Kui ettevalmistuste päev reedel kujunes poolde öösse välja, siis koju jõudes ja magama suundudes aju veel ketras plaane läbi ja muidugi meenus terve hunnik asju, mis tegemata jäid. Sai kirja veel pandud hommikune to-do list ja magama. Et vastu minna aasta ägedamaile päevale!
HOMMIK
Hommikul äratus kell 6. Kallis Laura oli saabunud eelmisel õhtul appi, kui naabritetiim oma panuse lõpetas ja Lauraga telke dekoreerima asusime. Nüüd suundusime kõigepealt Alatskivile jooksuga veel viimaseid asju kohapeale viima (nt tünnid jääga, kuhu pulmaviinad ja muud joogid külma panime), viimased ettevalmistused teha, mis öösel meelde tulid (vahepeal sain naabritelt-lilleneiudelt telefonikõne, et nüüd on minu päev ja kõik mis on, nii on. Kõik, mida ei ole, ei peagi keegi teadma). Seejärel vuhasime ruttu Tartusse meiki ja soengusse.
Registreerimise päeval oli mul lahtine soeng, aga piltidelt nägin, et tüüpiline - osa salke tahab hoida omaette ja mulle nii ei sobi. Seega rääkisin juuksuriga läbi, et teeme lohaka kinnise soengu. See sai imeline, ma olen oma juuksuritega ikka nii rahul. Kolm korda ühe nädala jooksul juuksuris käia on küll minu rekord. Laura väljus salongist samuti imekaunina. Seejärel püüdsime üles leida tordimeistrit, kellele pidin viima hõbepajuoksi (mis oli pulmade läbiv kaunistus nii laeva puhul, minu soengus kui ka mujal vaasides). Samal päeval oli Tartus mingi linnamaraton ja just mulle oluline teeots kinni. Lõpuks saime ja kiirelt siis tagasi koju.
AUTO
Ma mõtlesin, et kui soeng tehtud, siis saab hakata päeva nautima. Ei. Pulmaauto oli kaunistamata veel. Härraga koos siis nikerdasime, Laura ja juba saabunud ka mu kallis kolmik Maarja-Katrin-Sirli aitasid pulmaautodele linte pitskardinatest ja pulmakleidi jääkidest lõikuda. Sirli võttis üle Mutuka lõbustamise ja me härraga siis leiutasime, kuidas auto valmis saaks. Fotograafini oli jäänud umbes tund aega. Külalisedki juba vaikselt ükshaaval saabusid.
Ma tahtsingi sellist ebaproportsionaalset kaunistust. Härra muidugi katsus küsida, et miks ei kõlba kaks valget linti kapotile nagu "klassika" on, ma oleks ta huumorinurga pärast nurka häbenema saatud tõesti. Pits oleks pidanud veidi suurem olema natuke rohkem risti üle kapoti, aga mul ei olnud enam ühtegi ülejääki, kõik pitsid kulusid peopaika ära :D Sai siis selline.
BUDUAARIPILDID
Saime valmis umbestäpselt fotograafi saabumise ajaks. Vennas oli mul ka juba saabunud, mis tähendas, et saime suunduda Voronja galeriisse buduaaripilte tegema ja vennas oli sohver, nagu ta sel päeval oligi. Assistendid Katrin ja Maarja tulid ka, Sirli jäi põnnidega koju.
Voronja on imeline koht buduaaripiltide tegemiseks. Mul kodus ei ole sellist keskkonda veel. Ma oleks ideaalis tahtnud teha oma oma uues magamistoas, mida ju veel ei ole ning pole teada, mis aastanumbri sees valmib. Lisaks on igal pool lasteasjadja lihtsam oli Voronjasse minna, kui muudkui mänguasju ümber tõsta. Eriti, kui kaks põnni agaralt ka kohal on.
 |
Kui su sõbrad teavad, mis elu nüüd ees ootab. |
KOGUNEMINE
Meil oli ettenähtud ja kutsetel kirjas, et kogunemine toimub meie koduhoovis. Peale buduaaaripilte, mille jooksul koguaeg tuli kella vaadata, kas aega veel on, liikusime koju tagasi, kus juba ootas omajagu sõpru ja muudkui tuli juurde imeilusaid inimesi. Aeg oli käes!
TAMME ISTUTAMINE
Kogunemise tähistamiseks ja eesseisva elu tugevdamiseks istutasime aianurka tamme. Tegime ühispildi ja asusime pulmarongiga sõitma.
TAKISTUSED
Ei saanud pikalt sõite, kui hakkasid saabuma takistused.
Voronja Galerii, mille pererahva juurest olime napp tunnike tagasi lahkunud, oli meie tee tõkestanud ja kunstipolitsei nõudis väljumist. Kõigepealt Voronja naabriprouad nõudsid pruudi lunastamist. Sai lunastatud:
Ja siis saabus ülesanne:
Et kunst teatavasti ajaga hinnas väärtuslikumaks läheb, idime panustama oma tulevikufondi. Meil oli ees tühi lõuend, kuhu ühiselt maalida meie tulevik. Ühiselt tähendas seda, et me pidime koos pintslist kinni hoidma ja koos pintslit kasutama. Ette olid antud erinevad värvid, iga värvi juures selle värvi tähendus ja läks!
Härra oli väga võimukas, üritas muudkui dikteerida :) Päris naljakas ülesanne oli ja niinii äge ka!
Nagu m hiljem oma fotograafilt ja sõpradelt-külalistelt tagasisidet sain - nii ägedaid pulmaväravaid nad polnud keegi varem näinud! Meie Voronja sõbrad oli südamega asja kallal ja mul on niinii hea meel, et tegid meie päeva eriliselt vingeks!
Pulmarongi teekond jätkus ja jätkus ka väravaid. Kokku 5 vist, kui õigesti mäletan. Järgmised olid kõik külade inimesed, keda ei tundnud, aga kes pulmarongi saabumist märkasid ja kiiresti tee kinni panid, et taaskord pruuti lunastada. Või siis pigem lihtsalt viina nõuda. Siinkohal läks juba natuke piinlikuks ära, sest stsenaarium oli koguaeg sama (vene keeles):
--Oi tere, oi mis tore. Teil on pulmad, tee on kinni, andke viina.
Härra annab viina.
-MALO!!! Nii vähe, andke veel. Algul pika lunimise peale andsime siis veel, et saaks ometi liikuma. Meil oli autos päris palju viina, aga no see lunimine oli nee ebameeldiv minu jaoks, pulmaisa absoluutelt ei sekkunud, et meie pääsemisele kaasa aidata ja noh, imelik oli. Ma täpselt ei teadnud ka pulmarongi kombestikku, sest kuigi FBs on mitumitu foorumit, siis sealne teema on koguaeg sama - soovitage fotograafi, soovitage meikijat, müün pulmakleiti-kantud üks kord, olen lahe videogaaf-vali mind jne. aga mitte keegi ei räägi seal sellistest kommetest või traditsioonidest, mis päriselt oleks hea teada. Ja kas eestlastel ja venelastel on see kombestik erinev?
Peale pulmi postitasin FB foorumisse samal teemal postituse. Rahuliku ja küsimusega, et kas on mingeid traditsioone, mida peaks teadma ja kas on rahvustee põhiselt erinevad kombed. Et ka teised pruutpaarid edaspidi teaksid ette olla valmistunud. Tulemus - ma sain konkreetselt ära panemist. Erinevad eestlased kirjutasd, et vale tee valisid ja mis sa ronisid küla vahele, kui viina ei taha anda (nagu kas ma ei tahtnud anda? ma küsisin traditsioonide kohta, dziisas?). Siis tuli mitu vene rahvusest naisterahvast kommentaare jätma, kes on kohalikud siitkandist. Üks kirjutas, et ei ole vaja niimoodi reageerida janiiedasi (ma kirjutasin rahulikult vastu, et kuidas ma siis reageerisin? küsisin traditsioonide kohta, et ka teised teaksid) ja järgmine inimene, kes on ka mu FB sõbralistis, kirjutas pika kommentaari, kuidas tema on solvunud sellie postituse peale, kuidas mina kohalikke joodikuteks nimetan ja veel pikk jauramine. Ma kustutasin selle postituse ära, tulin sealt grupist ära (nagu mulle seda jama vaja oleks) ja kirjutasin sellele viimasele inimesele otse FB chatis pika vabanduse, kuida sma ei tahtnud kedagi kuidagi solvata, et mul on kahju, kui mu sõnastus valesti mõistetav oli ja kuidas ma pole mõelnud ega ka kirjutanud, et ma kohalikke inimesi joodikuteks peaksin. et kust ta seda välja luges. Vabandasin igaks juhuks veel paar korda, kuigi ma ausalt ei saanud aru, kuidas ma neutraalse küsimusega pulmarongi traditsioonide kohta sain kedagi niimoodi solvata? Ma sain vastuseks veel pikema monoloogi ja ühtäkki olid sees sellised laused nagu et me ei huvitu kohalikest traditsioonidest ja keegi meie üritustest ei taha osa võtta ja veel isiklikumaks ja solvavamakas läks. Ma ausalt öeldes vaatasin seda kirja ja olin pahviks löödud. Mis siia meie tare üldse puutus või misasja? Mu küsimused olid ju hoopis teisel teemal. Kirjutasin vastuse, veel vabandasin ja lõpetuseks kirjutasin küsimuse, et kuidas sellise teemani üldse jõuti ja mis see minu küsimusse puutus. Ja et kui ta ikkagi jätkuvalt on solvunud, siis tuleb peeglisse vaadata. Sain vastuse, et teema lõpetatud.
Selline pikk vahepala siia pulmapäeva postitusse, aga et haakus teemaga,
siis pidin siia ära kirjutama. See sama naisterahvas on hakanud aktiivselt osa
võtma Sibulatee ja Peipsi toidu võrgustiku üritustest ja ma lihtsalt ei suuda
hea dnägu teha nagu tema teeb. Mina leian, et tema peaks minu ees ka vabandama,
et mulle mingi sita kaela kallab. Inimesel on hoopis tore üritustel chillida ja
võrgustike liikmete tööd ja vaeva oma hüvanguks ära kasutada. Nii tore ju, kui
asju tehakse, aga ise üldse panustama ei pea. Siit tuleb ka minu sisemine
salajane võistlust nt puhvetite päeva osas, kus ma võtsin spetsiaalselt
eesmärgks ägeda hoovi teha ja toidulaua katta vinge, sest... ma tahan ausust ja
töö ja vaevaga ägedaid elamusi pakkuda külalistele. Paid nii kõhule, hingele
kui silmale.
Igatahes saime siis nii mitmeski punktis külateel veel seista ja viina
välja jagada, sest eranditult kõigil oli malo! Ma ie tea, ka ssiis nii
käibki? Ma ei ole vastust ju saanud traditsioonide kohta. Minu kasvatus nagu
ütleks, et küsid pulmaväravas viina, sulle antakse, teete mõne vahva nalj veel,
jagad häid soove-soovitusi ja head teed. Sest tore, et üldse anti midagi. Ilma
pulmarongita oleks see pudel viina olemata ju. Aga ei, malo? Kõige viimases
väravas saime veel teada, et mis me oleme siis nii vaesed või? et mis me siis
üldse pulmi tegime? ahah. Peab olema rikas, et kogu külale vasstavalt nende soovile
ja soovitud kogusele jagada. Mitmeski kohas küsiti, et kui viina ei ole, siis
anna sampanjat. Viskit. Lastele midagi. Ma tõesti ei tulnud selle peale,et
oleks pidanud terve baarileti kaasa võtma. Mojitot kellelegi? Gin toonikuga?
Aga palun, kohe teen. Teadmiseks siis kallitele lugejatele, et kui kunagi sama
solukorras plaanite olla - võtke kõike kaasa. Äkki läheb vaja.
Viimaks saime liikuma. Tegime vahva fotopeatuse ja saabusime peopaika.


 |
Härra muutus ülemeelikuks |
JAH
Kas sina? Aga sina?
Jah! Jaaaaahh!
FOTOSESSIOONID
Nii hea, et me härraga tegime eraldi päeva fotosessioonide jaoks, sest
pulmapeol enam selleks aega ei olnud. Mul oli hunnik ägedaid soove, kuidas
sõpradega teha ja ikka nende kaunistuste taustal jne. Aga noh, rahvast palju,
ooteaeg pikk, kõhud tühjad. Jäi siis nii, et mõned klõpsud siiski.
 |
Meiekülataadid. Meiekülaeided. |
 |
Fotograaf sai ise ka pildile :) |
HÕISSA PULMAD!
Ja siis me istusime lauda. Sõime! Jõime! Naersime! Nautisime! Mängisime
mänge! Jagasime ameteid! Tantsisime-tantsisime-tantsisime! Oli kibe! Laulsime! Ja jälle tantsisime!
PRUUDIRÖÖV
Pruudirööv oli kindel EI, mis ma pulmaisale ütlesin kohtudes ja asju paika
pannes. Ma ei leia selles midagi erilist.
Pulmapeo ajal mingi hetk saabun oma laua taha korraks tantsupõrandalt hinge
tõmbama, vennad ka kõrval ja venna pakub välja: Ma kutsusin fotograafi ka,
lähme teeme Ajamasinaga koos pilti. Miks ma ei peaks tahtma oma vendade ja
vennaautoga koos pilti teha? Muidugi tahan. Minu turvaisikud sel õhtul Haarasid
mu kahe vahele, käest kinni ja kõndisime auto poole.
Siis ütleb noorem venna: „Tead
sa, et sul on nüüd kõik perses?“
Ma samal ajal mõtlen, et mille kohta see käib? Et abielus ja kuni surm meid
lahutab või mis täpselt?
Vend jätkab samal ajal: „Enam sa käest lahti ei pääse. See on pruudirööv!“
Alles siis sain ma aru. Mind rööviti. Kui alatu 😊
Samal ajal peigmees sai teada,
et pruut on röövitud ja…
No härra Abikaasa sai mu lõpuks ikkagi tagasi, tants ja trall jätkus. Kui
mina tegin härrale üllatuskingituse pulmakunstniku näol, kes olustikku maalis
õhtu jooksul, siis härra kinkis mulle ilutulestiku.
Ja tantsisime veel ja veel ja veel!
See oli superäge päev ja meie superägedad inimesed ja imeline suvi. Meie pulmad kestsid mitu päeva nagu vanadele eestlastele kohane ja lõppesid meie kodus hapukapsasupiga. Nüüd, kus pildid käed, videod monteerimisel, on põhjust oma tüdrukuteõhtu naised kõik kokku kutsuda aftekale. See lubadus sai juunikuus antud.
Postituse lõpetuseks veel üks pulmadega seotud teema, mida ma ei osanud kuskile sobitada ja olgu siis kaunis punkt sellele loole :)
KONTVÕÕRAD
Ükski pulm ei möödu ilma kontvõõrasteta, sain omagi pulmas ühte näha.
Kontvõõrast sain teada õhtu varem, kui ettevalmistusi tegin ja peopaika
hullunult valmis sättisin. Saabus DJ koos oma tšikiga. DJ on üks verinoor poiss,
härra venna sõber, keda oleme tihti meie üritustele kutsunud muusikat miksima. Tore
lahke ja abivalmis noormees. Ilmselt on tegu tema esimese armastusega ja ta
võttis neiukese meie pulma kaasa. Ainult et meie jaoks täiesti võõras inimene.
Ma saan aru, et DJ hindas, et õhtu on muidu suht üksik olla ja nii, aga
vabandust, ma oma pulma kutsun teenusepakkujad (kunstnik oli ju ka üksi!),
arvestan neile koha lauas, pakun süüa-juua, aga võõraid inimesi ju ei soovi!
Eriti, kui kohtade arv on lauas loetud. Härra siis selgitas, et neiu võib
üritusel DJle seltsiks olla, aga lauas kohta ei ole. Sellele vaatamata
leidsime nad lauda inimesi istuma suunates ka laua äärest. Nagu millest me
rääkisime? Eelmisel õhtul, kui DJ saabus oma tehnikat üles panema ja mina
võimlesin kaunistustega, tuli DJ mulle ka appi. Neiu seisis kõrval. Lihtsalt
seisis, mitte midagi ei öelnud ega teinud. Ta ei rääkinud minuga mitte ühtegi
sõna, ei tervitanud ega tutvustanud end. Minu pulma tuled, süüa tahad, aga ei
vaevu sõnagi ütlema? Jeerum, kui tore.
Kui DJ palus tal midagi hoida või tuua, siis neiu seisis edasi ja ühmas
midagi, et tema ei tee seda. Ja nii oligi mul pulmas väga asjalik ja
põhjendatud kontvõõras eksole.
DJl endal autot ei ole ja üritustele tuleb ta meil nii, et me ise peame
teda transportima koos tehnikaga. Seega pulmast ära saamine järgmisel päeval
sõltus ka jällegi kellegi transpordist. Me sõitsime järgmisel päeval meie
juurde järelpeole ja ühtäkki olid ju nemad ka hoovi peal. Plaan oli minna
paadiga järvele ja kõik vaprad sõbrad kaasa võtta, aga ma lihtsalt ei saanud aru, et
kontvõõras neiu taas kohal? DJ vastu mul muide ei ole midagi, nagu öeldud, oskab
ta suhelda ja on igati tore noormees. Ühed meie külalised otsustasid siis ära
sõita Tartusse (millest on kahju), aga võtsid ka DJ ja co kaasa. Sest no mitu
päeva peab kontvõõrast oma pulmas lõbustama?