I advent

Uudistes kirjutab Rakvere selleaastasest linnakuuse kontseptsioonile teisiti lähenemisest. Minu meelest täiesti super mõte ja teostus. Varsti ehk on need led-tuled ka küljes ja väheke lund sajab ja ma usun, et Rakvere jääb kindlasti mu tee peale (ka ringiga kui vaja), et seda vahvat jõulupuud vaatama minna. 

Muidugi suur osa vingujaid on kommentaarides kohal, kelle arvates on iga muu lahendus peale mitmekümne-meetrise kuuse maha nottimise metsast ja linnaväljakule kuivama toomise pühaduse teotus ja rõvedus. Ja et lapsed tahavad ju päris kuuske näha ja üleüldse. 

Miks ei võiks lastele rääkida, et alati ei pea päris kuusk olema? Et võib ka midagi muud välja mõelda? Või kui lapsed tahavad kuuske näha, siis viige nad metsa matkama ja näita, milline kuusk on.

Muidugi on üsna alatu pealegi laste argumendi taha varjuda omaenda kitsa silmaringi ja kibestunud oleku tõttu. Mina annan küll Rakverele 12 punkti. Ja igati värskendav on linna kaunistada. Hea, et üldse rahvale midagi üles pannakse. 

---

Aeg lendab! Juba on käes on esimene advent. Kuigi tahaks selle puhul maja kaunistada jõuluehetega, põletada küünalt, küpsetada köögis piparkooke ja muul moelgi majja jõuluhõngu tuua, siis noh, see aasta on teistmoodi. Iga aasta on tegelikult ju isemoodi.

Eelmise aasta I advent jääb mulle igaveseks meelde - palavus, Rio de Janeiro, rand, ilusad kohad, apelsinid plätude sees päkapikult.

Tõenäoliselt jääb ka selle aasta esimene advent mulle meelde. Härraga hommikul muigasime, et meil on jõulud toas - KÕIK-kõik on valge! Nimelt on mul siin mitu töömeest täna kohal, kes üksteise võidu lihvivad ja toimetavad. Nüüd peaks saama kõik palgid puhtaks tehtud liimikihist ja muudest ajahammustustest.

Et siis jõulud on käega katsutavas kauguses. See tähendab, et tähtaeg remondi valmimiseni muudkui läheneb...

Projekt "Maja" - kolmekümnes peatükk (vene sinise alistamine)

Kui me loetud päevad vähem kui aasta tagasi majaomanikeks hakkasime, siis esimene asi, mida ma muidugi kerge põlgusega majas vaatasin, olid need võrratud vene sinised uksed (ja jumal tänatud, et mitte aknad-aknalauad-seinad jms).

Ma olen siin nüüd omajagu uksi ja lenge värvist puhastanud ja rohkem tõesti ei jaksa. Nüüdsest tahan olla ilus ja nunnu ainult. 

Samas on meil üks naabrimees Gus, kel kord kuus umbes tuleb peale "tohutu soov tööd teha" (khm..). Majja sisse asudes hoiatasid teised naabrid, et Gusile ei tohi viina ega suitsu "laenata", sest hakkabki ukse taga käima. Nii südaöö kanti, kl 3 ajal öösel, varahommikuti jne.

Seega me härraga viina ei annagi talle (jah, ta on meil paaril korral südaöö paiku ukse taga kolistanud). Siis hakkas Gus raha "laenama". Tagasi ta muidugi ei maksa, seega tuleb leida vahetuskaup, mille vastu ta seda raha laenab. Ehk siis tema võib tööd teha. Oi, me oleme seda töö tegemist näinud. Sügisel, kui meil ehitustöö täies vungis oli ja no lihtsalt ei leidnud mahti peenraid läbi kaevata, siis härra laenas raha peenarde kaevamise vastu. Gus kaevas pool tundi ja ühe peenra läbi. Siis kadus kolmeks nädalaks. Vähemalt kaevas ka teise peenra siis hiljem ära. Töömees selline. Härra on paaril korral lasknud ka muru niita, kommentaar on hiljem härralt olnud, et tuleb ise üle niita :)

Kui nüüd paar päeva tagasi tekkis Gusil jälle metsik töö tegemise soov, olime me nõutud. Ehitama teda ometi ei pane, sest näinud oleme, kuidas ta ära kaob või siis vaja üle teha. Aga no mida siis? No tuligi mõte, et mina enam värvi kraapimise ja lihvimisega tegeleda ei tahaks. Et kas meie Gus saaks sellega hakkama? Sest noh olgem ausad, potisinine köögiuks ei lähe kohe mitte. Otsustasime riskida ja härra jättis mind töid juhendama.

Gus saabus kl 12 ja kl 13 tegi vehkat. 

Jõudsin juba ohata, et noh, jälle olemas. Aga ei, kuna tegu siiski parajalt haisva tööga ja vahepeal vaja ka suitsu teha, siis tuli kohusetruult tagasi. Kl 18ni toimetas värvi sulatada ja ma pean lausa kiitma, sest seekord ta tõesti oli tubli :) Nii kord tunnis oli pisike hingetõmbepaus.

Esimese asjana puhastas Gus ära lengi (pildilt ei paista). Kui ma neid piilusin, et mis põnev värv siis sinise alt välja tuleb (halli alt tuli roheline eksole ja valge alt sinakashall), siis vaatasin et õudsaim värv vist üldse - puhta p***pruun. Kui aga hakkas ukse pealt värv kaduma ja valgus paremini peale langes, nägin, et puit mis puit mõnusa punaka varjundiga. Ja see värv on täiesti sümpaatne. Esimene uks vist, mis vajab küll veel õrna lihvimist, et kraapimise jäljed kaotada, aga ei pea hakkama meeleheitlikult puiduvärvi taga ajama. See täitsa meeldib.

Ja valmis (toapoolne osa)!

Kui mees sõnapidaja on (noh, raha tahab saada, sest täna härra talle ära ei maksnud:)), siis homme teiselt poolt ka ja tehtud.

Projekt "Maja" - kahekümne üheksas peatükk (magamistoa uks)

Selle ja selle magamistoa värskenduse postituse jätkuks tuleb minu isikliku magamistoa projekti jätk - uks.

Kuna kogu projekt on olnud minu soov ja tegemine, siis nii võtsin ka ukse puhastamise värvist enda peale. Piidad, nagu lingis viidatud, puhastasin juba varasemalt, jäi veel see kõige raskem osa ehk uks ise. See on ju nii suur ja veel vaja kahelt poolt puhastada.

Sellisena ei saanud ma seda ust enam küll aktsepteerida.

Valgeks võõbatud, kuid seda ärvi koorus siit ja sealt. Nii mul tekkis mõte, et võiks ju ära puhastada ja kui härra mulle protsessi tutvustas, sai hakata pihta. Üldse on tore, kui palju teadmisi ja oskusi remont annab. Minu jaoks ei ole enam mingi küsimus lihvijale lihvkettaid osta, vahetada jne. Tean täpselt mis suurus milleks hea on ja mis tulemi annab. 

Niisiis, uks tuli eest ja jäi ootele. Niikaua muudkui teipisin magamistoa ukseauku aga kilega kinni, sest igapäevaselt ju tolm muudkui meie suures avatud majas muudkui keerles. Teipimine muutus piisavalt tülikaks ja tüütuks, et mind motiveerida uksega tegelema. 

Sellest sai päris mitme pühapäeva projekt.

Töö hakkab peale. Palun ukse endale ette tõsta ja istun toolile, et sentimeeterhaaval sellest värvist jagu saada. Iga kord on põnev ikka, et mis värvi puit on omandanud selle värvikihi all.

Valge alt tuli siis hallikas-sinakas puit välja.

Vaevaliselt läheb.

Õudusega mõtlesin juba, et selline uks siis. Et noh ok, jätame ta siis hästi vanutatud ilmega omale.

Pildil alles esimene pool. Ka teine pool tuli samamoodi ära puhastada enne lihvima asumist.

Siis, kui lihvima asusin, jäin ilmslt omi mõtteid mõlgutama ja ühte kohta liiga kauaks lihvima. Kui ükskord unistamise lõpetasin, nägin, et alt tuli välja täitsa ehe puiduvärv. Halleluuja. Härra silmad läksid seda nähes muidugi õudusest suureks :) Tema jagas ka kohe välja, kui palju tuleb nüüd veel lihvimisega vaeva näha, sest niisama hajutatud hall enam ei ole päevakorras, kui osa ust on puiduni puhastatud. Egas midagi, uks puhtaks.

Osa kohtades see hallikas toon päris välja ei tulnud, aga sellisel kujul ta mulle täitsa meeldib. Nii jäidki mõned laigud sisse, mis näitab ukse ajalugu.

Viimaks sai uks magamistoa ette, et tolmu liikumist kergem piirata oleks. Uksepiidad on küll vähe tumedamat tooni puit, aga ei sega mind väga ;) Eks ust peab ka mingi hetk mõne puidukaitsevahendiga veel töötlema ka.

Tahaks öelda, et magamistoa projekt on 100% lõppenud, aga jääb veel üks töö - remondi valmides ladu magamistoast välja kolida ning romantika sisse kolida. 

helkurijaht

Ma ilmselgelt ei ole suurem asi poeskäija, sest mul pole üldsegi sellist ülevaadet ega võrdlust hindade/toodete kohta nagu emal oli (oi, ma mäletan, kuidas toidupoes käimine temaga välja nägi - ühest poest hapukoored, sai-leib ja kurk nt, teisest juustud-vorstid, kolmandast hakkliha ja praematerjal jne. Pool laupäeva kulus poodides parimate hindade taga ajamiseks...).

 

Ringiga nüüd teema  juurde jõudes - mul tekkis üks mõte ja sellest tahaks teha ühe isikliku projekti (ma juba kujutan ette, kuidas härra pead vangutab ja arvab, et järjekordne minu lollus :D). Kus poodides on kõige odavamad/tavalisemad helkurid müügil? Maxima? Mingi Koduextra laadne pood? Äkki keegi teab ja on tähele pannud... Mul oleks vaja neid ikka kohe kümnete kaupa, seega mida odavam, seda parem :)

 

Kui kellelgi on jäänud kuskile sahtlipõhja seisma erinevate firmade logodega nn reklaamhelkureid või hoopis päris vanakooli omi, võite mulle neid pakkuda. Edasi ei müü ega midagi, kõik isiklikuks tarbeks.

 

 

kõige kaunim pakend üldse

Eelmises postituses toodud voodipesu viide realiseerus täna hommikul kulleri saabumisega pärapõrgusse (loe: täna Peipsi kontoris ning kuller sõitis Tartust ukse alla kohale. VAU!). Sain paki kätte ja see on lihtsalt imeilus.

See tekstike kaardil paneb mind ikka ja jälle muigama :)

 

Ja ma ei raatsi pakikest avada. Mõelda vaid, mis aarded sealt seest veel välja tulevad? Esialgu unistan edasi jõuludest, mil minu nõudmiste kohaselt on remont valmis, magamistuba taas oma nimestaatuses mitte ladu, härra on meie uhke voodikonstruktsiooni ka valmis saanud. Mina laotan voodile uhke voodipesu, saun ja siis voodisse. Milline nauding :)

Kingiideid

Kogusin kokku enda jaoks mõned lingid, kust saaks igati vahvaid kingitusi tellida endale või perele/sõpradele. Võibolla leiab keegi siit veel samasugust vaimustust nagu mina.

1. Enda soovitud piltidega külmkapimagnetid - sticky9.com ja pictick.com
2. Vahukommid enda valitud piltidega - boomf.com (olen tellinud ja üsna nupsik on)
3. Šokolaad enda disainiga - shokobox.ee
4. Enda soovide järgi romantiline voodipesu - SinuMina (tellisin ja paari päeva pärast peaksin kätte saama)
5. Väike seiklus endale või sõpradega koos - AdventureRooms
6. Käsitöö nukud - Sabina Palm Design
7. Enda kujundusega keraamilised plaadid - kumapood.ee (miks ma alles täna selle avastasin???)

Kui teil on ka vahvaid linke jagada, andke tuld! Ma siin jätkuvalt nuputan jõulukinkide üle :)

unistan natuke

Lappasin vahepeal jälle natuke Pinteresti võluraamatut ja pea kõike oleks hädasti vaja. Kindel on see, et ühe (remonditud!!!) maja võtaks lisaks küll, sest kõik ideed ei mahu praegusesse ära :)

Mõned inspiratsioonipildid, mida ma silmi pilgutamata omale tahaks.

Pitsid on nii südames,
et selleta ma ei saa.
Midagi sellist tahan ma omale vannituppa.

Võib ka selline olla :)

Järjekordne kaunitar.
Minu maja laed ja aknad on nii madalad,
et see kardin peaks poole lühem olema
ja kaotaks seega pool oma ilust ju.

Ühte õdusat kohvitamise-tee joomise TUBA oleks vaja.
Ja eriti sellist laualinikut :)

(ma ei kujuta ette,
kuidas härra sellises pitsi-mannavahus vastu peaks :D)

Midagi sellist ma keeran "osavalt" ka ise kokku,
aga jällegi - madalad laed on probleem.

Oi, kuidas mulle lapsena meeldisid Bullerby lapsed
ja nende igasugused salakäigud ja värgid.
Nii tahtsin ja tahan siiani endale ka.
Selline salauks meeldiks väga.

Kahjuks peab härra leppima,
et ma sattusin nüüd padjahullusesse
ja hakkan koju selliseid asju käkerdama.

Ma nooremana ei saanud ema padjalembusest aru -
igal pool diivanitel ja vooditel oli hunnikus dekoratiivpatju.
Kui aga on sellised pitsiga nupsikud,
kes suudaks vastu panna?

Oi, kui õdus koridor.
Küll oleks hea paigutada kiiktool
ja võtta ligi teetass ning vaadata nt vihmasadu.
Härra vist peab ümber maja nüüd sellise asja mulle ehitama...

See kiiks on meil härraga ühine.
Ükskord kui jõuame sinnamaani,
et saame hakata teist korrust välja ehitama,
siis peab olema eriti äge trepp (ja esik),
mis ühtlasi oleks korralik panipaik kõiksugu asjadele.
Meil on hetkel lahkarvamused selles osas,
kas tõõ- ja väliriietega ronida magamistuppa vi ei.
Võite ise arvata,
kes kumba poolt arvamusest esindab.

Veel üks vastav näide.

Sellist garderoobi on mul hädasti vaja.
Kui palju härra praegu minuga nuriseb,
et meie ainukene kapp on minu kleite täis?
Ta isegi ei aima,
et mitte kõik kleidid ei mahu mul sinna kappi.
Nuuks.
Kingadest ma parem ei räägigi.
Need on mööda maja laiali,
pakitud erinevatesse kottidesse.
Osa on veel ka vanematekodus.
Süsteemi on vaja.
Ja ruumi ja avarust.

Nunnu ja organiseeritud lahendus.
Mulle praegu aga enam vannituppa midagi sellist ei mahu.
Ma nimelt ei taha palkseinu tilulilu täis toppida,
nende effekt ei tule muidu esile ju.

Kraanikausi ideeks on mul üks teine äge "jalg",
aga sellise vastu ei saaks ma ka mitte kuidagi olla.
Äkki kunagi teisele korrusele?

Veel üks äge vannitoapõranda mõte.
Minu poolest võiks vabalt selline olla,
aga siis tuleb see niiskuskaitseküsimus jälle hoolikalt läbi mõelda
(kui wc ja pesuruum on üheskoos).

 

Peaks laskma härral sellise asja valmis nokitseda.
Hea lahendus meile ja Mesilasele.
(Eestis vist ka keegi teeb neid,
aga ise tehtud ju ikka parem)

 

Paadid mulle millegipärast tohutult meeldivad.
Ma oleks olnud lapsena überõnnelik sellise lasteoa eest
(ilmselt oleks venna mind kurja pilguga muudkui ära ajanud ja omale nõudnud,
nagu ta kunagi jõulude ajal mind oma mänguautost minema kupatas,
kuhu ma läksin üheks minutiks,
et pilti poseerida.
Ta ei lasknud isegi soolopilti teha,
muudkui nõudis kõrval ja sakutas mind autost välja :D)
Mesilase tuppa ju võiks teha sellise voodi?
Muhahhaa, kesse paadi üleskorrusele vinnab?

 

Kui härra suvel teatas,
et Peipsist leitud uppunud omanikuta paat läheb põletamisele,
panin ma KOHE veto peale,
et ei mingit põletamist ja koju tuua!
Sest ma tahan sellist õuenurka!!!!
Paat on nüüd olemas.
Selle nurga nõuan ma ka endale välja ;)

külaelu võlud

Kui oma postikandjat saan ainult kiita, helistab ette ja lepib kõik kokku, siis vahel ikka juhtub, et me kumbki härraga parasjagu kodu lähistel ei ole ega saa mu lõputuna näivast pakihunnikust seekordset eksemplari vastu võtta. Mis siis ikka, läheb lähimasse postipunkti ootele (7 km kaugusel).

Niisiis, tegin täna härra töö juures oma tööasju, et saaksin paki ära tuua. 

Jõuan postipunkti kohale (kodust 7 km eksole), on postipunkti uksel silt, et suletud mingist ajast mingi tulevase ajani ja suunatakse edasi Alatskivi postipunkti (kodust 15 km). Ok, seekord nibin-nabin sain paki kätte, aga uksel oli silt, et lahtiolekuaeg 9-11 E-R ja lähim järgmine punkt on Kallastel (kodust 28 km).

See on nagu konkreetne mõnitus. Umbes, et tahad Tallinna kesklinnas postkontorisse minna, aga uksel on silt, et minge palun Lasnamäele, kus ootab uksel silt, et ups, järgmine punkt on Maardu, kus omakorda palutakse Kosele minna. Päris tigedaks teeb.

Veelgi rohkem aga need kahe-, maksimaalselt kolme-tunnised lahtiolekuajad kuskil lõunapaiku. Kes saab sellistel suvalistel kellaaegadel posti järgi suunduda, öelge palun? Tööinimestel pole võimalustki.

Võibolla on probleem ainult minus ja kogu ümbruskonna elanikkond ongi töötud kalamehed ja koduperenaised, päevad läbi vahivad kodus telekat. Tööinimene aga ei saa keset päeva ju sinna minna, eriti kui ta Tartus tööl käib.

Mõistan täiesti, et tervet tööpäeva pole mõtet postipunkti lahti hoida, aga kas ei saaks siis vähe mõistlikumad ajad valida? Ütleme kl 16-18ni? Et teed siis korra töö juures veidi lühema päeva või midagi, et jõuaks postile järgi.

Igatahes vot see lugu ajab küll harja punaseks.

järgmine level :)

Täna hommikul ma natuke näpistasin tööajast kodu tarbeks, sest meil käis varasel tunnil külas härra sõber V, kes sai ülesandeks köögimööbliga aidata. Mõõtis ja pidas plaani ja nii me arutasime. Tuleb välja, et mu kunagine skeem on ikka täitsa pädev (ajasin nina püsti :D).

 

Ma olen nüüd nii elevil. Juba saan visualiseerida oma kööki ja isegi unistada selle kättesaamisest. Töömees niiehknii möllab päevadeviisi oma ülesandeid teha (vannituba on lihtsalt nii nupsik juba), see tundub juba isegi reaalne. Nüüd veel köök ja see kõige magusam - vana köök ja elutuba ka. Sellega saab veel nalja (loe: metsikut tolmu).

 

Igatahes olen hetkel köögilainel, V lubas asuda jooniseid tegema ja saatma meile ja härraga olid nad rääkinud ka terminist "jõulud". Kas mul on lubatud loota??? :)

 

Igaks juhuks siiski pelgan, teades ja nähes ja kogedes, kuidas ALATI kõik tähtajad suure kaarega üle lähevad. Et kas me räägime ikka selle aasta jõuludest?

 

Vastasel juhul ei saa härra jõulude ajal mingit jõulusööki mult, kui mul kööki ega normaalseid toimetamise tingimusi ei ole :)

 

Väike inspiratsioonipilt ka, mille sarnasena ma tahaks oma kööki ka näha:

 

 

Samal ajal kui nagu remondi osas asjad liiguvad ja ma ise tunnen ka, et tahaks kätt külge panna ja midagi ära teha, siis see on hetkel üsna välistatud. Ma ainult "puhkan", sest üks Mesilane siin vaatab, et oo, kogu "pleiss" on minu päralt, let's houseparty! Mulle tundub, et ta lihtsalt breigib igas poosis, mis vähegi võimalik ja seega on mul ribid ja küljed nii valusad, et ma ei saa ei seista, istuda, astuda ega ka lamada. Ka öösiti mitte. Ja kui ma mõtlen, et see on alles algus, siis ... ei aita see mõte eriti kaasa küll :) Nii ma siis täidan plaani B ehk käsutan teisi (loe: härrat).

 

nimekirjade koostamise aeg

Ma olen taas jõudnud nimekirjade koostamise faasi (vahepeal suutsin meeles asju pidada, aga viimasel ajal mälu ja mina ei ole sõbrad enam).

 

Avatud listid on hetkel:

- "kust ma mis tellinud olen ja jälgima pean, et töös oleks ja kätte saaks????????" (viis kirjet)

- "kellele mida jõuludeks kinkida?" (kõva mõttetöö tulemusena 1 kirje)

- "mis ma täna pidin Tartus soetama või korraldama?" (3 kirjet)

 

Lisaks peaks avama ka nimekirja soovunelmatest, mis ma olen mõelnud, et ostan siis, kui remont valmis (et mitte niigi suuri asjade hunnikut kodus kasvatada praegu). Eriti tihti see hunniku kasvatamise vältimine ei õnnestu, pean mainima. Ning teiseks on häda see, et ma olen juba suutnud ära unustada, mis ma sinna listi mõttes lisanud olen... :)

 

Esimeses nimekirjas on nt tellitud uus voodipesu. Lasen spetsiaalselt õmmelda. Täna sain tiiseri ka õmblejalt, ma ei jõua ära oodata, et seda kätte saada ning veelgi enam, et kodu oleks täpselt nii korda seatud, et ma esimest korda kasutusse võtan ja siis vannist/saunast puhtana sinna mõnulema poen.

 

tänud siinkohal Merikesele,
kes mulle FBs lingi saatis ;)

 

esmaspäevane pildipostitus

Jalutasin Tallinnas üks õhtu linnas,
et härraga kokku saada ja
pilk jäi pidama vaateaknal.
See küünlajalg!
Eriti adoraabel ja tagasihoidlik, mis?
Ma ei tea, kuhu ma ta paneks,
aga selline oleks ülišeff.
(hea küll, võib ka kordades väiksem olla õhtusöögilauale panemiseks...)

Härraga tegime aega parajaks Lost Continentis.
(preili M oli just oma viimasest visiidist sinna rääkinud,
seega oli esimene asi, mis pähe tuli,
kui härra sööma minna soovis).
Ma ei olnud mitu aastat käinud seal
ja ilmselt varasemalt ei olnud ka tähelepanu interjöörile üldse pööranud,
seega avastasin Ameerikat...
ptui, Austraaliat :)
Nii tore nostalgialaks oli
ja härra muidugi sai kuulda taaskord minu aussie heietusi.
Viisakalt kuulas ära :)

Üks teine õhtu sain oma preilidega kokku,
polnud näinud vist maailma loomisest saati?
Eks see ikka on reegel,
et peab olem akeegi,
kes asju algataks.
Seekord jälle mina siis :)
Saime mõnusalt jutustada ja head sööki ka süüa.
Ja milline lihtne ent geniaalne mõte eks?
Teeküünal vahuveiniklaasis.

Noh ja siis tegime proua mrg-ga pikema lõuna.
Aknast välja vaadates nägin sellist imelist ust.
Kui ma tahaks endale nt kassiga tätoveeringut,
siis siin on kohe mitu pilti,
mida võiks teha lasta.
Aga et ma tätoveeringut ei taha,
siis imetlen niisama kunsti.
(huvitav, kas härrale meeldiks,
kui ma meie majaukse kassidega kaunistaks? :D)

Esmaspäeva õhtul,
kui me hakkasime Eestlaste juurest
(me olime esimest korda neil Tallinnas külas,
muidu ikka siin Peipsi ääres suhelnud)
ära minema,
pisteti mulle granaatõun kotti käsuga hommikul ära süüa.
Veri on mul alati veidi kehv olnud raua sisalduse poolest ning arstid käskinud punast süüa
(mistõttu ma arrrrrrmastan peeti nt),
seega tundus hea plaan..
Hommikul tööl arvuti ees nosides tundus lausa geniaalne plaan,
seega ma ostsin mitu granaatõuna endale veel ja iga hommik sõin.
Pmst oli töö juures köögis nagu deja vu.
alati just puhastamise hetkel astusid samad inimesed ligi :)

isetehtud küünlad

Kui ma oma "portselani" kätetöö kätte sain, rääkis preili M veel erinevatest õpitubadest, mida Teises Kodus korraldatakse. Üks neist oli küünalde valmistamine. Ma selle peale ainult vilistasin, sest noh ei kõnetanud mind üldse. 

Siis aga käis preili M välja saatusliku kaardi varrukast - tassiküünlad. 

Kellel poleks kuskil kapinurgas või vanemate/vanavanemate juures riiulis miljonist erinevast serviisist alles jäänud alustaldrikuid ja väikseid teetassikesi? Mul pool maja neid täis, tulid kaasavarana eksole. 

Ja siis läks minu fantaasia tööle - ilus jõulune kodu (ilusa all pean ma ka silmas remonditud ja uhiuue köögimööbliga), tulukesed, piparkoogid, sitsid-satsid, mandariinid, jõuluehted, akna taga pimedus ja siis laua peal või tööpinnal üks nunnukas alustaldrikuga tassike, mille sees on küünal. Ja nüüd ma tahan seda nii väga! Samas ma ei taha mingit suvalist teekomplekti vaid ikka punase-valge-mummulist, mis meile konteksti sobiks. 

Mmm, kui tuus oleks veel mu puna-valge-mummulise teekomplektiga samal ajal ümber laua teed ka juua, kui selline küünal laual põleks? Tundub idüll ja kauge unistus.

Googeldasin veidi ja no tundub, et küünlategu vist päris raketiteadus ei olegi. Ainult et spetsiaalseid vahendeid on hunnikus vaja. 

Kuna hetkel mul ka seda kodu pole, kuhu sellist ilusat tassiküünalt panna, siis jääb see unistus ootele. Kui kellelgi sõbral, kes siin salaja lugemas käib, on soov mulle kingitust teha, siis parafiin ja taht on hea valik :)

Kas nädalaga on imesid juhtunud?

Kui me eile härraga koju jõudsime õhtul, oli mõlemil väike ootus sees, et noh mis kõik töömees on ära teinud viie päevaga. Natuke pettusime mõlemad, sest ootasime vist imesid ja et kogu kodu on valmis ning koristatud ja puhas :)

Nii palju päris ei vedanud.

Aga vannitoas ning köögilaienduses on märgatavad edasiminekud küll. Vannitoas põrand tasandatud ning hüdroisolatsiooniga üle tehtud. Samuti on seinaplaadid paigas. Nagu ikka, mõned plaadid jäid puudu ja loodetavasti härra need Tartus täna ära tellitud saab. Aga see hetkel ei sega edasi toimetamist. Laed-seinad krunditud-värvitud nii vannitoas kui köögilaienduses.

Lootsime mõlemad, et vana köögi osaga on ka jõutud tegeleda, aga seal ei ole mingit muutust. See vist oligi peamine nördimuse põhjus.

Praegu on töömees taas kohal ja plaadib vannitoa põrandat. Näitas mulle ette proovikoha, et kas nii sobib ja ma olen võlutud. 

Mis aga veel rohkem naeratama pani, oli see, kui töömees ütles, et tegi igast sammust mulle pilte ja saab neid hiljem jagada mulle. Tõeline rõõm :)

Väike tiiser pilt nii endale kui teile.

Ise ma siin vedelen voodil, igast nurgast on ebamugav olla ja raske ja valulik, seega kuidagi ei suuda end koristama sundida. Aga seda viimast on hädasti vaja teha. Eriti, et lisaks KÕIKIDELE ülejäänud ülitolmustele kriitvalgetele ruumidele, näen ma nüüd päevavalges ka seda ainsat ruumi, mis peaks tolmuvaba olema, ikka jumala tolmu täis olevat, ja oi, kuidas see mind häirib. See, kui väga ma tolmu, sodi, prahti, purusid ja segadust vihkan, on lihtsalt nii kõrgetes dimensioonides, et omadussõnu ei jätku. Aga enesetunne ei võimalda ka midagi ette võtta. Nii ma siin võitlen iseendaga :)

härra ütles...

Kuidagi armas on kuulda, kuidas härra viimasel ajal on hakanud mind tutvustades või minust rääkides (kui ma ise kõrval olen) mind prouaks kutsuma.

 

Stiilinäide:

(räägib vana tuttavaga juttu)

härra: "...ja proua mul siin on ümaraks läinud..."

 

:)

 

---

 

Saatsin härrale lingi, kuidas keegi tubli ise köögimööbli valmis tegi. Tore ülevaade koos pildimaterjaliga oli. Noh, suunitlus oli, et härra "huntkriimsilmaseitseametit" mul teeks vabalt ise ära.

 

Vastus härralt:

"Musuu, seeee tundub niii lihtne, et sellega saab isegi rase hakkama :D"

 

 

 

käsitöö palavik

Ma olen ikka sattunud sellesse käsitöö palavikku (millest ma ametliku teadaande postituses kirjutasin, et loodetavasti ei satu... noh, ökoemme valmis jah?).

 

Nii ma olen käinud mitu nädalat järjest savi õpitoas, mille produktid sain nädala algul preili M abiga kätte. Polnud vigagi, kuigi mulle tundub, et kõik teised teevad nii palju ilusamaid asju kui mina. Pilte ma hetkel ei näita veel, tahaks presenteerida korras kodus, küll siis olustikupildid tulevad :)

 

Siis sel nädalal läksime ↔e-ga märkmiku tegemise õpituppa. See tundus juba veidi rohkem kodus teostatava asjana. Noh, seda saviahju, erinevaid glasuure ja vidinaid ja savi ennast ju ei hakka koju soetama, et äkki ma tahan veel mökerdada midagi? Samas paberit ja pitse ja kaunistusi on ju kogunenud aegade jooksul küll.

 

Seal läks juba veidi paremini, mu märkmik on täitsa nupsik, aga jällegi. Vaatad ainult kõrvale ja näed palju ägedamaid ideid ja teostusi.

 

↔e tehtu näiteks on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus.

work in progress.
nii ilus ↔e kätetöö

Kuna seekord õppisime õmblemistehnikat (sisaldab endas erinevate tangide ja ööside ja liimide soetamise vajalikkust), siis tegelt tahaks seda raamatuköites märkmiku tegemist selgeks ka saada. Ja õmblemiskursuseid võiks võtta. Ja mingeid kokandusalaseid ... Ma tegelikult olin minemas pelmeeni valmistamise kursustele, aga aeg muutus ja uus aeg mulle enam ei sobinud.

 

Ühesõnaga leidsin ma eile õhtul end aliexpressist erinevaid vidinaid kokku kuhjamas, aga siis hoog rauges, et kas mul on just praegu vaja ja ruttu panin lehe kinni :) Mine tea, mis muidu juhtuda oleks võinud.

üks kiire abipalve

Nüüd mul on küll üks abipalve.

 

Kuna ma olen märganud, et mulon nii palju toredaid lugejaid, siis ehk keegi teab kedagi, kes teab kedagi? Nimelt on mul vaja soovitusi, kust tellida Tallinnas üks soovi järgi erikujuline tort? Pea on täiesti tühi. Erinevad Selverid-pagarid tõenäoliselt pakuvad kitsast ringi oma valikust, aga mul on väga kindel soov kolleegidele tordi pakkumiseks viimase tööpäeva puhul.

 

Tegelt läks veel nii kehvasti, et ühe toreda tegija leidsin, leppisime kõiges kokku ja kui hakkas mulle arvet koostama, selgus, et "Oi, te olete Tallinnas? Me aga Tartus..." St Tartust ma kuidagi torti Tallinna ei saa ega ole mõtet hakata korraldama ka.

 

Niiet olen ette juba tänulik, kui oskate mulle soovitusi anda. Ma olen veidi hell ka selle teema osas, sest olen kuulnud vuhveltordimeistritest, kes tellimusi vastu võtavad ja tund enne tordi kätte saamist teatavad, et ei, nad pole saanud seda torti teha.

ööd on siin mustad

Meenutan siin aknast välja vaadates kottpimedat ööd nähes (kell on 16), kuidas me kevadel-suvel härraga muudkui õues toimetasime. Et isegi kui otsustasime, et teeme lühema päeva, saime tuppa ikka tavaliselt kl 22-23 ajal. Ja see oli okei, sest väljas oli veel valge või just hämardunud. Praegu on ainult mõte, kuidas end koju teki alla lohistada (jätkuvalt on kell 16 eksole...). Tegelikult oleks normaalne ju, et hoopis läheks kuskile trenni või hobiga tegelema või sõbraga kakaotassi taga kokku saama.

 

See nädal paistab õhtute poolest väga tegus olema, järgmine ehk Tartu nädal vast veidi leebem ja siis jälle kiire Tallinn. Aga ma loen neid päevi ja nädalaid, sest siis ma saangi koju teki alla jääda. Ja laisk olla. Tolmu ja korralageduse sees. Tundub väga minulik...

kuidas ei õnnestu kultuurne olla

Toredasti on meil juhtunud härraga mõlemile Tallinna nädal. Mõtlesime sel puhul, et teeks täna õhtul midagi kultuurset ja romantilist kahekesi. Et noh, läheks muuseumisse. 

 

Ausalt öelda ma pean tunnistama, et millegipä'rast pealinnas ei ole ma sugugi aktiivne muuseumi külastaja. Reisidel olles ikka käin, samuti kui teeme härra või sõpradega Eesti ringsõite. Ikka astume põnevasse pisimuuseumisse sisse. Seega siis, et avastame Tallinnat...

 

... mis on ühtlasi üpriski keeruline ülesanne, kui mitte öelda mission impossible.

 

Sest tööpäeva lõpus avatud muuseumi ei leia lihtsalt. Valdavalt minu jaoks põnevad muuseumid on avatud 17 või 18ni.

 

Või siis on üldse esmaspäeval kinni.

 

Ainult ühe leidsin, mis võtab vastu kl 19ni, aga ma pole kindel, kas härra oma tegemistelt jõuab selleks ajaks. Pluss veel läbi linna sinna kohale seigelda.

 

Niiet vist ei saagi muuseumisse?

esmaspäevane pildipostitus

Üks päev Tartusse tööle sõites avanes vaade
üdini krõbedale ilmale -
kõik olid härmas ja valge ja ilus.
Taustaks erkpunane päikesetõus,
mida ma telefoniga püüdma ei hakanud.

Tihtilugu on nii eks,
et algul on kõik puudu ja siis on kõik üle.
Või vastupidi.
Mul oli hädasti vaja ja kiirelt
(sest ma ei tea ikka kuidas see jäära kärsitus nii sisse lööb ikka koguaeg)
endale suurt teekannu,
kus saab kohe liitrite kaupa teed teha ja juua.
Kaks sellist leidsingi omale Tagadi vanavaralaadalt eksole.
Ja ükspäev saabus kallis härra ja lihtsalt tegi mulle kingituse.
Selline nunnu kohalike motiividega 3-liitrine kann.
Nüüd saab teed tõesti juua liitrite viisi.

Nagu mainisin, sain ka toreda paki ühelt lugejalt.
Rõõmus ja värviline kleidike ootab,
et ma nüüd ta selga paneks.
Nt homme :)

Noh, kus on südamed,
seal olen mina (kasvõi ainult pilti tegemas)
:)
Ma ostaks selle kasvõi ainult pakendi pärast.
Ja nagu näha, härra tahtis ka pildile saada
(paremal)

Paar pilti ka reedesest kolhoosipeost.
Väga sümpaatne oli,
et toimumiskoht oli ikka nii ehe nõukalik kultuurimaja,
kuhu oli üles seatud hunnik ajastutruid aksessuaare.
Lenini pildid igal pool,
töövõidu sloganid,
punased nelgid,
vanad albumid
ja isegi Miša ja Vigri olid olemas.

Stiilinäide kostüümidest.
Kui härral oli rinda pista vaid üks "veteran rabotõ" aumärk,
siis ühel härral oli neid hulgi.
Väga lahe!

Istusime siis lauas, kes kuidas end stiilseks teinud,
kui lauanaaber teiselt käelt ohkas,
et tal on ju ka olemas küll aumärgid, küll mütsid või püksid või...

No kehv lugu, miks siis selga neid ei pannud?
Vist inimesed kardavad end naeruvääristada?
Et kindlam on tulla tavalistes või veidi pidulikemates riietes,
kui et päriselt panengi mingid nõuka-dressid selga.
Et aga mis siis kui ma ainsana tulen niimodi nõmedalt riides olles?

Ausalt öeldes on palju nõmedam olla pärast see, kes ei ole stiili kohaselt riietunud.

Noh ja ülejäänud nädal oli muudkui üks suur remont :) Kunagisest "elustiiliagentuuri-blogist" on saanud "remondiblogi" vist :)

Remontika võlud - skeemitamine

Töömees uuris juba teist korda mult, et no kuidas seinaplaadi muster olema hakkab? Et äkki joonistad paberile?

Mis seals ikka. Juba asjaolu, et tööde järjekord hakkab jõudma seinte plaatimiseni, on tohutu rõõm. Joonistasin siis skeemi :)

Valituks osutusid plaadid sellest postitusest:

Kuna pakis ei ole mix väljapanekul presenteeritutest, vaid ühte värvi plaadid ja meie plaaditav seinapind on üsnagi minimaalne, ei olnud mõistlik võtta kõiki värve, sest jääksid lihtsalt kasutamata. Seega võitjaks osutusid valge, kollane ja türkiissinine.

Väga keeruline skeem:

Lähtusin sellest, et valgeid kaks pakki ning kollast ja sinist kumbagi üks pakk, siis tuleb hakata plaatima / värve paigutama nelja kaupa ruudu kujuliselt. Ja iga "ruudu" sees siis mängida kahe värvi asukohaga. Lihtne ju :D

Vaatame, mis sellest siis välja tuleb :)

laupäevane jututund

Et tööarvutis on mul kõiksugu "ohtlikud" kanalid nagu nt Dropbox, PostSecret, jne keelatud, siis proua mrg suvelõpu pulmapilte sain alles täna lehitseda (Dropboxis, mitte PostSecretis). Lasksime pulmapeol fotograafil meist härraga ka pildi koos teha. Mhm, vaatasin nüüd, et sai see väga temaatiline - nn maalriredeli otsas. Remontika vaid mõtteis vist :D

---

Ma olen täna ainult puhanud, see on midagi uut minu jaoks :)

---

Eileõhtune kolhoosipidu oli tõeliselt tore. Programm oli tihe, nalja sai kuhjaga, tantsujalga keerutasid pea kõik (kuigi seda rekordit, mis meie 30 juubelipeol püstitati, pole ma näinud purustamas kuskil... meil oli peale lauda istumist ca 5 minuti pärast juba tantsupõrand rahvast täis, õhtujuht pidi programmi läbi viimiseks muudkui rahvast istuma kupatama :D).

Aga mind häiris üks asi küll. Kui on stiilipidu, kas siis on nii raske seda järgida?

Terve kolonn preilisid olid end üles löönud nagu oleks Maasikasse tulnud. Noh. Jah. Kõik ei olegi sellised nagu meie härraga. Õnneks oli ka terve plejaad tegelasi, kes oli end siiski stiili löönud ja nii tore oli vaadata. Härra sai kõrgemalt juhilt kõvahäälse tunnustuse, millele järgnes viisakas: "...proua muidugi ka," viidates siis minu outfitile ka, et täitsa ok :D

Tegelt häiris mind üks asi veelgi rohkem - need preilid, kes ei saa stiilist aru. Kui teema on kolhoos, siis ma ei tuleks selle pealegi, et tulla välja 50-60ndate aastate Ameerika meeleheitel koduperenaise koopiana (kõrged soengud, mummulised kleidid, teate isegi). Et kui kolhoosi ei taha, siis vist on isegi parem variant olla Maasika-preili. Ka kolhoosiajastul sai väga šikk olla, päris palju prouasid näitasid eile stiili kätte. Lemmik oli proua, kes oli musta temaatilise kleidi peale pannud rebase krae, jalad galantselt õlal rippumas. Viis pluss, ma olin lausa rõõmsalt kade :) 

Projekt "Maja" - kahekümne kaheksas peatükk (Berliini müüri langemine)

Sellest ajast saati, kui me härraga hakkasime remonti planeerima ja mina visualiseerima, rääkisime läbi kuidas ja mis võiks teha, olen ma unistanud köögi ja köögilaienduse vahelise seina langemisest. Samuti olen ma pea aasta oodanud, et saaks tapeedile, mis vist vaid liistude toel püsti seisnud, sõrmed taha ajada ja see ära käristada. Mulle üldse ei meeldi see, kui kui tapeedi alt krohvi muudkui pudiseb või laest või varasemalt eemaldatud seintest järgi jäänud vahedest. Ma ei taha muudkui pudisevat elamist :)

See seina  langemise hetk jõudiski kätte.

Kõigepealt, meenutus sellest aast, kui maja ostsime:

Sama vaade paar päeva tagasi:

Saag läks sisse. Köögisein ühelt poolt vähenes mitmekümne sentimeetri jagu, kuni selle kohani, kust enne külma toa uks läks. Nagu pildilt ka näha, siis ukseaugu jaoks on palke süvendatud ja see ei jääks niiehknii ilus.

Vaade köögi ja toa poolt:

 Osa Berliini müüri hakkab langema.

 Langenud.

 Langenud osa köögilaineduse poolt vaadatuna.

Nüüd jätkub seina maha võtmine teiselt poolt endist ukseava.

Mina oleks võtnud terves osas maha, aga härra arvas, et tööpinna alla võiks ikka palk jääda. Kuna ma tahan tööpinna alla kappe, siis noh, arutelu jätkus. Hetkel jätsime siis paar palki nii nagu on, et köögimööbli eksperdiga koos arutada. Härra argument: maha saab alati võtta.

Maja ostes:

Praegu:

Maja ostes:

Praegu:

Maja ostes:

Praegu:

Siin piltidel siis härra ja ta sõbra poolt koristustööd tehtud. Jätkasime härraga ka köögilaienduse koristamisega, et tööriistad korda panna ning igasugused jäägid ja sodi ära visata.

Peale koristustöid.

Mulle väga meeldib, kui palju avarust juurde saime. Nüüd ma ei jõua ära oodata, et saaks juba viimistletud kodu moodi.

Selleks on vaja ju ainult:
-puhastada palgid
-puhastada uksepiit, mis raamaturiiuliks saab
-elektrijuhtmed
-krohvida ahjupinnad
-laed ja seinad
-puhastada põrandad värvist
-köögimööbel

Mis see siis ära ei ole???