Eile oli meie külas selle suve teine pulm. Sõbrad-meiekülainimesed abiellusid ja saime meiegi kutse nende tähtsast päevast osa saada.
Nende lähenemine oli hoopis teistsugune. Nii juhtub, kui abielluvad sellised boheemlaslikud ja suure kunstiandega inimesed. Oma pulma aksessuaare ja käsitööd sain lõpuks ka ise nautida, sest kaunistused andsin Evale kasutada. Nii ilus oli :)
Pean kiitma nende pulma-cateringi. Laud oli tohutult rikkalik ja nii paljude erinevate valikutega. Pruutpaari soov oli nimelt, et kõik külalised tooksid kingituse asemel soolaseid suupisteid ja koguseliselt selliselt, mis nad ise õhtu jooksul söövad. Kõik külalised ilmselt on suure söömaga, sest neid suupisteid muudkui tuli ja tuli. Et mu oma pulmas olid sõbrad nii suureks abiks ja just pulmapäeval, mil pruut ei soovi enam tegeleda kõrvaliste olmeküsimustega, siis võtsin laua katmise ülesande enda peale. Väga uhke ja maitsev laud sai.
Meie poolt oli pulmalauda toodud sült. Sest korralikus pulmas peab sült ju olema. Meie pere süldimeister on härra, mina pole elus pidanud ühtegi sülti ise keetma. Käisin ostsin talle turult kõik parimad palad kokku - sabad, kõrvad, jalad, koodid, ja portsu tailiha ka, sest viimasel süldikeedul härra selle pisiasja unustas ära. Tema sült sai väga hea, ainult et lihavaba :) Seekord seda viga vältisin ja portsu headparemat koju tõin.

Ja siis oli härra terve päeva kadunud. Keetsin siis armastusega pool päeva potitäi lihakraami. Härrat ikka ei kuskil. Puhastasin ära ja nüüd polnud vahtida enam midagi, pidin ise hakkama saama. Konsulteerisin ämmaga, sest kõige raskem osa - maitsestamine - oligi jäänud. Mina nimelt olen selline kokk, kes teeb süüa ilma maitsmata. Mulle sobib, et loen retseptist koguseid ja usaldan retsepti. Või siis teen tunde järgi, kehtib nende retseptide puhul, mida varem olen teinud ja mis on välja tulnud. Ja iga jumala kord oli härra platsis, et kas sa maitsesid ka ja ahastab kõrval, sest ma ei maitsenud :)
Ämm igatahes instrueeris maitsestamisel soola rohkem lisama, kui minu piir ja maitse on. Sest ma tarbin pigem vähem kui rohkem. Käskis maitsestada nii, et minu jaoks soolane oleks, sest sült pidavat soola sisse võtma.
Tegin mis kästud ja eriti tummine sült sai vormidesse valatud. Kui enamvähem jahtunud oli, siis külmkappi. Kogu protsess kestis mul praktiliselt terve päeva, aga suur laar sülti oli selle tulemuseks hea kiitus. JA siis oli ju tõehetk. Et no kas sai ka hää?
Ma ise olen üldiselt pirtsakas süldisõber, iga sült mulle ei sobi, eriti, kus liha vähe ja nii. Ja see sült sai täiuslik. Ma tean, et kergitan siin oma saba, aga täiesti esimese sülditeo kohta olen ma ikka nii õnnelik ja uhke praegu. Esimese süldi sõin kõik täitsa ise ära. Härra oli ka rahul, mistõttu käskisin tal ämmale helistada ja mind kiita :)
Tulles tagasi pulmade juurde, siis pruutpaaril oli suur soov bielluda, aga finatsid ei lubanud. Seega oli neil lihtne kodune olemine, mille tegid eriliseks ja armsaks ja lõbusaks pulmakülalised. Niinii tore seltskond oli. Pulmaisa asemel soovis pruut, et külalised esitaksid igaüks ise midagi programmi. Kogu päev kulges vaikselt ja rahulikult, aga oli ilus ja oli palju head nalja ka.
Ühed külalised, meie naabrid-Eestlased esitasid programmi avaetteastena õpitoa nimega Abikaasa kirumise õpituba.
Igale õpitoas osalejale anti sõna hingelt ära öelda ühe hingetõmbega kõik, mis tal oma kalli kaasa kohta öelda on. Selleks oli neil kaasas heelimiballoon, täideti õhupalle ja osaleja tmbas kopsu heelimu täis, et siis kiruma hakata. Mine muffi, kui naljakas see oli. Lihtsalt hüsteeriliselt naljakas. Ma ei tea, miks on see ninahäälega rääkimine nii naljakas, aga kui meesterahvas kirub niimoodi oma kaasat, et "Mari vingub!", siis lihtsalt pühid pisaraid ja naerad. Kallis kaasa Mari ei saanud ka mitte vaiki olla seepeale ja tahtis ka omalt poolt kõik ära öelda, konstateeris siis vastu, et "Kristjan ei remondi üldse."
Kui kujutada siia juurde neid hääli, siis jeerum. Parim õpituba, kus ma käinud olen :) Meid härraga, kui "vana abielupaari" ärgitati muidugi ka osalema ja esimesena ütles härra, mis tal öeldi oli. "Ma kõnelen siinkohal enda ja laste nimel... (uus kopsutäis ninahääli). Aitab koristamisest. Ükskord me hakkame vastu."
Pruutpaarile esitati erinevaid klaveri, laulu jm pillide etteasteid, ilusad kontserdid. Ühed sõbrad olid ette valmistanud näidendi pruutpaari tutvumis- ja armastusloost ja see oli taaskord nii hea ja andekas. Kasutati lapsi pruutpaari isikuid ja nad olid kõik dialoogid imeliselt pähe õppinud.
Ja nii edasi ja edasi. Hästi tore kogukonna pulm oli.
 |
| Kaunis pruutpaar |
 |
Meil oma pulmas jäi lastega ühispilt tegemata üldse. Millegipärast. |
 |
| "Meiekülaeided" on ilusad pruudid. |
 |
Nii tore, et sain oma kaunistusi ka Evale pulmadeks jagada. Rõõmu neist rohkem ja peopaik oli armas ja romantiline. |
 |
Veel vahvaid mõtteid kaunistuseks. Laualinad olid tehtud vanadest nootidest, sest muusika = Eva |
Ja kaks ilma kolmandata ei jää? Naabrid-Eestlased ka juba korra kõva häälega mõtlesid, oleks võinud ree peale hüpata, üheskoos kõik korraga ära teha :) Nii tore oleks veel ühed pulmad suvel meie külas ;)