan ette nii piletid, majutuse, transpordi jne. 

Päris huvitav, et nii mu abikaasa kui bestikas on ühtemoodi "reisiprintsessid" Ma pean korraldama ainult, et nad õigel ajal lennujaamas minuga oleks ning et neil passid kaasas oleks. :)) 


kolmapäev, 6. august 2025

must nagu öö

Ma kohe ei oskagi hakata peale selle postitusega.

Meil kodu kõrval tühjal krundil on pesa teinud kassid. Nad on metsikud, paljunevad ohtralt, ligi ei lase, juurde ei tule. aga tihti jooksevad kiiruga üle meie hoovi või majaesise, seega on neid aegajalt ikka näha. Kuidagi ei õnnestu neid kontrolli alla saada.

Nüüd on tekkinud pisike must kassipoeg Mesi tare hoovile kuuri alla.Võiks arvata, et mõne metsiku kassi poeg, aga see beebi otsib lähedust, sülle, tuleb nurruma ja mööda sääri nühkima.

Üks suurem, nooremapoolne ent täiskasvanud kass tekkis samamoodi Mesi taresse kaks aastat tagasi talvel. Samamoodi otsis sülle, puges tuppa, majas peatunud külalised toitsid ja paitasid. Oli näha, et täiesti kodukass. Siis naabritega leiti talle küla pealt uus kodu. 

Nüüd on see beebikass siin samuti koduotsinguil. Kuna ta on nii sotsiaalne, siis on igati alust arvata, et samuti kodukass, kes on toodud kuskilt ära Peipsi äärde ja tänavale visatud. Küll keegi aitab või kodustab.

Eriti nõme käitumine. Kes teeb nii?



Kui sa tahad endale üht pisikest röövlit, siis anna mulle märku. Või tead kedagi, kes otsib endale nurrmootorit, anna talle info edasi. Ma endale jätta ei saa.