pühin tolmu blogilehelt...

Nüüd, kus Peipsilt on hoobilt jää läinud ning õppereiside ja muude grupireisideni väheke aega, tuli mulle arvutis istudes meelde blogi olemasolu. Ja nagu nimme, ei olegi nagu suurt teemat, mida lahata tahaks. 

Ma siis panen mingeid muid märksõnu siia, et oleks talletatud.

Mesilane on vahva koolijüts. See hinnete, tunnistuste jm teema on täiesti arusaamatu mu jaoks. Ma veel selles ajas elan, kui ise koolis käisin ja iga veerand lõpps paberi koju toomisega. Nüüd saab vaid e-koolist lugeda, kuis poisiklutt tunnis paigal ei püsi ning oma töölauda korras ei oska hoida, aga ülesanded teeb ära tublisti. Välja arvatud matemaatika, ma olen nõus enne ussiga tõtt vaatama, kui iga õhtu seda tsirkust jälle läbi tegema, kuidas laps karjub. röögib, vihastab, uksi paugutab, aga jumala eest ei peaks vastama mu küsimusele, et palju on 15-8.

See võtab mul ikka päris palju energiat ära igal õhtul iga ülesande üle vaielda ja last veenda, kui siis peale tund aega jauramist on ülesanne 10 minutiga valmis. Miks peab seda rituaali tegema???? Näiteks oli ühel õhtul ülesanne, et laps peab joonistama pildi ja juurde kirjutama muistendi lühidalt teemal, kuidas tekkis eesti keel. Loe üleval kirjeldatud rituaali. Ma siis jutustasin, mis mina arvan, et kuidas võis eesti keel tekkida. Härra abikaasa panustas omapoolse arvamusega. Seejärel puges Mesilane teisest toast välja, istus meie juurde diivanile ja vuristas ette omapoolse loo, mis oli täiesti erinev minu ja härra jutustustest. Joonistas pildi, natuke aitasin kirjutamise osaga ja ülesanne vups tehtud. Nädalaid hiljem emakeelepäeval saabus Mesilane koju tunnistusega - I koht muistendivõistlusel!!!! 

Ma siis üritasin muiata, et näe, minu tunnistus, mille peale Mesilane tähtsalt osatas - ei ei, vaata, siin on MINU nimi!!! Eksole, targutaja :)

Üks asi, mis mulle meie kooli juures ÜLDSE ei meeldi, on süsteemitus, kuidas korraldatakse e-õppepäevi. Ma saan aru, et need on suurematele lastele vajalikud, aga väikesed esimese klassi lapsed? Kord kuus kui mitte tihemini on e-õppepäeval, millest heal juhul antakse 2 päeva ette teada. Jah, ma olen enamasti kodus, aga ma olen erand, eksole. Minu töö dünaamika on teistsugune 8-17ni kontoris või muu graafikuga muudel töödel emadest-isadest, aga see ei tähenda, et mul tööd vaja teha ei oleks. Kõik vanemad tahavad ju oma tööaega vastavalt siis ette planeerida, aga mitte teada saada eelmisel päeval, et homme laps peab kodus õppima. Mis te arvate, et see laps õpib ise või? Ei, tema jaoks on tegu ju vaba päevaga,mida püüa siis selgeks teha, et on vaja kasutada õppimiseks. Teiseks, kui Mesilane koju jääb, tahab jääda ka Mutukas. Ka siis ei ole kohe üldse mingit õppimist, kui üks tüütu väike õde kogu aeg segab.

Ja segama on Mutukas meister. Ses mõttes, et see Kuke aastal sündimise taak saadab teda terve elu. Ja ma näen ta iseloomust, kui väga ta on (riiu)kukk. Käib ja nokib ja nokib ja nokib. Siis saab ise vastu venna käest ja tuleb mulle kirema. Pole asja, mille üle ta viriseda ei saaks.Ma enda arust ei ole kasvatanud lumehelbekesi. Mind ennast ei kasvatatud ka nii ja püüan samu põhimõtteid ja väärtusi oma lastele edasi anda. Nad on väiksest peale tublid ja iseseisvad olnud, laseme neil ise nokitseda ja teha. Mesilane armastab vahepeal köögis süüa teha, oli esimene laisk laupäevahommiku üle mitme kuu ning Mesilane premeeris meid ise tehtud hommikusöögiga. Mutukas laseb ennast printsessina kohelda. Milleks ise vaeva näha, kui suur vend tegeleb. Aga ma ei saa aru, kust tuleb see pidev ving ja virisemine lastelt? Mu juuksed juba niigi hallistuvad kordi kiiremini, kui võiks. 

Härra on mul jätkuvalt nunnu ja tore. Varsti 11 aastat jutti. Kuna viisaprill2023 läheneb kiirel sammul, siis härra andis üle sünnipäevakingi! Ma enne ei avalda, kui õigel päeval, aga niiniii rahul olen :)

Naine küttis sauna ehk Sibulatee saunafEST 2023

Iga kord, kui ma mingit üritust korraldama asun, ma mõtlen, et viimane kord. VIIMANE KORD!!! Et kõike on liiga palju, koguaeg kasvavad asjad üle pea, igapäevatöö, grupid, bronnid, telefonikõned, meilid, arved, ahjaa, lapsed, #kodukoristaminemisseeveelon, õhtusöööööööök #nullideed. Ja siis veel kaela peal mingi suurema ürituse läbi viimine. 

SaunafESTide korraldamine on minu jaoks muutunud järjest raskemaks, sest osalevate saunade leidmine on keeruline. Isegi 2023 sauna-aastal, kus just peaks trummi taguma ja rahvale endast märku andma. See ei ole üldse minulik käia kedagi nuiamas 4 korda, koguaeg muretseda, et tähtajad lähenevad, rahvas tunneb huvi, mul pole midagi ikka veel ette näidata.

Oleme ju härraga silma peal ka hoidnud teistel saunaüritustel. Megaauhinnad taga (kümblustünn välja loosida endale päriseks jpm), esinejad, rohkelt saunasid. Et kust see tuleb kõik? Ilmselt projektidest eks? KOV-id panevad oma eelarvesse selle ürituse, eelarved ja piletimüük ilmselt suur (= palju osalejaid, et tulu teenida = vähe aega saunas olla = külmad saunad). Meie oleme täiesti ise teinud paari abilisega ja auhinnad piirkonna ettevõtjatelt. Ei midagi suurt ega fäänsit, aga saunad, mis on kuumad ja mahutab väikese osalejate arvu tõttu inimesed saunadesse ära. 

Jõude olemise hetk

Kuidagi on see talv tulnud eriti palju karakatibroneeringuid. Selle nimel on muidugi ka 8 aastat süsteemselt tööd tehtud, et viljad kandma hakkaksid onju. Aga ikkagi, iga päev grupp, vahel kaks. Ja ka olnud nädalavahetuseks oli reedeks ja pühapäevaks a grupid, mis võtsid hingamisaega vähemaks, et end uue asja lainele viia. Lisaks andis härra teada, et tema kaitseliitlasena on saanud salasahinaid teada, et tulemas on suurõppus 2h etteteatamisega. Ja tõenäoliselt kukub see saunafESTi päevale... Ja ma arvutan peas muudkui, et meil on grupid, kellele on mitu kuud ette lubatud, muudkui kümneid kirju vahetatud ja planeeritud... Et kuidas saab need tehtud siis??? Pidev mure!

Siis aga jõudis saunapäev kätte! Hommikul Mesi tare hoovile jalutades nutsin pool tundi silmi peast välja. Meie osalev kilesaun oli öösel kellegi "toreda" noakangelase poolt täiesti ära rapitud. Kui härra oleks õppustele ära läinud ja ma pidanud seda kõike üksi haldama, mis ma oleks siis pidanud tegema?

Enne ürituse algust

Õnneks oli härra alles ikka ja appi tulid ka Eveliis ja Marek. See oli täielik kergendusetunne, kui Eveliis kirjutas mulle kolmapäeval, et kle me saadame Mareki kodunt jalust ära Peipsi äärde. Marek oli vupsti kohe kohal, sibulad koorisid end ise, kartulid ka. Ma vaatasin toas ringi, kuidas kõik muudkui laabus tasapisi.

Mehed möllasid ettevalmistusi paar päeva teha, siis veel terve saunafEST rassimist ja pühapäev gruppidega takkaotsa. Aga kõik need 112 saunasõpra meie hoovil, KÕIK õnnelikud ja rahulolevad, nautinud lahedaid saunaperesid ja saunasid, kogu see rõõmus tagasiside ja iga kord olen pärast nagu pohmellis sellest tehtud üritusest! Seekord ka! Tänutunne ei mahu minu sisse ära, kui ilusad ja head on inimesed ümberringi! Lihtsalt nii õnnelik, et meil on sõpru, kes meie hullustega kaasa tulevad, kaasa teevad ja takka kiidavad. See kõik on see, mis hoiab mind rööbastel! Mmuahh Eveliisile, Marekile, lund kühveldanud Idale ja naabri-Andresele, kes teeb suuga isegi rohkem "tööd" kui kätega :) Ehk et hoiab alati tuju üleval!

No ja vaadakem seda melu! Pildid tegi Helena Stepanova.

Eveliisil oli oma projekt "Naine kütab sauna!" No sauna ta küttis, ähvardas terve küla panna, õnneks ei läinud. Pani ainult ennast veidi põlema, ikka juhtub. Ma usun, et kirjutab peagi selles toma blogis ka :)

Päeva lõpuks, kui kõik 112 inimest olid ära sõitnud oma kodudesse ja kell veeres 20 peale, saime me Eveliisi ja meie härradega ise ka sauna minna. Meie hoovil oli üks üllatussaun Orava saun, väga väga mõnusa leili õu ja lõhnaga. Nad Virumaal rendivad oma sauna välja, niiet tasub järgi proovida. Seejärel uueks saanud kilesauna, mis oli mu lemmik ja vahepeal kümblustünni ka, mida me kütsime pea 24h. Kuna ööl enne üritust oli väljas -20 kraadi, siis ei saanud teha nii, et õhtul laseme tünni vett täis ja hakkame hommikul kütma. Me oleme härraga korra sedasi teinud. Tulemuseks oli toru lõhki külmumine ja läbi põletatud ahi. Seega pidime hakkama juba öösel ka kütma, et midagi ära ei külmuks ning et saabumise ajaks oleks tünn ka sooja veega. 

Mingi hetk oli nii kuum vesi, et härra kühveldas aga lund sisse juurde, et jahutada. Ma olen tohutu külmavares ja armastan spaades neid Jaapani vanne. Meie tünn oli sellest järgmine level, niiet isegi mina ei saanud sisse pugeda, nii kuum oli. Saimega rahvalt tagasisidet, et kõige soojem ja parem kümblustünn seekordsel üritusel! Jess :)

Rahva lemmiksauna tiitel on iga aasta rebinud vene saunade vahel. Täiesti ebaaus kõigi teiste saunade osas, aga rahva tahe on rahva tahe. Ühel aastal ei olnud vene saunu osalemas, siis võidutses Kargaja Kuke suitsusaun.

Seekord oli meil 3 suitsusauna ja vene saun võistlustules ning hulk muid põnevaid saunu ka - kilesaun, telksaun, torusaun, nõiamaja-saun, soome saunad, külasaunad, iglusaun ja jurtasaun.

Rannamõisa puhkeküla pererahvas tahtis väga üritusel osaleda, aga neil oli pakkuda ainult elektrikerisega saunamaja, mis jäi lahjaks ja nad olid äärmiselt õnnetud. Aga aitasid kaasa siis korraldusmeeskonnas. Ürituse korralduskoosolekul käisime saunas ja arutasime tegevusplaani ning järgmisel hommikul teatas Rannamõisa perenaine - peremees otsustas kilesauna meile ehitada, et saaksime ka osaleda. Kilesaun ehituse käigus muutus indiaanisaunaks ja reede õhtuks enne üritust sai valmis hoopis jurtasaun.  Kõik see möll tasus kuhjaga ära, sest nad olid ülekaalukalt rahva lemmiksaun ning said ka tiitli! Nii lahe. Piltide pealt vaatasime härraga, et väike saunake, mis seal siis on. Käisime ise pühapäeva õhtul auhinda üle andmas ja kupatati meid sauna ka kohe. Ja no täiesti õigusega aasta parim saun! See leil, see õhk, puidune lõhn, disain! Ei olnudki petlikult nelinurkne hurtsik, vaid meekärje-kujuline ruum, väga suur ja avar. Julgelt 10 inimest mahub sisse ja ruumi jääb ülegi. Kas ma leili juba kiitsin? Igatahes me olime koheselt võlutud ning no äkki tahab härra ka meile sellise ehitada? Kes tahab proovida, siis Rannamõisa puhkekülas saab rentida nende sauna.

Niiet nüüd on emotsioonid laes jälle! Aga ma ei julge lubada, et järgmisel aastal jälle selle tee ette võtan. Ma tahaks ise minna teistesse saunadesse nautima :)

Järgmine üritus juba rõhub kaelale... keegi siin saab aasta vanemaks ja ümmargusemaks (sünnipäev tähendab, mitte mina). Nüüd on mission impossible - ma tahaks pidu ja meeleolukat olemist, aga ma ei jaksa tegeleda.. Ja tahaks üllatuspidu. Et noh, kuidas saab? :)