laupäev, 15. märts 2014

alkohol


No vat noh. Nii ta paraku on.

reede, 14. märts 2014

Toidust

 
Mõnikord kohe on selline tunne, et no ei viitsi süüa teha. Eriti, kui kõne all on "õhtusöök ühele". Siis on pigem kiired võileivad, totakas pelmeen või midagi kolmandat, puuvili näiteks.
 
Aga mõnikord on hoopis  tunne, et ma olen kickass tegija köögis ja teen siin väikese migelangelo sellest paellast... või midagi.
 
Nendel hetketel juhtub midagi sellist, mis pildil. Sõnaga, üle väga pika aja ma ootan kannatamatult lihavõtete saabumist, sest mul on salaplaanid, mis ma täpselt kõik köögis teen nende kanamunadega. Esimene katsetus oli küll frustreeriv (koor kees lõhki, ent muna ise vedelapoolne...mismoodi?), ent paljulubav.
 
Ja noh, teil pole ammu südameid ka pildil olnud. Palun, siin on neid mitu. Roosamanna ei ole küll mitte kuhugi kadunud, missest et ma sellest ei blogi enam nii palju.

teisipäev, 11. märts 2014

ootamatu kohtumine


Ükskord ma kolasin mööda Tallinna vanalinna suveniiripoode ja nägin seda tegelast.
Nii mõnus lapsepõlvehõnguline hetk oli.

Ma vist nüüd tahaks seda raamatut omale osta
ja uuesti lugusid lugeda.

esmaspäev, 10. märts 2014

esmaspäevane pildipostitus

Mul ei ole miskit enda vabanduseks öelda, et postitus täna nii hilja valmis :) Mitte midagi peale selle, et nädalavahetus oli intensiivne ja hommikul äraksime taas vara ja tööl oli ropult kiire ja koju jõudes kukkusin ära magama.

Aga enne kui päev otsa sai, panin ikka pildid ritta.

See koht (ja pilt siis ka) on nagu sünnipäev ja jõulud koos.
Ma olen tohutusuur pargipinkide fänn
(viimasel ajal neid polegi väga jäädvustatud)
ja mulle meeldivad ilusad tänavakunsti eksemplarid.
Siin pildil on kaks ühes.
Nii mõnus.

Nii nüüd ongi.
Tartu all day
üle nädala.

Veel pildikesi Tartu tänavatelt.

...
ja veel
....

Esmaspäeval oli härra Tartust ära,
mis andis mulle hea võimaluse
koju mitte kiirustada ja mõnuga jalutada.
Sain kaameraga jäädvustada nii mõndagi toredat.

No ja siis ükspäev sain telefoni teavituse,
et mind ootab pakiautomaadis pakike.
Natuke olin hämmingus,
sest üldiselt ma tellin pakid kõik ju Tallinnasse.
Siis meenus üks kamraad,
kes mu mu uuele hobile Soomest on aidanud kaasa elada.
Kui viimaks paki kätte sain
(pakiautomaat andis hiiglasliku paki)
ja kodus lahti pakkida sain,
siis kilkasin toas pikalt ringi.
NIIII ägedad on need nõud ikka.
Pildil olevad kausid on mõnusalt suured,
kuhu saaks puuvilju rahulikult mahutada.
Selliseid ei olnud minu silm veel trehvanud,
ma ise olen leidnud üksnes pisikesi kausikesi.
Nüüd on mul tõesti terve kummutipealse täis erinevaid nõusid.
Ja mõneks ajaks süda rahul.
Eks ma ikka vaatan poole silmaga ringi edasi
ja kõik vihjed on jätkuvalt teretulnud,
kuid seda motoorset rahuldust (et mul on KÕIKE vaja ja KOHE) enam ei ole :))

Noh,
kiire õhtusöögi keerasin kokku,
selle kõige prostama
(Kui palgapäevani on meeletult pikad kolm päeva jäänud ja kapis haigutab tühjus).
Ja ta on ikkagi nunnu -
pannil võtab ise südame kuju.
Löö või nurru.

Natuke veel Tartu tänavaid.
Ja kauneid vaateaknaid.
See on pilt muide :)

Reede viis mind töö asjus Peipsi äärde ja peale.
Saime pidulikult sisse õnnistatud uhke masina
ja järve peal sõitu ka.
Lausa piloodi kõrvale sain istekoha.

Laupäev oli tihe töö.
AF saabus külla ja meil oli käsil operatsioon "Puud!"
JA ka seda rasket tööd sain teha südamega.

Pühapäeva hommikul premeerisin härrasid pannkookidega.
Maitsesid vist hästi
või olid kõhud hullumoodi tühjad,
kõik said otsa.

No ma ei saa üle ja muudkui pildistan oma tulpe ka.
Mulle lihtsalt NIIIIIIIIIIIII meeldivad,
kui kingitakse palju värvilisi tulpe ja kui nad on vaasis koos.
Lihtsalt suur kimp rõõmu.

Preemiapilt ka naaber Pjotri etteastest.
Naistepäeva puhul ikka lill ja šoks.
Aljonka on ikka eriti nunnu huumor.
Vaatasin, et rätt peas on puhta hohloma mustriga?
Vist päris ei ole,
aga matrjoška looki annab välja küll :)


pühapäev, 9. märts 2014

jalg vs king


Ehk et käsil on taaskord jalanõude probleem. Kui riideid on mul oma uut aega ootama pandud hunnikutes, siis jalanõusid teisele ringile mitte kunagi ei jõua. Need lihtsalt ei kesta nii kaua.

Ja hetkel ongi see seis, et mul ei ole mitte midagi jalga panna. Taas. Kontorikingi (loe: kõrgeid stilettosid) on muidugi paarikümne paari ringis, kuid tänavajalatsiks mitte midagi. Üldse on selline nje rõõba, nje mjaasa olukord, kus saabast nagu ei paneks enam, aga king ka päris ei lähe.

Rääkimata kingapoodide valikust...