Kord aastas novembris on meil härraga kohe mitu-mitu põhjust natuke pidulikud olla ja üksteist poputada. Selline uhke nädalavahetus oligi nüüd kätte jõudnud.
Kõik algas reedega, mil oli meie asutuse pidulik aastapäev. Ma vist pole varem reetnud, et me härraga oleme kolleegid (ühine nn leivaisa, aga erinevad regioonid ja üksused ja tööülesanded. töö kaudu me suure tõenäosusega tutvunud ei oleks)??? No igatahes, asutuse aastapäeva tähistatakse meil üsna suurejooneliselt ja me oleme nendel üritustel mitu aastat käinud, ei tahtnud ka seda aastat vahele jätta.
Ainult et... Mumm-faktor, nagu me seda nimetame.
Meil oli hädasti vaja õhtuks lapsehoidjat. Olid plaanid A, B, C ja D. Olimegi jäänud plaan D-le pidama (mina peol, härra lapsega ringi jalutamas), kui pool tundi enne starti selgus, et saab ikka plaan A-d rakendada. Sel aastal oli üritus Pärnus. Juhtumisi on mu vanematekodu Pärnu külje all ja olime mu isa-vennaga sel teemal paar kuud varem rääkinud. Nende töögraafik aga on selline,e t nad kunagi ei tea, millal saavad kodus olla või millal peavad jälle lahkuma. Aga seekord oli isa ikkagi kodus. Kuigi väga tõrges, jäi ta lõpuks nõusse Mesilasega hängima.
Õhtu läks nii kiiresti. Arusaamatult ruttu lendas kell 17st (mil me peole startisime) kella 23 suunas, mis on ammu juma Mesilase uneaeg. Oligi teine juba mind jorisedes taga otsinud ja natuke meelehärmi põhjustanud. Nii me siis peolt ära tulime, kooki nägematagi :)) Aga paar tantsu me ikkagi tegime. Poolteist aastat kontsavabalt siiski ei olnud mõjunud mulle "lehm-libedal-jääl"-sündroomiga, täitsa normaalselt kõndisin. Küll aga olen minetanud oma tantsuoskused. Seega "tegime soomlaseid". Noh, teate küll, kuidas soomlased Viking line õhtusel laeval tantsplatsil rüsavad ilma igasuguse sammuta või rütmitundeta. Meie ka niiviisi ja ikka lava ees, et kõik näeksid :)
Hommikul algas aga härra programm. Peale asutuse aastapäeva ootasid tähistamist isadepäev ning meie aastapäev härraga.
Ja kuna ma härrat natuke aimata oskan, ootasin spaa-plaane. See on meil juba traditsioon ja igati oodatud. Kahtlustasin Pärnus mõnda spaad. Härra aga on mõtetelugeja ja üllatas mind Saaremaaga (mida ma just olin paar päeva mõtetes mõlgutanud, et nii ammu pole käinud ja tahaks... ehh :D)
![]() |
| Oi, kuidas mulle need Saaremaa kiviaiad meeldivad. Käisin ja ahhetasin muudkui. |
Enne Kuressaarde jõudmist aga viis ta mind poolel teel ühtede ... eemm.. inimeste juurde :) Oli nendega ühel messil tutvunud ja nad kutsusid külla. Nii me seal hängisime, aga mina olin veidi pirts ja nõudsin, et öömajale me siia ei jää vaid et lähme Kuressaarde ikka. Öö hakul siis sõitsimegi.
Sest et pühapäev oli ometigi isadepäev ja ma tahtsin siis olla ainult oma meestega hubaselt kolmekesi, mitte võõraste inimestega.
Andsin üle oma kingitused ja nõudsin fotosessiooni. See oli ka üks põhjuseid, miks ma ei tahtnud eelmisel õhtul võõrsile jääda.
![]() |
| Kingid suurele ja väiksele |
![]() |
| Kaks kutti. Juunior paneb paika, kes on majas peremees. |
Seejärel asutasime end liikuma ka. Eks ma ootasin põnevusega, millise spaa härra valinud oli :) "Kõige parem ikka," nagu ta mulle ise muigas. Enne aga väike paaritunnine Kuressaare jalutuskäik.
![]() |
| Igatahes ma olin väga positiivselt üllatunud, kui lahe püsinäitus lossis oli. Seda 13 aastat tagasi ei olnud!!! |
![]() |
| Trepid lossis olid näituse osa. |
![]() |
| Nii ilusad sügise värvid. |
![]() |
| Tuulikutega aiaväravad. |
Grand Rose Spa (GRS edaspidi) oli me sihtpunkt ja mulle väga meeldis. Kubijaga nüüd täitsa ühel pulgal, kahju ainult, et Saaremaa täitsa risti üle Eesti on meist. 375 kilomeetrit. Uhh!
Igatahes GRS oli mulle väga sümpaatne. Selline õdus, luksuslik, hubane. Et me läksime mulistama juba päeval, siis ei onud ka liiga palju inimesi. Vahva oli vaadata, et emasid üldse polnud? Et isad ja lapsed igal pool.
Mesilane sai ka omale vöö ümber ja kätised peale ning lastebasseinis me temaga koos ja härraga vaheldumisi muudkui istusime. Mumm, kes vanaisa juures tegi oma esimesed neli järjestikust sammu iseseisvalt, lasi nüüd basseinis risti-rästi muudkui rigi jalutada. Vesi kannab ja rõngas hoiab vee peal, hea harjutada tal. Igatahes noorhärra nautis täiega ega näidanud pikka aega väsimuse märki. Käisime saunades ja basseinides muudkui.
Vahepeal saime ka toa kätte ja suundusime puhkehetkele. Härra oli korraldanud ka puuviljavaagna meid ootama. Mõnus. Ainult juhtus selline lugu, et tuba oli erroriga, pistikud ei töötanud, seega tuled ei põlenud, telekas ei töödanud, laadijaid ei saanud kasutada jne. Vups täitsa iseseisvalt olid meil ukse taga koristajad ja agiteerisid meid kaebama :) Ma küll põiklesin, et no ei me ei pea tuba vahetama. Et kui mõni pistik siin kuskil töötab, siis pikendusega võib ju ka. Aga ei töödanud. Siis ei jäänud meil muud üle, kui kaevata adminile :) Koristajad olid võidukate nägudega :D
Saime siis deluxe toa omale. Ei osanud väga vahet teha, vahe oli vist ainult selles, et seal oli rõdu :) Natuke hängisime toas ja suundusime jälle spaasse.
Uus hommik ja kätte oli jõudnud meie aastapäev. Härra kingitus oli spaa, aga minu kingitus talle viibis. Olin küll tellimuse sisse andnud juba septembri lõpus, aga läks natuke ikka üle aja. Igatahes sain palju vabandavaid kirju ja küsiti, et kuidas külla heastada. Ma ei osanud ka midagi tahta, ütlesin, et üllatage mind :)
Kingituse saime esmaspäeva öösel alles kätte, siis kui oma "maailmareisilt" tagasi Tartumaale jõudsime. Üllatus oli muide super ja suhtlus ka väga hea, seega soovitan ettevõtjat küll. Ainult et tegemist on käsitööga ja kasvava nõudlusega, seega tuleb soovi korral varuda aega.
Mis minu kingitus siis oli?
Ükskord septembris me juhtusime nägema saadet "Minu inimesed", kus räägiti neiust, kes hakkas puidust kellasid valmistama. Mõlemad vaatasime, et appi kui kihvt. Et härra kell on selline miljon aastat vana spordilaadsete tunnusjoontega ja üldse mitte väga soliidne pidulikel puhkudel, siis oli mul otsus sündinud. Andsin sisse special-tellimuse.
Valmistab neid Teenu.
Aga kingi kättesaamiseni oli terve pikk päev vahepeal. Mis meil kulus hommiku-spaatamisele ja pikale-pikale sõidule. Vahepeal tegime mõned peatused ka Saaremaal.
Esimene peatus oli vahva ajastamine. mutukamoos pani tähele ühte Kuressaare pilti instagramis ja kutsus kohvile. Me olime just autosse istunud ja vastasin, et oleme teele asumas. Et äkki järgmine kord. Härra aga rooli tagant uuris, et kaugel ta elab, et kas jääb tee peale? Sõitsime juba, kui mutukamoos juhiseid jagas. Selgus, et jääb tee peale küll meil ja me olime just selles ristis, kust alla keerama pidi. Milline ajastus tõepoolest. Juba olimegi tema pere vahval taluhoovil ja saime uudistada kodu ja remonditoimetusi. see viimane ongi ju kõige põnevam. Blogis näha tehtut ja kaasa elada on üksasi, hoopis vahvam ise üle uudistada. Niiet ma saan aru kõigist neist, kes mu blogi loevad ja siis külla tulevad :))
Edasi aga aeg surus takka, meil olid praamipiletid ostetud. Siiski piiiiisikese varuga, et soovi korral petus teha. Soovisime siis Angla tuulikuid pildistada ja tee ääres oli üks vahva roosa puu ka. Muigasin härrale, et vara juubeldasin oma maja juurest kuivanud puu eemaldamise üle. Oleks pidanud hoopis ära värvima - milline turismiobjekt. Seda roosat puud pidavat bussitäite viisi pildistatama :)
Ja siis juhtus muidugi see, mis mulle üldse ei meeldinud. Me jõudsime sadamasse 3 minutit liiga hilja. KOLM!!!
Mis tähendas tund aega ootamist, et järgmisega edasi kulgeda. Vot ei meeldi mulle see praamivärk ja oleksin nõus maksma tasulise silla eest.
Viimaks Pärnust läbi, haarasime sappa omale meid oodanud treileri ja suundusime uutele seiklustele. Mitte et kell juba 17 läbi polnud eksole. Härra ostis nii muuseas ka ühe paadi, et meie tares paadirenti arendada.
Kell oli väga palju, kui me lõpuks selle paadiga liikuma saime. Seega Tartusse härra kingile järele jõudsime alles peale 22 ja koju peale 23. Ligi 12 tundi autos, millest viimased 6h ma polnud sirutadagi saanud. Väike Mesilane pidas end siiski enamvähem kenasti üleval.





















5 kommentaari:
Lugeva inimese laps hakkab raamatutest huvituma loomulikult, kasvõi seepärast, et saada aru,miks ema-isa ninapidi selles raamatus istub või siis seepärast, et õhtujutt jäi nii põneva koha peal pooleli, et ei jõua õhtuni oodata :). See nipp kusjuures osutus minu kahe viimase juures väga suureks tõukejõuks iseseisval lugemisel. Ainult et seda, mida su laps lugemiseks eelistab ja mida mitte, on väga raske ette ennustada. Minu 13. aastasel on praeguseks väga välja kujunenud raamatumaitse ja sinna ei mahu väga paljud minu omaaegsed lemmikud. Õnneks noorem on veel suht kõigesööja, temale saab ikka riiulist ette tõsta oma lapsepõlve raamatuid ka. Ja keskmine avastas enda jaoks Lindgreni maailma ja on ninapidi juba mitu kuud neis raamatutes. Nii et tasus omal ajal kogumist! Siit moraal- tuleb hankida rohkem mumme, siis saavad ka lapsepõlvelemmikud loetud :)
Kaasaja lastekirjandusest soovitaks Sven Nordqvisti Pettsoni ja Finduse raamatuid riiulisse varuda. Need on väga vahvate piltidega armsad ja südamlikud ajatud lood. Sobivad juba väga väiksesest alates koos lugemiseks ja avastamiseks, esimese neist lugesin oma tol ajal poole aastase pojaga endale pähe ja raamatu suht räbalaks. Viimase ostsime just oma suure pojaga koos raamatupoodi sattudes endile koju, sest et "kõik teised on ja need on lihtsalt nii ägedad"!
Ohh, mina ka olen sellele puidust kellale mõelnud :D Nii äge ja omanäoline, eristuv ja personaalne mu meelest! Lisaks toetab kodumaist, mis annab erilise aura asjale mu meelest.
Aga Kuressaare... see on igal aastaajal võrratu :) Eriti siis, kui seal mõne ürituse raames kõikjal keegi jalus ei koperda, nii et astudagi ei saa. Rõõm, et just sellisel ajal saite seda taasnautida :)
Aga ma nüüd manitsen - nii igaks juhuks sadaa mulle teade, kui te Saares jälle ja natukenegi vaba aega! Hea meelega teeks kiired kohvid, kui samal ajal satun kodusaart väisama (mis kole sõna :D) :)
Ma nüüd sain julgust ja proovin ehk sellekuisel Saare-külastusel oma aastase ja kahesega Grand Rose'i minna. Siiani olen peljanud seda, et hakkavad rabelema ja jooksma ja kukuvad libedaga, kuid kui crocsid kaasa võtta, siis ehk okei? Kuna ka mulle meeldib Grand Rose'i basseinikeskus väga, siis juba ammu unistan nendega sinna minna. Andsid julgust!
Kusjuures ei näinud seal ühtegi põnni ringi jooksmas, küllap saavad aru, et libe ja tasakesi. Tore, et julgust said!
No ja teeme siis nii, et järgmine kord saadan sulle ka smsi. Millal see järgmine kord juhtub, ma ei tea:D
Tore oli lugeda, et teil selline vahva saare reis toimus. GrandRose spaa ongi meil kõige mitmekesisemate saunadega ja hubase olemisega. Tubade mööbel ainult ei meeldi mulle väga. Aga see on juba tegelikult natuke vingumine. Ja roosa puu on mulle eriti armas, sest seal on ka minu lapse käsi mängus olnud. Parimate tervitustega H Saaremaalt.
Tore sinust kuulda, H! Ma juba mõtlesin, et nii kaua pole ühtegi su armsat kommentaari olnud! :)
Postita kommentaar