teisipäev, 18. märts 2014

Roosamannast

 
Killuke meie igapäevastest kiiksudest.
Hommikul või õhtul või hommikul ja õhtul
väike sõna või paar teineteisele.
 
See on nagu sms,
mida me saadame üksteisele siis,
kui koos ei ole.
Koos olles on sms köögilaua peal ootamas. 
 

esmaspäev, 17. märts 2014

kontsertite pildid


Nii on mul ka. Ja sellele vaatamata ma iga kord üritan jälle :)
paul van dyk

Pole mõtet teisi otsidagi, kõik on täpselt sama head :D

ma elan Eestis...


See ilma kirumise teema, mis meil nii pop on eksole :) eestlaste rahvussport nr 2. Esimesel kohal on teine eestlane.
 
Aga tunne on küll hetkel selline, nagu pildil. Oli ju kevad? Soe oli ka, ise tundsin. PEAAEGU panin Tartusse selleks nädalaks kingad jalga, aga siis reedel mõtlesin ümber ja viisin oma katki läinud lukuga saapa ikka parandusse ja sain napikalt kätte ka.
 
Täna hommikul, kui Peipsi äärest Tartusse sõitsime, tee sätendas päikese käes. Väga võluv oli, kuigi ma ikkagi vahetaks ta välja kevade vastu. Saab või?

esmaspäevane pildipostitus

Kiire Tallinna nädal oli.
See on lausa kummaline,
kui erinevad Tallinn ja Tartu on.
Tallinnas ma raban terve päeva tööl,
hingetõmbepausi vaat ei ole.
Õhtuks omadega nii läbi,
et arvutit ei taha nähagi.
Nii ma eelmine nädal praktiliselt ei bloginudki.

Proua jättis ka mu üksi kabinetti
ja suundus ise Tartusse tööasjus.
Ma aasisin küll,
et mismõttes?
Ma olen ju Tallinnas,
miks sa mind tartust otsid? :)

Aga loodus tühja kohta ei salli,
seega härra tuli ise Tallinnasse mulle seltsi.
Tal on õppepuhkus,
mis tema keeles tähendavat seda,
et tema puhkab õppetööst ja mina kirjutan ta lõputööd.
Nice try, mister :)

Nii oli meil hoopiski perekontor ja kvaliteetaeg.
Ausalt öelda oli väga mõnus vahepeal tööasjadest silma puhata
ja üle laua istuvat härrat piiluda,
kes lõputööd nohistas teha.

Rääkimata nendest musidest,
mida ma kiirelt realiseerida sain, kui häda peale tuli :)

Ilusadilmad oli ju ka, eks?
Seega kuidagi me peale tööd ei suundunud härraga neil päevil teps mitte koju,
vaid linna peale hulkuma.
Vanalinn on ikka väga ilus meil,
midagi pole öelda.
Ja siis need ohtlikud suveniiripoed,
kuhu ma tahaks jätta kogu oma, härra ja sõprade raha ka,
sest nii nunnusid asju müüakse noh.
Pool enda varandusest jätsingi
ja sain vastu nupsikuid asju.
(oli seda nüüd vaja?? ... oli küll...)

Tallinnast võib ka leida ilusat tänavakunsti.

Kevadet leidsin ka.
Kõigele lisaks
(noh, maale suundumine ja lihtne elu jne...)
tekkis mul VEEL üks kihk...
ma ise ka ei uskunud, et ma nii härrale ütlesingi,
aga ma tahaks tõesti aeda mingit peenramaa laadset toodet ka.
Ma olen lapsest saati saanud vanematekodus vatti,
kus olid algselt alevis mingid peenrad
ja vanaisa juures peenrad x miljon,
mida kõiki tuli rohia ja üle rohida ja kasta ja satikaid korjata...
Pubeka-eaks oli mul sellest maa-majandusest nii villand,
et Tallinna kooli ära tulles 15-aastaselt sai süsteemselt asutud maavärki vältima.
Ja siin ma nüüd olen.
Tahaks hommikul oma aiast redist ja sibulat ja tilli võileiva peale võtta.
Härra vaatas mind heldinult :)
Ta on mulle detsembrist saati "pika varrega labidast" rääkinud.

Minu Peipsi "peenramaa" ei saa olema selline klassikaline pikad vaod keset põldu,
vaid ma tahan stiilseid "peenraid".
Juba alustasime härraga ajurünnakut,
kuidas see olla võiks.
Mul on vaimusilmas peenemat sorti kastimajandus.

Ihsand, kuhu see jutt nüüd vanalinna nartsissidest tüüris...

Vahepalaks veel üks vanalinna kaunistus majaseinalt.

Tahtsime härraga minna vanalinnast koju süüa tegema
ja keerasime sisse Olde Hansasse
õlut jooma.
Täiesti loogiline.
See õhtu kodus - "no dinner was made!"

Näe, aadu!
Su sõbrapäevakingitus on täiesti kasutusel!

Reedel oli tuju päikese ja värvide järgi
ja nii ta läks.
Töö juures  on koosoleku ruum keset maja
ja kahelt poolt läheb mööda koridor. Seinad on üleni klaasist.
Seega on nii koosolekujatel kui möödujatel hea vaadata eksole.
Sain tagasiside pärast ühte "kasvuhoones" peetud koosolekut,
et minu mööda kõndides olid kõik mehed mu jalgu jäänud vaatama.

Noh, vaadake terviseks :)

Reede õhtul tormasime härraga kiirelt Tartumaale
ja otse sünnipäevalauda,
kus meid juba pikalt oodati.
Väga meeleolukas õhtu oli
ja mina sain magama alles peale kolme.

Sain omale uue sõbra,
tähistasime seda vastavalt
ja tunne on hea.
Meil oli väga pikk hommikusse kiskuv jutuajamine,
nii palju unfot,
mida annab nüüd tükil ajal seedida.
Ja talle meeldivad fotoseansid,
vesi minu veskile :)

Üks pidulistest oli kiisumiisu.
Ilus aga kuri :)
Bitch noh.
Äsas muudkui käpaga
ja puges KÕIKVÕIMALIKESSE kappidesse :)
Saan tast täitsa aru,
oma pleiss peab ikka olema.

See on see pirukategu,
mille ajal härra köögiseina nii muuseas maha toksis.
Ahjust võetud hõrgutistest aga pilti ei saanudki,
need pirukaid said lihtsalt nii ruttu otsa.
Kahekesi vohmisime ära süüa.
Aga ise olen tõsiselt rahul,
kui head lihapirukad ma valmis meisterdasin.
Rääkimata sellest puuahju mekist,
mida me vene ahi ja sütel küpsetamine juurde annab.

Jalutasime natuke omal küla vahel
ja kopeerisime puude ladumise skeemi.
Meie ju ei oska nii, ikka sirgelt riita ja parem oleks, et kohe kuuri alla.
Aga me elame ju traditsioonidega külas,
peame õppima elulaadi.
Seega õpimegi iga päev.
Et kuidas õigesti viina juua
ja kuidas peenraid teha
(Peipsi peenrad on HOOPIS teistsugused, kui mujal)
ja kuidas kalal käia.
Puuriidast rääkimata.

Vakselt arendame ka oma ettevõtte asju
ja laiendame teenuseid.
Nüüd on meil selline ulmeline ajamasin hoovis.
UAZ.
Tegime ise esimese proovisõidu maastikul ära,
annab teha uhkeid safareid siin :)

Ma vahepeal pean ikka näitama
ja maailm peab teadma,
mida ma sõin :)
Üks nunnudest hommikusöökidest härraga.
Ja paprika on ikka südamekujuline eksole.
Härra arvas, et aitäh, et ütlesid :) Ta poleks muidu aru saanud.

Veel veidi tänavakunsti vahepeale.


Ühe suveniiripoe leid.
Ma armusin jäägitult ära neisse.
Hind tegi vaeseks,
aga kaks tükki ma siiski lubasin endale.
Eks ma iga palgapäev lähen käin ja ostan paar tükki veel,
nii nunnud on.

Ja nüüd on kohe uus mure -
kust ma Tartus endale sarnase outfiti saaksin?
Osta või laenutada.
Sest see sain nüüd paika koheselt,
et meie ühissünnipäevapidu härraga saab olema vene pidu
ja hädasti on mul vaja sellist kostüümi!

Sellise sildi leidsin kontori köögist.
Hea küll, tassipatrull on hullem kui maffia...

Pühapäevitame.
Pirukatest üle jäänud sisu läks pannkoogi sisse
ja no nii head said.
Lisaks olen ma maailmaõnnelik selle hohloma mustritega söögiriistade komplekti üle,
neid saab rahulikult ka tarvitada.
Need üleni puust lusikad on rohkem silmale head vaadata.
Kahjuks on praegu mul komplekt ainult kahele,
loodan leida veel nuge-kahvleid-lusikaid,
et ka külalisi vääriliselt kostitada.

pühapäev, 16. märts 2014

Projekt "Maja" - Kolmas peatükk

Väikeste sammudega me siiski muudkui toimetame. Sammud on teinekord vaid meile endile näha. Ühel pohmaka-laupäeval, kus üle poole päeva oli niisama kulgetud, küsisime üsna ühel ajal üksteiselt - kuule, võtame siis täna selle köögiseina maha?

:)

Otsustasime, et õhtu ja värki ja et võtame pühapäeval. Ma keerasin korra selja, et köögilaua taga pirukaid voolida, kui härra nii muuseas eemaldas sealt seinast ukse ja siis toksis niisama, sest "täna küll ei viitsi", kui ühtäkki oli kogu sein juba maha võetud :) 

Mis seal siis enam, kogu sodi välja, pesuharjad, -ämbrid sisse ja küürima. Seekord NII palju tolmu õnneks polnud, kui tookord, kui õhtu enne vana aasta lõppu "hoog" peale tuli. 

Me ise oleme nüüd nii rahul. Köögis oleva ahjukompleksi ning maja seina vahele oli köögi ja toa eraldamiseks mingi imeasi tehtud. Vanast rasvast ehk eelmistest omanikest saati seisis seal külmkapp ja oli üldse ideaalne koht, kuhu oli seina kõikvõimalikke naelu sisse löödud, niiet me saime seda siis asjade ladustamiseks kasutada. 

Aga häiris siiski. Ja unistamiste käigus olime varem kokku leppinud, et toome tuppa ja kööki avarust ning see sein kaob. Külmkapp liikus ära suvekööki (köögist läbi väga veneliku sinise ukse jõuabki ohhoo, suvekööki, ja seda seina me kavatseme ka peagi veidi vähemaks võtta, et kööki laiendada) ja nüüd on meil mõnus avar ruum. Üsna harjumatu veel, aga nüüd on nii nagu peab.

Kahjuks mul pilti pole sellest (selle nurga alt),
milline see vaade oli maja ostes.

Pilt tehtud u veebruaris,
kui ahjukompleks on vanast krohvist juba puhastatud.

Pilt märtsi alguses.
Pildi jaoks olen ära võtnud köögi-toa ukse taga olevad riided.
Seal oli x-süsteemne (loe: seina löödud naelad) nagimajandus,
kus rippunud meie tööriided koondasid korraliku hunniku,
uks ei seisnud seina vastas lahti
ja üleüldse tekitas ruumi ja õhu mõttes müra,

 Alustame seina eemaldamist:
Vaade pärast sodi eemaldamist
ja esimesi kolme põrandapesu.

Oi, kui kõle vaade.
Kodu vajab hädasti vaipa.
Kontrast on tohutu.
Varem oli söögitoas meil suur vaip,
samuti kaasavara eelmistelt omanikel.
Aga too oli nii suur ja rohmakas,
väga halb puhastada,
eriti kui puudub tolmuimeja.

Seega otsustasime,
et seda vaipa tagasi hetkel ei panegi,
proovime,
mis saab siis,
kui rakendame pööningult leitud kaltsuvaipade virna.

Meie läbiräägitud plaanis seisab,
et see vasakpoolne sinine uks
(millest paistab pildil vaid veidi uksepiita)
kaob ja avaus laieneb
ehk et suveköögi arvelt laiendame kööki.

See parempoolne hallikas uks kaob samuti.
Täna viib see väikesse tuulekotta/ koridori
ja sealt õue.
Aga majas on meil üksnes uksed igas seinas
või aknad või ahi (mis on kompleks keset maja,
seega siirded igasse tuppa eksole),
siis ei anna tubades just eriti mööblit paigutada.
Seega välisukse juurde suundumise viime elutoas ära kööki,
st läbi praeguse suveköögi ehk tulevase laiendatud köögi kulgeks tuulekoda lihtsalt pikemalt.
Ja sellesse seina, kus praegu uks,
saaks toas panna kummuteid ja riiuleid
ning tuulekojas saaks sinna pikka seina teha maast laeni kapinduse
ehk sahvri versiooni.
Kuskile peab ju saama panna hoidiseid, kuivaineid, nõusid ja kõike muud,
mida ma üldse silma alla või kuskile hunnikusse ei taha.
Voila!

See ajutine lahendus puudekasti tarbeks on nii näotu. Väkk, kuidas see valge kast mulle ei meeldi. Hädasti oleks vaja ühte mõnusat keskmise suurusega vana puukirstu. Kõik vihjed on selleks oodatud. Kui mõnel lugejal on endal või vanavanemate juures aidas seismas selline, siis ma olen valmis läbirääkimisi pidama ja hinnas kokku leppima. See võib olla täiesti ajast ja hiirtest puretud, hall ja räämas. Meil ongi hädasti vaja ajalooga kirstu.

Sama protseduur nüüd ka teiselt poolt ehk vaade söögitoast kööki:


Seina eemaldamine tõi välja laes oleva imelise palktala. Kuna ta oli krohvi ja tapeedi all, siis praegu on ta suht kirju ja näotu veel. Õnneks annab kõike relakaga puhastada, samuti ka söögitoas olevat ühte ahjukompleksi seina. Neid töid me seekord veel ette ei võtnud, teeme mõni teine päev. Et oleks ikka rohkem rõõmu asju kokku panna ja tolmu koristada.

See meie needus hetkel ongi, et elades ise sees, on tubades asjad ja mööbel. Kui oleks tühi majakarp, siis poleks probleemi siin-seal tolmutada. Meie puhul on see tolmutamine minu jaoks "tohutu rõõm", eriti et vett majas ju ei ole veel :)

Niisiis. Enne ja pärast!