kolmapäev, 11. november 2015

ajaloolised mälestused

Alli Kass oma blogis kirjutas üles, mida ta mäletab või tegi, kui mingi ajalooline sündmus aset leidis. Mõtlesin enda mälestused ka üles kirjutada, tulevad meeldetulemise järjekorras.

9/11
Olin ülikooli esimesel kursusel ja värskete kursaõdedega loengute vahel kohvikus pausi pidamas. Juhtumisi on samal kuupäeval ühe kursaõe sünnipäev ja nii me seal kohvikus istusime, raadiost uudiseid kuulasime ega suutnud seda uskuda. Ameerikas sellised sündmused? Ilmvõimatu.

Estonia hukk
Käisime tol õhtul Tallinnas klassiga teatris. Juhtunust kuulsin hommikul, kui koolis sellest räägiti. Kõik oli kuidagi õudne, pahaendeline, nukker. Kuulasime raadiot ja õpetajad/vanemad inimesed muudkui lasid silmadega teleriekraanilt üle, et kas on/ega ei ole tuttavaid nimesid.

Balti kett
Selle sündmuse suurusest ma siis aru ei saanud. Mäletan, et vanaisa oli bussijuht ja temaga roolis sõitsime suure bussi ja rahvamassiga kuhugi. Ja siis me seisime.

Eesti Eurovisiooni võit
Olime vanaema juures külas. Vanaema elas pisikeses kahetoalises korteris ja alati tal külas olles (ema, isa, vennad ja tädi) pressisime end ühte tuppa ära. Kitsas ja ülerahvastatud olemine, aga vanaema ikkagi. Ja vaatasime seal Eurovisiooni - seda ilusat aega, kui pool Balkanit ei olnud veel juurop ning punkte loeti algusest lõpuni ette ja oli põnev ja pinge. Eesti võitis! Ihsandmaeiususeda ja läksime magama ära nagu poleks midagi juhtunudki :)

---

Printsess Diana surm.
Ma mäletan, et oli suvine aeg ja olin maal vanaisa juures nagu enamuse oma lapsepõlve suvedest. Matuste päeval kuulasin raadiot, kus sellest teemast pikalt-pikalt räägiti ja Elton Johni mälestuslaulu lasti. Vist isegi nutsin natuke.

Kroonitulek
Mäletan, kuidas käisin ema-isaga kaasas kuskil a la kultuurimajas raha vahetamas. Vahetati ainult jao kaupa, 600 rutsi inimese kohta? Pärast sõitsime Paidesse poodi, kus saadi vahetusraha. Istusime autos ja imetlesime ilusat Eesti raha.

Krooniminek
Oma viimaste kroonide eest ostsin ma säärised. Ja mul on siiani kahju, et Eesti oma ilusat raha enam ei ole.

Pronksiöö
Elasin siin ekshärraga rahulikult meie majas Vääna lähistel. Täiesti tavaline õhtu oli (tema arvutis, mina diivanil ja läksin suht varakult magama ära). Hommikul sõitsin tööle ja alles seal kuulsin, mis juhtunud oli. Kõik oli nagu vati sees, lugesin uudiseid õhtul vaatasin ETVd ja ulusin nutta. Mis nad minu Tallinnaga tegid? Hirmus!
---


Kui midagi veel meenub, siis täiendan. Aga mis mälestused teil on?

10 kommentaari:

Marje ütles ...

Eesti Eurovisioonivõit välja arvata, siis ka ülejäänute puhul tean, kus olin või mida tegin ja on eredalt meeles. Kõige eredamalt ikkagi Balti kett ja elus esimest korda kogetud liiklusummik Tallinn-Tartu maanteel. Sest niiiii palju oli autosid ja kõik tahtsid jõuda õigeks ajaks oma ettemääratud kohale. Meil pidi mossel vesi peaaegu keema minema. :)

Aga mul on veel meeles:
- Erika Salumäe saabumine Eestisse peale esimest olümpiavõitu. Ma olin varateismeline maalt, kes lihtsalt PIDI, õpetajate keelule vastupidiselt, selleks puhuks Tallinnasse sõitma. Klassiõega kahekesi. (Jsver, kuidas mu ema mind ikka lubas, nagu tegelikult ka)
- Andrus Veerpalu esimene olümpiavõit. Ma olin siis armumas :)
- Printsess Diana surm. Viimane pidu enne kohvrite pakkimist ja koju tagasi sõitmist.

herz ütles ...

Ojaa! Ma nüüd täiendan ka veel enda postitust. Aitäh!

Anonüümne ütles ...

Huvitav oli hakata mõtlema, et kus ma olin ja mis ma tegin, ajal kui need sündmused juhtusid. Kõigi teistega tuleb midagi silme ette, aga vat Diana surmaga.... vist oli lihtsalt kodune suveaeg.
Kõige raskemana on meeles päev peale Estonia hukku. Olin tööl, ilm oli ikka veel väga tuuline, kõhedus ja ängistus olid hinges. Ja tegelikult ei olnud mul seal laeval mitte ainsatki lähedast, isegi tuttavat mitte. Mis siis veel need tundsid, kelle oli.....
Balti keti ajal olin väga rase ja seetõttu ei sõitnud osalema.
9/11 olin tööl ja kuulsin juhtunust esmalt meie koristajalt. Ausalt, ma ei uskunud, ei suutnud uskuda.
Eesti Eurovisiooni võitu vaatasin kodus ja elasin täiega kaasa, pisarad kurgus.
Krooni tuleku päeval käisin kohalikus kolhoosikontori hoones raha vahetamas.
Krooni minek oli lihtsalt ühe ilusa raha minek.
H Saaremaalt

Kris ütles ...

Mäletan reaalselt ainult Euroloo õhtut. Naabrite juures korteris (samas majas, meie kodust korrus allpool) oli väike peokene ning kõik jälgisid Eurovisiooni. Meie lastena (ca 10-14 astased) kihistasime, et Eesti võidab. Isad muidugi ei uskunud. Lõpuks siis minust 3 aastat noorem naabritüdruk, tollan vast 10 aastane ütles, et Eesti võidab ja vedas naabrimehega siis 100 krooni peale kihla. Lapse jaoks suur raha. Läksime sõbrannadega meie juurde korterisse vaatama ja kui ekraanilt kõlas: Winner is Estonia! Kimasime helikiirusel alla täiskasvanute juurde ja oi oi kuidas nüüd kõik naersid :P Naabrimees pidas kihlveost kenasti ka kinni ja maksis naabriplikale 100 krooni kätte :P

Krooni minekut ei usu siiani. Usun, et tuleb veel tagasi. Peab tulema! See oli kõige idiootsem otsus minu arvates, see kaotada :(

Kris ütles ...

Ja Veerpalu ja Šmiguni medalisaagad olid meil koolis päevasündmus! Iga vahetunni ajal sai fuajees sinna spetsiaalselt paigutatud telekat vaatamas käia, et kuidas sõidud läinud on. Ja mina, tol ajal täiesti mittehuvitatud võhik karjusin õnnest, kui medal tuli :P

Sipsik ütles ...

Phuhh....
On ja ei ole ka:

*9/11
Olin ülikoolist koju jõudnud (eksabikaasa vanemate majja) ja vaatasin läbi esikut ja elutuba eraldava lahtise raamaturiiuli sealt paistvat telekat. Keegi vist hüüdis, et tule vaata, sellest kummaline asukoht. Tardusin sinnasamma. Senimaani tunnen sellele mõeldes raamatute lõhna ninas. Alles mõni aeg hiljem taipasin ümber riiuli minna ja diivanitel istet võtta.

*Estonia hukk:
Tormituuled kooli poole kõndides. Hirmus lahe oli tuulega võidelda. Kooli jõudes tuli info ja kui hakkasid tulema kadunute/hukkunute nimed, siis see jube tunne, mis tuttavate nimede puhul üle seljarootsu voolas... Isiklikke tuttavaid ei olnud, kuid tuttavate lähedasi küll.

*Balti kett - mitte midagi ei mäleta. Elasin Saaremaal ja kusagile minema ei hakanud lapsena.

*Eurovisiooni võit - iga-aastasel Roheliste Rattaretkel olime. Suur ekraan oli tantsuplatsil üleval ja hullem juubedamine ja pidu käis :D

*Diana surmast teadasaamist ei mäleta, kuid mäletan vapustatuse tunnet adumisest, et vahetult enne seda oli ta olnud Monacos koos Dodiga ja elasid jahi peal. Kuupäevad olid kronoloogias kirjas ning klappis sellega, et minu esimene reis Monacosse oli samal päeval, kui nemad seal lahel seilamas olid. Mäletan tunnet sellest, et seal sulistades ja neid jahte vaadeldes võisin ma vabalt vaadelda ka Diana ja Dodi jahti... Miskine kummaline lähedustunne tekkis ja tänu sellele vapustab see mind siiamaani rohkem kui muidu vapustaks.

*Krooni tulek ja minek - ise kroone ei vahetanud, olin siis varateismeline. Aga mäletan, et esimeste kroonide eest sai ostetud Saaremaal Sutu rannas jaanitulel jäätist ja Suffeli šokolaadi:D

*Augustiputši lisaks siia - mina olin siis Kabli rannas peotantsulaagris. Tulime Riia mnt äärde ja vaatasime, kuidas soomukid Tallinna poole sõitsid...

Sipsik ütles ...

* Kurja, krooni minek jäi ju välja - ei olnud emotsiooni. Peale selle, et meil tööl oli šeif eurodest punnis ja siis pidi sinna veel ka kroone mahutama kaks nädalat ja üleüldse oli üks igavene tüütus.

Anonüümne ütles ...

Ma olen vist nii noor, et pooli asju ei mäleta. Või on mul kehv mälu :)

Vaatame siis:

* Balti kett - polnud isegi veel sündinud, ei tea. Vanemad ketis ei olnud, kuna nad ei saanud minna.

* Krooni tulek - ei mäleta, liiga väike. Vanemad aga vahetasid küll raha ning rääkisid, kuidas üleöö inimesed nö. vaeseks jäid ja kui palju tol ajal sai ning teised esmatarbeasjad maksid.

* Estonia hukk - esimene nö. mälestus. Sügisene päev, ema tehtud lõunasöök ning ETV diktor rääkimas tormise Läänemere taustal sellest, et laev läks põhja ja inimesed koos sellega. Loeti nimesid. Ema silmad veekalkvel ning kommentaar "nii palju, ja noori inimesi. Ja meie kodulinnast ka. Ja selle ning tolle sõpru kah".

* Erki Noole kuld - parajasti oli kehalise kasvatuse tund, kui õpetaja sprintis õue staadionile ja kõigile hüüatusega teada andis, et Nool sai kulla.

* 9/11 - koolipäev lõppes ja olin tulnud koju. Vanemad vaatasid just telekat, kus BBC (või CNN) näitas esimest torni põlemas ja kohe sööstis sisse ka teine lennuk. Meeles on see hetk, kus lennuk sisse sõitis, otse Live-televisioonis - see tundus nii ebareaalne, nii uskumatu. Ja kui tornid kokku kukkusid - see tolmupilv, see tühi koht, kus enne asus suur kõrghoone ja nende inimeste karjatused. Kohutav.

* Eurovisioon - lootsime võitu, aga väga ei uskunud. Laste rõõm oli võidu üle väga suur :)

* Veerpalu ja Mae ning hiljem Veerpalu ja Šmiguni võidud, aga ka sõudjate võidud - kord jälgisime neid kodus, teinekord ka koolis. Koolis jäeti lausa mõned tunnid ära (õpilaste tungival nõudmisel, mõni õpetaja tuli lihtsalt vastu) ning kogu korruse õpilased tulid ühte klassiruumi telekat vaatama - joovastus võitude üle oli suur :)

* 2008. a Gruusia-Vene sõda - olles veel teismeline mõtlesin, et nüüd on maailm läbi - Venemaa tungib kõigile meile kallale ja Gruusia oli alustuseks.

* Krooni minek - kurb oli, aga samas oli euro ka hea, enam ei pidanud raha vahetama, laenud olid otse eurodes, nagu ka palk. Aga korraga olime me kõik nii vaesed, enne olime ka, aga nüüd oli kohe näha KUI vaesed me olime. Ja asjad läksid väga kiiresti väga kalliks. Elu aastal 2004 krooniga oli kordades lahedam kui elu aastal 2014 euroga - 2004 oli küll palk nii ja naa, aga sa võisid endale palju rohkem lubada, ma pole vist kunagi elus nii palju taksosõitude peale raha kulutanud kui nö. buumi ajal. Nüüd ei mõtle isegi taksosõidu peale, rahast hakkab kahju. Hoidsin alles mingid kroonid, et oleks mälestus ja sisimas kardan, et varsti tuleb uus majanduskrahh ning kroonid tulevad veel üsna varsti tagasi, sest euro läheb põhja...

Anonüümne ütles ...

*9/11 - millegipärast oli sel päeval n ö sajandi peavalu, töölt koju tulles püüdsin diivanil lesides ellu jääda ja tv- uudistest kuulsin. Mulle läks rohkem korda sama päeva uudis Pärnumaa salaviinakatastroofist. Isiklikult keegi tuttava-tuttav-sugulane kannatada ei saanud, aga arvutasime välja, et protsentuaalselt hukkunud-kannatanud elanikkonnast oli see palju hullem kui kaksiktornid. Poliitilised manipulatsioonid enne ja tagajärjed pärast on tornide puhul muidugi globaalsemad.

*Estonia hukk: kuulsin samal päeval muidugi. Olid need uudised või kuulsin mujalt, on raske hinnata, kõik ja kõikjal rääkisid. šokis ei olnud, aga läks aega, enne kui see päriselt kohale jõudis. Liiga ebareaalne ja uskumatu tundus vist alguses.

*Balti kett - Olin ise ketis, kodu lähedal.

*Eurovisiooni võit - kodus perega ilmselt. Muidugi eufooria. Rohkem on meeles järgmine hommik, kui Elmari-raadio võttis selle sündmuse puhul ainult eestikeelsete lugude asemel repertuaari ka inglisekeelsed (eesti esitajate) lood.

*Diana surmast teadasaamine - mu meelest hukkus 31.augustil, 1.sseptembril, kargel päikselisel pühapäeva hommikul, pühkis kojanaine (natuke selline.. kohtlasepoolne proua, aga muidu kena inimene.. tänaval kuldseid lehti kokku ja pobises mu möödumisel Dianast. Mõtlesin, et mida nüüd :). Aga päevapeale uudiseid nähes-kuuldes selgus, et tõsi.

*Krooni tulek ja minek - paljuoodatud sündmus, sai raha vahetatud, Meil päris niipalju rublasid ei olnudki, kui perepeeale vahetada sai, igale lapsele oli ju ka ette nähtud. Poole lapse jagu vist tuli puudu :D
Minek oli lihtsalt üleminek. Mitu aastat varem olid põdemised ja kurvastused juba tehtud (kui EL tuli ja eurotulek juba pikalt teema oli.
Esimesi ja viimaseid oste ei mäleta. Küllap toidupoest igapäevased.

*Augustiputš oli päris hirmus. Paar nädalat varem olin Moskvast läbisõidul olnud. Mõtlesin et uhhhhhh, pääsesin :). 20.augusti otsust sai tv-st vaadatud ja videosse võetud - et mine tea mis saab, vähemalt lastele näidata, et kunagi oli..

mama de montagne ütles ...

Aitäh Herz, et selle kõige peale mõtlema panid. Arvestades eilseid sündmusi, on ehk kasulik meenutada, kuidas mõned asjad on hinge läinud ja kuidas mõned hiljem ei oma mingit eredamat laiku mu mälus.

9/11 - Ma olen mõned korrad kirjutanud enda 9/11 kogemusest, ja kuidas ma aastaid seda üle elasin, isegi Eestis tagasi olles (ehkki minuga midagi ei juhtunud ning ühegi lähedasega teadaolevalt mitte). Noh - meeles on, kuidas ma Windows of the World kohvikus (see oli 107. korrusel Tower 1 katusel) olin just 2 päeva varem pühapäeval käinud, ja see oli peale peale 98 aastat mu teine külastus sinna; kuidas mulle teisipäeva hommikul helistas see noormees, kellega ma seal käisin, et pane telekas käima - kuidas ma vaatasin seda nii telekast, kui ka siis õue astudes LIVE, nägin kaugelt muidugi ainult suitsu... ja kuna suht kohe ei töötanud paljud telekanalid, siis saatsin kiiruga e-maili, et minuga OK kõik, aga pole vaja proovida helistada, kuna ka telefoniliinid ja internet kohe maas. Õhtul oli päris masendav. Käed värisesid ja lõikasin kassikonserviga endale näppu ning hakkasin alles siis nutma. Lihtsalt stress tuli alles siis välja. Meie linnas, kus me tookord elasime, oli küünaldega mälestusteenistus. --- Esimest korda läksime nii lähedale, kui sai, alles oktoobris, ja seal oli julm hais, põlemise hais. See on asi, mida ei saa kirjeldada ega telekast näidata. See oli kohutav. Ning aastavahetus sel aastal NYC Times Square'il oli jõhkralt reguleeritud, sh suletud metroojaamad kvartalite kaupa ja väga tugev turvakontroll. Aga me olime seal ja oli väga ühendav kogemus.

Estonia hukk - sain hommikul kooli garderoobis teada. Üks mu tantsuõpetaja jäi laevale. Suur tragöödia. Kodus oli meil Estonia mudel.

Balti ketti ei mäleta ja seda, mis ma tegin, kui Diana suri.

Eurovisiooni võit - olime minu juures pisikeses korteris paari sõbraga ja tahtsime minna tähistama ning kutsusime taksot, aga ühtki ei olnud. Taksotädi vastas mu küsimusele miks või millal saab enensestmõistetavusest täidetud häälega - hallooo? Eesti ju võitis, mida te ootate? Igatahes lõpuks jõudsime kuidagi Kannu pubisse ja mul on isegi seal mingi foto tehtud :D

Kroonitulek - käisime Õismäel raha vahetamas, mul oli ka oma raha, mille summat ma ei mäleta.

Krooniminek - tsekkasin suht esimese asjana Swedbankis pangakontot, et "kuidas siis raha nüüd on". No vähe oli :D

Pronksiöö - elame Pärnu maanteel ja olime kodus, välja ei läinud. Aga kuna kõik toimus jälle vaid paar km meist eemal, siis ikkagi hirmus oli.

Putši ei mäleta. Medaleid mäletan, aga mis ma tegin - ei tea enam. Gruusia sõda - mäletan, et oli, ja tundus väga lähedal ja kohutav. Kas mitte sellest ajast ei tulnud meie keelde sõna Georgia? Et Gruusia polnud enam pop öelda. See tundus mulle liialdus.

Lisan siia Michael Jacksoni surma päeva - sõitsime Tartusse ja sündis ka meie väike sugulane. Õhtul kuulasime MJ lugusid elutoas põrandal pikutades.

Pariisi rünnak 13. nov 2015 - olin jõudnud koju peolt ega suutnud magama jääda, sest nii suur ärevus oli sees - ja live feed muudkui täienes kohutavate numbritega. Tänapäeval. Ma ei suuda seda uskuda. Paljud sõbrad märkisid FBs et nad on OK, jumal tänatud. Ühega oli intervjuu meedias. Ma usun, et pariislased (prantslased, maailm) võis tunda midagi sarnast nagu tookord oli 9/11. Aga see tundub veel õudsem, reaalsem ja brutaalsem... tänapäeva kontekstis.