# 181 # paadisõit

Lapsest saati olen vanaisa juures maal paadiga jõe peal möllanud. Meil oli selline puust lootsik, paras, et üle jõe sõita (vanaisa/mehed käisid nt pärnaõitega oksi toomas, et hoovi peal mugavam neid noppida) või siis jõe peal niisama ukerdada ja kala püüda erinevatel moodustel.

 

Härral nt on purjekas ja paadiost on päevakorras. Ma olen alati elevil, kui ta mind sõitma viib. Noh, vesi tõmbab ja eks ma näen igas asjas seiklust ja romantikat ka.

 

Kui vähegi härraga kuskil vee äärde satume, käime paate kaemas ja unistame, millise paadi täpselt võtame, et ikka vee peale saaks :)

# 180 # öine suplus

Veel üks asi, mis jaanipäeval tehtud sai. Nimelt olime sõpradega mõnusas järvepealses majakeses, kust kuumast saunast sai sahh! järve tuisatud. Sain selle aasta esimesed suplused kirja. Simmanilt tagasi meie pessa jõudes oli vaja ju uuesti sauna minna ja nii ma öösel kuuvalgel (sest oli eriti suur täiskuu) kiire skinny dippingu tegin :)

 

Suverõõmud!

# 179 # simman

Mu selle suve to-do listi sai kirja ka simman. Ja eneselegi ootamatult ma ühele jaanipäeva aegu sattusin. Olime sõpradega korraldanud omale jaanipäevaolengu Paunkülas ja kohale jõudes ootas meid ees "tsirkusetuur".  Terve järve-äärne oli veepiiril kuppeltelke täis ning puhkekeskuse juures suuremat sorti möll. Õhtul läks lahti simman ja tantsulka ja vabakava. Täiesti tasuta seejuures. Hiigelsuur külalõke ning lastele miljon atraktsiooni, kus turnida. Seadsime enda sammud ka sinna ja herz sai linnukese kirja :) Noh et simmanil käidud ja tantsitud!

# 178 # 27 juuni

Empsi sünnipäev. Igal aastal on jaanipäev jätkunud sünnipäevalainega, vahel suuremates seltskondades, vahel pereringis. Sestap toon täna lauale kimbu kauneid lilli, söön kooki ja tähistan tänast päeva.

nädalavahetuses oli värvi!

mul ongi google ratas...?

Nii! Ma nüüd käisin kinos "Praktikante" vaatamas. Nüüd ma saan aru, miks mulle mitu vihjet on tehtud "Google ratta" kohta! Täiesti enda teadmata on tegeletud plagiaadiga :)

Google:

pilt

herz + härra:

pilt oli ka siin

Tegelikult võib teha "leia 10 erinevust", sest no näiteks värv on lausa neoonikas mul.

Ah, kes mind ikka kuulda võtab, et ma tahtsin olla särav :))

Punast korvi ei tule.

 

(Aga kui Google tahab, siis ta võib mu tööle palgata... Sõidaksin rattaga linna vahel ringi, oleksin tore ja ajaksin omi asju, nemad maksaksid turunduse eest... :D)

 

---

 

On suvi ja vammuseid vähem seljas ja eks mu tattoo ka end aegajalt rahvale ilmutab. Paljud sõbrad ei tea, et ma selle sammu vahepeal teinud olen.

 

Tüüpiline küsimus: Kas see on päris tätoveering?

 

(rullin silmi)

 

MIKS ma peaks endale pastakaga kätt sodima??? Või muul moel võltstattood tekitama? Et lahedam olla? JFC!

 

---

 

Enda peale olen marudalt tige. Suutsin turul maasikamüüjale jätta 10 eurot rohkem. See on see, et pea on laiali otsas, mõtted muudkui härral ja roosamannal...

 

# 177 # katuseaiad

Kui ma oma nunnus linnaosas ringi jalutan, näen ma nii palju armsaid majapidamisi. Selle pärast mulle see piirkond meeldibki - kesklinna lähedus, aga nii vaiksed tänavad ja eramajad, aiad värgid. On ka kortermaju muidugi. Uuematel ehitistel on täiesti uskumatud suured rõdud ja need mattuvad lopsakasse rohelusse, jättes mulje eriti mõnusast dzunglist akna taga. Ka tänavalt mööda jalutades ja kiigates nende tupiktänavatesse ja seda rõõmu kergelt kadestades ma tunnen, kuidas see oleks mõnus elamine.

 

Mul endal rõdu ei ole üldse, isegi mitte seda klassikalist mustamäe 1m2 pindalaga versiooni. Veel vähem sellist poole korteri suurust, mida saab vabalt katuseaiaks tituleerida.

 

Aga ma unistada oskan küll... veel parem muidugi oleks oma maja mõnusa aiaga (siinkohal kergitan korraks kulmu, kesse aia eest hoolt kannaks, aga ju see ma ise oleks :D ta peab lihtsalt mul käeulatuses olema, mitte 150 km kaugusel...)

# 176 # rohelises laines sõitmine

Ma pean silmas seda, kui autoga linnas sõites, nt Vabaduse pst, saad rahulikult omas tempos kulgeda, keegi ei ole pidur sul ees, vaid nende tempo ühtib sinu omaga. Kui ükski foor ei kuku digimuutuma, vaid sul on muudkui vaba tee minna.

 

Rattaga sõites ma loen roheliseks laineks seda, kui ühelt teelt teisele suundudes on tehtud mugavaks üles-alla sõitmine, mitte et peab üle kõrgete kõnnitee äärte ukerdama. Oi, ma olen selliseid teid ka siin näinud - tehtud on fäänsid rattasõiduteed, aga vahepeal, kus autotee ristub rattateega, on peale- ja mahasõit üle kõnniteeääre komberdamine. Mismõttes?

 

Selline pisike asi võib teha päeva nii päikseliseks :)

esmaspäevane pildipostitus

Terve nädala olen ma ainult söönud. Tõsiselt! Härra on olnud tööl ja ma kasutanud ära tekkinud vaba aega ja oma sõpru järjest üle vaadanud. See tähendab muudkui grillimas ja chillimas käinud. 

Teisipäev preili mrg-ga Kohalikus.

Kolmapäev töökaaslase verandal.
Väga palju süüa :)

Neljapäev ->e-ga Terrass 9 katusel.
Tunnid lihtsalt lendavad nii kiiresti.

Jätkuvalt ->e-ga :)
Maasikad on põhimenüü praegu.

Reede õhtu möödus s. ja tema nunnu pojakese ühissünnipäeval.
Grilli oli jälli meeldivalt palju, aga juua anti ka :)
Lausa nimelisest topsist.

Ja see sünnipäevakook oli lihtsalt fantastiline.
Me sõime seal igaüks mingi 4 tükki vähemalt :)

Laupäeval tegime sõpradega oma jaanipäevaürituse Paunkülas.
Lisaks lookas lauale tegime booli,
mis oli tõeline hitt.

Pühapäevane Paunküla hommik.
Laura võttis öösel ette supitegu,
et me hommikul kõik vapustavalt head seljankat saaksime süüa.
Meil oli umbes liiter suppi näkku
ja kõik sai otsa...

Pühapäevaõhtune (jaanipäeva) grill.
Taas.
Ma ei taha mõeldagi,
kui palju see nädal mu iseloomule (loe: puusadele) mõjunud on...

See aasta ma jaanipäevaks oma vanematekoju ei läinud.
See on eraldi teema, miks.
Aga et ma nukralt linnas olla ka ei tahtnud
ja et härra väga mures oli mu pärast,
siis arvas ta, et preili M pere ju võtab mind alati rõõmuga vastu...
Et kas ma äkki sinna ei tahaks minna...
Uurisin M-lt ja ta rõõmuga võttis mind kostitada.
Veel rohkem ta ema,
kes mind laua tagant pole tahtnud ära lastagi..
Ainult söööööööööööööön...

# 175 # valged ööd

Aasta valgeim öö.

Ma ei väsi jätkuvalt kordamast, kuidas mulle suvine aeg ja valged ööd meeldivad. Kui talvisel ajal kl 21 kellegagi kokku saada on ilmvõimatu, sest misasja, ma hakkan magama just minema, siis suvel... oo, muidugi! Sest on valge ja sellega seoses tundub, et kell veel vähe ja kindlasti ei ole veel magama mineku aeg. Tuleb nautida ja käia ja teha.

Ja nii ma naudin. Ja käin. Ja teen. Ma tõsiselt võiks nii elada 9 kuud aastas... no tegelt kasvõi aasta läbi - et oleks pikad päevad, päike ja energia.

Ma ei suutnud vastu panna, et siia seda linkida:

# 174 # jaanipäev

Sest noh, jaanipäev annab alati 2 vaba päeva töölt eksole :) Teeme nii, et need mitte kunagi ei satu nädalavahetusele.

 

Mul ei ole enam jaanipäevaga seoses vaja suuri meeldejäävaid üritusi, et oo, kus me alles käisime ja möllasime ja kui palju rahvast ikka oli ja oi kui lõbus ja tore oli. Ei.

 

Juba AASTAID on jaanipäev olnud peresündmus, traditsioon. Vanematekodus kahe pere peale naabritega ühine lõke, salatid, grill-chill, koduõlu.

 

Sel aastal seda ei ole enam. Ei ole ema, kes seda alati korraldas, ei ole mehi, kes koju tuleks. On aeg uuteks traditsioonideks.

ja jaanid alaku

Miks arvab Facebook, et tema teab paremini, mida mina oma ajateljel näidata tahan? Mulle meeldib puhas ja vähese info kuvamine, sestap pildid, mida ma lisan, ma kustutan mingi aja pärast ajateljelt ära. Piltide alla jäävad nad edasi.

Ja siis ma avastan, et mõne aja möödudes on FB nad sinna tagasi visanud. Rändom pilte ja kaustu...

Mitu korda ma pean ühte ja sama meest tapma? pilti peitma????

(viimse reliikvia parafraseering eksole)

---

"Mees on nagu rindejoon ja naine tagala - ilma tagalata ei peeta ühtki sõda!"

Mart Metsala

---

Ma ei tea, miks ma läksin kinno Pohmakas 3 vaatama. Tõesti ei tea. Üks piinlikemaid filme üldse.

---

Peaksin pakkima tavaari jaaninädalavahetuseks, aga näe, istun ja blogin hoopis...

---

# 173 # sõbrad

Päris kindlasti on mul maailmaparimad sõbrad.

Nad teevad alati toredaid koosviibimisi, nendega on alati nii palju rääkida, et õhtud ja ööd saavad enne otsa, kui meie oma jutud räägitud. Nendega on tehtud igasugu lollusi ja neid meenutada on tõsine rõõm. Vanade piltide vaatamisest rääkimata.

Nad tunnevad mind nii hästi ja oskavad alati kõigega kümnesse panna - on need siis õpetussõnad, lohutus, rõõmu jagamine, kingituste tegemine või midagi muud.

Nad olid mul olemas, kui ma neid vägaväga vajasin.

Nad olid mul olemas terve aja, mil ma kaugel ringi rändasin, veel enamgi, kui tagasi tulin.

Sõbrad tulevad külla, et kuule ma siin tegin mannavahtu ja natuke jäi üle.

Sõbrad helistavad, et lähme kinno / kohvikusse / jalutama / rattaga sõitma / grüünesse / piknikule / poodi / randa / ...

Sõbrad jagavad Facebookis elumõtteid ja huumorikilde, sest "see oled täpselt sina!" Südamete jagamisest rääkimata :)

Ma olen nii õnnelik, et mul on nii palju nii häid sõpru!

# 172 # telkimine

Sel aastal olen telkimishooaja juba avanud ja see oli võrratu. Mis ei peaks meeldima privaatses kohas kallite inimestega aja veetmise juures, kui on sume suveöö? Selg võibolla jääb veidi kangeks, aga see on köömes.

 

Vihmas veelombis külmetada mulle mõistagi ei meeldi, seega valin ikka aega ja kohta ja muidugi seltskonda. Varsti ongi käes järgmine telkimisüritus. Oo, suverõõmud!

 

 

(aga lepime kokku eks, et sääsed ja muud tüütused hoiavad eemale!)

# 171 # vaimukas sari

Küll küllale liiga ei tee eksole, seega rohkem naeru! Küll enda, küll teiste oma. Hullult meeldivad vaimukad hea huumoriga telesarjad või -saated. Noh, see, et ma telekat ei vaata, mind ei takista. Neid asju saab arvutist ka vaadata.

 

Seega alates meie enda Kreisiraadiost, Tujurikkujast kuni a la F.R.I.E.N.D.S. jt sellisteni välja. Arvesse lähevad ka lihtsalt pealesatutud vaimukad saated.

 

Kui on soovitusi, siis jagage. Hea nali kulub alati marjaks ära :)

# 170 # kellegi naer

Ma ei tea, kuidas teistel, aga minu arust on kellegi teise naer täielikult nakatav. Tõstab suunurgad üles poole ja kui ei kuulnud pealt ka naerupahvaku põhjust, siis väike sisemine uudishimu, et mis naljakat nüüd oli.

 

Eriti meeldib mulle sõprade nakatav naer .->e naer on kohe väga kaasahaarav :) Proua A oma samuti.

 

Ma enda naeru kohta ei oska öelda, ise ma tunnen, et eriline hobusenaer on :)) Aga seda küll, et kajab üle terve koridori-saali-ruumi. Helis on muianud küll, kuidas ma teatris üle saali rõkkan :) Niiet kui teile meeldib ka teise inimese naer, siis nautige pealegi minu oma :))

I throw my hands to you*

Sain just vene viisa kätte ja vaatlen oma passi. Miks on nii, et mina oma passi rikkuda ei tohi kuidagi... viisalehti nt..., aga erinevad check-in preilid, turismibürood jms minu passile kleepida võivad kõike, jättes ilgeid liimilärakaid, mis mingit moodi maha ei tule? Kaantega passi ju keegi ei aksepteeri kuskil, et vähegi neid liimilööke maandada...

 

Aga kehtetuks muutudes jääb pass ju mulle, muutudes seega minu omaks. Isegi kui ta seni on väidetavalt riigi oma...

 

---

 

Passist veel. Üks kord tahaks mina ka, et uue reisidokumendi taotlemise põhjus oleks "viisalehtede täitumine". Mitte et jälle sai kehtivusaeg läbi. Euroopas ju ringi sipsides templeid ei kogu.Tuleb siis kaugemaid ja keerulisema riiki pääsemisega (viisad vms) sihtkohti valida?

 

Nagu ->e ütleb, siis see on reisisõltlase "märg unistus" :)

 

Praegu lugesin üle. Mul on 11 täitunud lehte 15 vaba lehe vastu, kehtivusaega jäänud veel täpselt 3 aastat. Lootust on.

 

Sel aastal peaks saama sisse-välja templitega 5 riigi jagu templeid ehk 10. Paar lehte vast täitub? Ma loodan, et USA ei löö oma templeid vanasse passi, kus kehtiv viisa on...

 

Esimese maailma probleemid, I know :)

 

---

 

Oh, ma tegin oma esimese õhtuse rattaringi ära. Täiesti fänn olen... taas. Olen ju ennegi rattasõidust kirjutanud ja ikka nii uhke tunne on nüüd oma sillerdava rattaga ringi kruiisida. Mõistan täiesti proua A muret selle kohta, kuidas hambavahed on putukaid täis... nägu lihtsalt on naerul kogu aeg :)

 

Kui eile õhtul auto töö juurde jätsin ning autost oma ratta välja upitasin, märkasin, et esirehv on tsipa töss. Mõnus algus uuele sõprusele. Vana vene rattapumpa mul ju ka ei ole ning tanklates on ainult uute rehvide otsikud.

 

Olin juba rakendamas personaal-äppi "härra, aita mind, tule kohe rehvi pumpama teisest Eesti nurgast", kui ma end korrale kutsusin, et ma siiski olen iseseisev naine :) Kodu juures on mul hunnik autotöökodasid ja veeresin lihtsalt ühte boksi sisse ripsmeid plõksutades, et ihsand vaatan mina - rehv on tühi!!! Onu pumpas kohe täis, kiitis retroratast ja kukkus seletama, et need on ikka päris kallid :) Ma tegin kerget ennetustööd, kartes rehvimures ventiili ongelmat, et kui mul jälle juhtub siit mööda sõites sama mure, siis ma astun jälle läbi :) No nagu filmis või nii... Onu oli nõus.

 

---

 

Kas ma ei ole ammu autoga maanteid sõitnud või on see mingi uus tärkav trend, et olles mitmerealisel teel möödasõidul (loe: mul on hoog sees) esimeses reas, pressib ühtäkki teisest reast autoderivist mingi tegelane end välja ja otse minu ette...??? Iga kord napikaga... Et kas enam ei pea nagu veenduma ohutus manöövris? Mina isiklikult ootan ise sellesse autoderivisse sattudes/jäädes ära, kuni rada vaba on, et ma päriselt ka mahun ümber reastuma ja siis edasi sõitma.

 

Mul oli eile varahommikul linna sõites 3-4 sellist seika.

 

---

 

* pretty face

# 169 # nädalalõpp spas

Kusjuures, ma olen ainult ühe korra teinud spa viikendi. Selle ka Pärnus (ei saanud siis vanematekodust kaugemale mindud??). Ei võta siin arvesse tööseminare-väljasõite ega perega spa-päevi.

 

Aga ma olen nillinud aastaid erinevaid pakkumisi ning mõelnud, et jaa lähen ... varsti.

 

Seega see on natuke mu helesinine unistus teha romantiline spa viikend kahele. Täiesti avalik vihje ühele lugejale :)

esmaspäevane pildipostitus

Ma tahtsin suure elevusega teha seekord teematilise postituse, aga sellest hiljem. Tegelikult oli telefoni veel nunnukaid pilte, mis tähistasid vahvaid tegemisi. Nende maha salgamine oleks ometi patt :)

 

Liina kutsus mind oma aeda piknikule.
Et aga suvi oli kuskile puhkusele läinud vahepeal
ja õues maru tuul,
siis avasime ta aknad
ja loodus oli kohe seal samas.
Peaaegu sama hea,
kui teisel pool akent istudes.
Ja oh neid hõrgutisi.
Liina kirjutab ka!

Oi, kas sa näed!
Liina aken loodusesse tuleb avada südamega!!!

Tahtsin härrat üllatada
ja leidsin selleks õnneküpsised.
TÄPSELT sellised nagu filmides!
Et no teed keskelt krõpsti lahti
ja võtad sedeli välja.
No sellised tarkused saabusid.
Ülemine härrale, alumine mulle.
Mõlemad on vist tõsi,
ma külvan ta küll südametega üle
ja noh, see on mulle endale ka täitsa uus värk...
:)

Tänavakunst Tallinnas.
Kreatiivne,
oi mulle meeldib :)

Nädalavahetuse veetsin härraga looduses
ja see oli vahepala,
et end veidi tuulutada.
Purjekas.
Muidugi on härral mul oma purjekas, kellel siis ei oleks...
See on tegelikult one-man-show,
aga ma riskisin ta meela kutse peale
ja astusin kah pardale.
Päästevest kästi selga panna,
oli karta vastu tahtmist ujuma minekut.
Saime kahekesi täitsa eduliselt hakkama.
Paar korda ainult sain piki pead selle purje--asjaga.
Aga vette ei lennanud :)
Läks vist hästi?

Ja nüüd projekt "Päikeseratas"
Raudselt teid need pildid ei kõneta, aga mulle oli see väga erutav projekt.
Sellest samast ma rääkisin paar postitust tagasi ka.

Kõigepealt...
oli meil kolm ratast
ja nad mahtusid mulle kõik autosse.
Täiesti müstiline auto ma ütlen!!!

Sõitsime härra juurde
ja siis kell 10.30 puhkepäeval
alustasime projektiga.
Valisime kõige kobedama kere,
ülejäänud jäid doonoriteks.

Ma ei vahtinud kah niisama,
siin ma parasjagu digimuutun smurfiks!
Pärast erinevate riistadega lähenemist
tuli asuda liivapaberiga roostet eemaldama.
Oli lõbus töö.

Riputasime töödeldud kehaosad üles
nagu mõnes mõrvaloos
ja asusime järgmise etapi juurde.
Puhastasin lahustiga ja siis kruntvärv nr 1.
Millele järgnes uus lihvimine
ja kruntvärv nr 2.
Uus lahustiring ja läks värvimiseks.

Niikaua, kuni värv kuivas,
tegelesime rehvidega.
Tegeleda oli oi kui palju.

Õhukummi kontroll.
Pidas!

värv kuivab ja kuivab ja kuivab...

... aga lõpuks sai asuda kokku kruvima!
Kell oli umbes 22 sel hetkel.
Lõpetasime kl 00.30.
Nimetasin ta Päikeserattaks
 (härra arvas, et pigem sitaratas...)
ja tegin ka oma esimese tiiru!
Mul silmad säravad peas sama palju,
kui see kollane ratta kere peal.

Mõned asjad on veel puudu:
esi- ja tagatuli, korvi tahan ka ning rattalukku.
Helkureid vist peaks olema kaks ühel rehvil,
aga mul ei olnud nii palju
ja siinkohal doonoritest abi ei olnud.
Rattapumba koht on ka tühi...
Härralt sain käsu hakata vanavara poode läbi käima.

Need asjad praegu kõrvale jättes,
ma olen niiiiii õnnelik.
Nii vähe ongi selleks vaja?
Minu ja härra higi ja vaeva.
Koos doonorrataste, värvide jm vahenditega läks see ratas mulle maksma 50 eurot.
Ma olen väga rahul!

# 168 # 8 tundi und

Teatavasti on ju korralik pikk uni ilu allikas, pealegi annab reipuse, sära ja muud head asjad. aga millegipäraston mul selle unega ikka mingi pahandus. Ei, insomniat ei ole, aga esiteks ei ole ööpäevas piisavalt tunde (eriti, kui härraga kvaliteetaega koos veedame, siis on tihti me vestlused poolde ööde läinud ja et hommikuti tuleb ju taas varakult ärgata, et saaks nautida hommikusööki koos ja tööle ka õigeks ajaks jõuda, seega magamiseks aega ei jagu) ja teiseks, m aei raatsi elu maha magada :) Kuidagi eriti suur süütunne on nädalavahetusel lõunani magada, teades, et see on aeg, mida tagasi ei saa ja mida võiks täita toredate tegemistega.

 

Muidugi rääkimata sellest needusest, et kui mitte arvestada viimast pointi ja siiski tahta end välja magada korralikult, siis lihtsalt läheb uni ära kell neetud 7.12 laupäeva hommikul.

 

Uhh.

 

Seega, need päevad, kui päriselt und jagub ja on aega, et end välja puhata, on minu puhul täiega hinnas.

...
Täna näiteks sain ma endale lubada 3tundi ja 40 minutit und öösel. Härra kaisust risti-rästi-ringiga üle Eesti tööle tulemise võlud.

# 167 # katusekino

Mulle meeldivad alati sellised omamoodi asjad. Katusekino on ka kiiksuga kino või mis? :) Ega ma ei ole spetsiaalselt guugeldanud, aga kõrvu ei ole jäänud, kas lähinaabritel samu asju tehakse? Vast tehakse?

 

UKs, USAs ja Austraalias näiteks küll tehakse.

 

Aga meie väikses Tallinnas kah .Meil on muidugi see ikka üsna joppamise asi, et mis ilm õhtul on ja kas katusekinos on just sel õhtul ka miskit head vaadata. Ette planeerida väga ei julge, hommikul võib hüpersuper palav ilm olla, aga pealelõunat sadama hakata pole mingi probleem.

 

Ma olen Viru katusel vihmaga ka istunud ja Tarantinot vaadanud. Käisime Ülemusega paar aastat tagasi. Mina istusin vapralt ja lõdisesin, tema tegi vehkat kuskile :) Ja ma mäletan, kui aaduga käisime "Tuulest viidud" filmi vaatamas. Oo, see öö täis ilusat filmi (hüperpikk film on see ju) ja kui ma vastu hommikut kella 3 ajal koju jalutasin soojas suveöös, et paari tunni pärast ärgata ja tööle sättida... :) See oli üks võimas katusekino elamus.

 

Ma käin muudkui ja nillin, et mis neil praegu kavas on. Tahan härrale ka seda võlumaad tutvustada.

pidu püsti ja saun pane kuuma*

Härra julgustusel on käsil üks projekt. Oh, ma olen natuke elevil, kuid enne tulemite saavutamist veel ei reeda asjaolusid. 

Lihtsalt mööngem tõika - olen elevil :)

---

Laupäeva ennelõuna, vedeleme tihedalt kaisus, sest koju saime alles vastu hommikut. Ühtäkki alt fonoluku helin. Ei viitsi reageerida. Ma ei oota kedagi külla ja selleks nüüd end liigutama ka ei viitsi hakata.

Hiljem leian postkastist ümbriku, millele on käsitsi peale kirjutatud mu aadress.

Avan kirja. Algab see sõnadega: "Oleme püüdnud teid kätte saada, kuid see pole õnnestunud..."

Ma jõudsin juba mõelda, et no mis me härraga korda oleme saatnud :) Et no raudselt mingi etteheide naabritelt. (nt oleme me ühe naabrimehe ristinud pervonaabriks, sest no iga kord,kui emb-kumb meist aknast välja vaatab, on ta läinud majast üle tee ja teeb seal suitsu... Seda juhtub palju ühesõnaga. Ning vähemalt köögiaknast paistab mul kõik köögis toimuv tänavale sigahästi kätte ära... ja ma kõhklesin, et kas tal on miskit kobiseda...)

Edasi saabus A4 täis juttu Jehoovast ja peatsest maise tee lõpust ja värki. Kurjam, oleks pidanud nad ikka sisse laskma, oleksin härra poolpaljalt nt uksele saatnud :)) Huvitav, mis nad arvanud oleks?

Tore muidugi, et keegi mu hinge eest muretseb.

---

Üks hiljutine kuupäev jääb mulle meelde. Sama kuupäev 11 aastat tagasi tähendas esimese peikaga suhte algust. Nüüd tähistab see kuupäev mulle midagi palju olulisemat. Kolme kaunist sõna.

---

Vahepeal sain äärmiselt napilt kätte oma uue kaamera, et minna väga armsaid inimesi pildistama. Oli see alles ajastus ja ajaplaneerimine.

Tõsiselt ahhetama pani aga hoopis armsa vihmaootuses sessiooni järgne pakike, mille mulle Aasta Üllataja K. kaasa andis. Aasta Üllataja ses mõttes, et anonüümne lugeja ja abipakkuja ei osutunud üldse mitte anonüümseks tegelaseks, vaid ammuseks tuttavaks. Seda ma ei osanud üldse oodata. Nüüd pistis ta mulle näppu oma pulmakoogist no vähemalt veerandi, terve hunniku imelisi maasikaid (kas mul oli lihtne autoga sõita, kui terve auto vapustava maasikalöhnaga täitus???) ja Martini Asti! Viimase juurde sain kaasa sõnad: "Jooge šampust, mine tea, mis juhtuda võib!" :))

Et härra oli mul ka sessioonil kaasas ja kannatlikult ootas, siis sain teda õhtul premeerida saadud üllatusega. Esiteks need maasikad sulasid suus. Teiseks see kook... no see oli üks parimaid kooke, mis ma saanud olen, niiet ma ei oska kuhugi oma ahhetusi enam suunata. Täiesti ootamatu žest. Nii armas, aitäh sulle veelkord!!! (ja ma juba tegelen piltidega :D)

---

Seekordne nädalavahetuse telkimisreis jäi ära reedel allasadanud vihma tõttu. Lõin verest välja ja ei tahtnud kuskil loigus külmetada, kuigi härra kaisus seda juhtuda ei tohiks. Selle asemel veenis (kohati pigem lohistas) härra mind kõrtsu Hellad Velled saatel tantsu lööma. Ütleme nii, et ühel meist oli särk nii märg, et andis vett välja keerata (mina see ei olnud, ma kannan kleite eksole).

Väga meeleolukas õhtu oli, tantsimise vahele suutsin ma chekkida ümberringi toimuvat ka. Tantsuplatsil oli rahvast murdu ja kõik üksikud naised vesistasid suud härra peale :) Sain härrat aasida, et kui mitu silmarõõmu talle seal tekkis. Lisaks aretasime hingetõmbepauside ajal teooriaid teemal "Naisterahva riietus välja tantsima minnes - mida naised mõtlevad, mida mehed tõlgendavad?" Ilmselgelt olid vaatluse alla laiade vöödega preilid, kes olid püksid-seelikud unustanud selga panna.

Tantsuplatsil palju ei puudunud, et üks eriti agar "proua" oma agressiivse küünarnukitantsuga meid läbi klohminud oleks. Tegi talle märkuse härra, seejärel mina. Et no davaite zit druzno eksole.

Tige herilane ei tundunud sellest hoolivat :)

---

*Poeg on tulnud koju

# 166 # vanakooli nõud

Nõude ja serviiside lembus on mul olnud juba pikka aega. Vahel ma ikka patseerin mööda poodide köögitarvikute lette ka ja imetlen. Igasugu ilusaid nõusid tahaks - suuri ja suuremaid ning mininõusid mingite pisikeste snäkkide või kastmete vms serveerimiseks kah. Ainsad takistused nõude kokku ostmiseks on mul esiteks raha (sest pekki, kui palju võib taldrik maksta!!! hiljuti ostetud vist küll elukalleim taldrik maksis mul 19 eurot...) ning ruumipuudus, kuhu neid panna. Tean ju küll, kuidas ma olen silmi rullinud vanaema ja ema nõudeKAPPE vahtides. Et no kellele neid iganenud asju vaja on?

Tegelt ikka mulle!

Sest nüüd, kus ma olen tükk aega tagasi välja kasvanud sellest "kõik peab olema fäänsi ja viimase moe sõna ja mis kõik veel" hullusest... pubekatel on sellised hood junõu ... olen ma avastanud, KUI lahedad on ikka vanakooli nõud. Ma olen vanaemalt saanud hüpersuperilusaid nõusid ja ma olen nii rahul. Reljeefsed kaunistused taldrikutel, õrnad mustrid, romantika õhkub igalt sentimeetrilt.

Ja vanakooli serveerimistaldrikud on ca kolm korda suuremad kui nüüdisaja omad!!! Kuhu veel ma saaks panna nt jõulude ajal kapsad-lihad-vorstid-kartulid korraga peale? Või kõiksugu erinevad puuviljad serveerimiseks? Või suured koogid?

Imeline.

Ja ma käin ja luuran uuskasutuskeskuseid ka, kuid seda vist teevad  paljud veel peale minu :) Kuldäärtega eksemplarid siiski mu poolehoidu veel võita ei ole suutnud.

Taaskord vanaemalt saadud punase põhja ja valgete täppidega teeserviis on mu absoluutne lemmik. On põhjust preilisid teed jooma kutsuda ;)

# 165 # kui kodus keegi ootab

/Mõni väljend kõlab inglise keeles palju paremini, mõni eesti keeles. Antud juhul tahaks kasutada välismaakeelt ja öelda midagi umbes nii: having someone to come home to/

 

Mul ei ole väga pikka aega olnud seda tunnet - rõõmu tulla koju teadmisega, et keegi mind seal ees ootab. Härra siis :) Tulla töölt-poest-küla pealt koju ja näha diivanil, arvuti taga või köögis askeldamas seda kõige kallimat. Või kui teda ka hetkel ei ole, siis tead, et kohevarsti ta jõuab. Kui saab oma pesa varuvõtmed anda püsikasutusse. Kui mu hambaharjale on ühtäkki tekkinud kaaslane. Kui mu tühjana hoitud sahtlid täituvad härra riietega. Kui koridoris jääb ruumi veel vähemaks ja riidepuid tuleb jagama hakata ning kingad-saapad sõbrunevad härra omadega. Kui pesumasinat on põhjust käivitada 2x nädalas 2x kuus asemel. Kui külmkapis on süüa, sest härra kõhu eest tuleb hoolt kanda.

 

Eks ma hindan seda nüüd palju rohkem, kui aastaid varem. Peab millestki puudust tundma ja taga igatsema, et väärtust paremini mõista:)

My eyes make pictures when they're shut*

Torman muudkui ringi, samas miskit eriti peent ja toredat üles täheldada polegi. Loen oma igapäevaseid positiivsuse blogiprojekti postitusi ja mõtlen, et dziisas kui igav see blogi on :)

 

---

 

Vahelduseks veetsin aega köögis. Näete, mis sest välja tuli! Aga Liina vähemalt kiitis!

 

---

 

Uue kaamera ostsin endale. Aga mitte päris nii, et läksin poodi ja tulin sellega poest välja. Ma tegin netis tellimuse ja sain vastuse, et teatatakse, kui poodi järgi võib minna. See oli homme nädal tagasi. Siiamaani on vaikus olnud, aga mul on täna pildistamine ja hädasti vaja juba!!! Pahandus.

---

Andsin aadule Norrasse ülesande leida minu nime sarnane Coca-Cola.
Eile saabus rõõmusõnum:

Otsisin sinu nimega cocat, leidsin habibi nimelise :))

Abiks ikka!

---
*
Panin googlisse otsingusse "random poem", et mingisugune pealkirja idee saada.
Luuletuseks tuli "Immigrant picnic".
Muig.
Aga ma valisin uue, selle nimi on "A day dream"

# 164 # tantsimine

Ega muidu ju ei käiks, kui ei meeldiks :) Mulle meeldib, kui härra mind tugevalt oma käte vahele võtab ja juhib seda mängu. Ma olen nagu väike liblikas, kes kaasa hõljub, jalad vaevu puudutavad maad.

 

Üks kord ma avastasin, et

A - paljajalu

B - kaine peaga

 

ei ole ma üldse nii osav, kui neid tingimusi mitte täites :) Jube lihtne on sussi sahistada tugeva juhtimise all, aga paljajalu see üldse ei toimi nii :D

 

No ja mõni teinekord meeldib mulle tukka rokkida ka. No kõigil meil on selliseid päevi ka :)

# 163 # sillal uitamine

Millegipärast mulle sillal uitamine meeldib. Seisad ja vaatad seda vahutavat või laisalt mööduvat vett ja tunned looduse ilust ja inimese kätetööst rõõmu.

Ma olen ringi tuuseldanud nii mõnelgi sillal, üks ilusam-armsam-erilisem-pikem-võimsam kui teine. Karli sild Prahas, Brooklyni ja Manhattani sillad New Yorkis, südamelähedased rippsillad vanematekodu juures, Towerbridge Londonis, Vabaduse sild Tbilisis, Vasco da Gama sild Lissabonis, Oresund sild Taani-Rootsi vahel...

 

Ootel on ju palju teisi kuulsaid ja tundmatuid, ilusaid ja võimsaid sildu ümber imelise ilma. San Francisco, Sydney jpt.

 

Küll ma uitan... varsti :)

# 162 # window-shopping

Enne palgapäeva (ühtlasi ka nädal pärast palgapäeva) on pahatihti (kui palju ma ka ei püüaks seda mustrit muuta) selline lugu, et tühjus haigutab pangakontol, aga naisena ikka vahel poodi satud eksole. Pole üldse halba variant tegeleda window-shoppinguga, käia ja vaadata, mis üldse kaubanduses on. Ega tihti midagi erilist ei ole ka :) Et no kui palgapäeval miskit peaks üle jääma, siis on teada, kuhu poodi seda jätta.

 

 

esmaspäevane pildipostitus

Ihsand, mul tuleb jälle nii palju pilte siia.

No mis teha, oligi tore nädal ja veel toredam nädalavahetus.

 

Daamidega piknikul.
Üks meist on ikka eriti palju jumet päikeselt omandanud,
teised olime lihtsalt ilusad.
Ilm oli super, seltskond veel parem
ning kuus tundi kvaliteetaega lihtsalt lendas mööda.

Härra+herz

Peale koduseid toimetusi
(fotokapad seina jne)
liikusime õue jalutama.
Nii tohutult tore on,
et väljas on pikalt valge,
seega kell 22 ei ole kindlasti mitte teki alla pugemise,
vaid jalutuskäigu aeg.
Ühe kortermaja ees oli selline tekst :)
Ootan nüüd samas stiilis avaldusi oma akna alla :)

Ja kätte jõudis reede.
Pärast vihma kätte jäämist ja uuskasutuskeskuse invasiooni
(kus ma kiikasin motopükse, mis siiski kahjuks ei sobinud,
seega kompensatsiooniks soetasin vintage pluusi ja kleidi... ofkoors)
pakkisime kodus asjad
ja võtsime ette mototripi.
Autoga on lihtne,
mis iganes mõttevälgatus on, pakid asjad autosse.
Sinna mahub kõike.
Mootorrattaga nii päris ei lähe.
Meil oli kaasas mitu magamiskotti ja telk -
need kõik selles punases kotis eksole.
Ja natuke söögi-joogipoolist kah.
Härra ei tahtnud väga mul käekottigi lubada kaasa võtta,
aga mul oli ikka hädasti vaja :)

Et iga võimas reis algab erroriga,
siis nii oli enne starti vaja käia bensiini järel :)
Paak oli tühjaks saanud salaja.

Seiklesime ringi põhjaranniku lahesoppides ja poolsaartel,
kuni leidsime selle nurgakese.
Jõudsime päikeseloojangu ajaks
ja jäime oma privaatrannaga äärmiselt rahule...

...sest selline vaade oli meil -
ratas, lõkke- ja isteplats, telk ja meri mõne meetri kaugusel
(see üdini valge osa,
mis millegipärast pildile normaalselt jääda ei tahtnud)
Lõkkematerjali korjasime metsa alt ja nautisime.
Ma ei tahtnud sugugi magama minna.
Taaskord jutt nendest valgetest öödest.
Pimedaks ei läinudki
ja nii mõnus oli lõkke ääres vorsti nosida ja rääkida. Kõigest.
Kell 3 kupatati mind ikkagi magama ära :)
(pilt on tehtud u kl 23)

Hommikul vaatasime taas merd telgiuksest.

Ja kratsisime sääsehammustusi.
Neist ma enne ei rääkinudki.
Esimeses võimalikus rannas,
kus oli RMK telkimisala,
ei tulnud ööbima jäämine kõne allagi,
sest seisma jäädes ja kiivri ära võttes
lihtsalt lendas peale gaziljon sääske.
Õhk oli konkreetselt must.
Meie privaatrannas oli neid mõnevõrra vähem,
aga vigastusteta me ei pääsenud.
Härra Versace lõhn kaotas muide sügeluse sekundiga,
seega kui me oma haavu ravisime telgis,
sai see kvaliteetlõhna täis piserdatud :)

Hommikusöök.
Ikka südamega tehtud.

Enne kui päris ärgatagi jõudsin,
saabus härra metsa alt lillesülemiga mu juurde.
Nad sõitsid meiega terve päeva kaasa.

Ja ma/me avastasin/-me Eestimaad.
Kohti, kus ma polnudki käinud.
Näiteks Vihula mõisakompleks.

Ma arvasin,
et ma võiks siin spa-viikendi teha küll.
:)

Selline minigolfirada on Vihulas.
Lihtsalt nummimeeter oli põhjas kogu aeg.

Ja seejärel me suundusime otsima üles Rehe talu Moora külas L-Virumaal.
Härra arvas küll, et meil ajagraafik üsna tihe,
et äkki jätame ära.
Ma natuke nurrusin
ja härra viis mu seda õnne ja rõõmu kaema.
Skulptuurid noh.
Eriti palju eriti ägedaid peremehe enda tehtud skulptuure.
Ma pidin ikka pildi tegema südamest :)

No siin on suurem pilt kah.
Et aimu saada sellest erakordselt lahedast kohast.
Raha nad ei küsi,
näitavad ja räägivad niisamagi.
Soovitan!

Edasi pidime suunduma preili M. manu,
ent härra ei suutnud ahvatlusele vastu panna
ja viis mind Äntu järvi vaatama.
Ma polnud taas ju käinud.
Oli jaa Sinijärv sinine
ja üleüldse ütlemata armas koht.
Kindlasti väärib pikemat peatust.

Preili M manu andsin härrale herzi-musi kaasa teele
ja ise jäin preili M ja Lauraga veini mekkima.
Preili M-il on galantne aianurk,
aga nagu kiuste oli võrratult palavast päevast-ööst saanud vihm.
Tohutu vihmavalang saabus.
Meid see ei heidutanud,
istusime aias ja veinitasime,
sellal kui ümberringi kallas.
Mingil müstilisel kombel hoidis suur puu me kõrval meie kohalt kogu vihma ära,
missest et nagu ämbrist tuli.
Toas olnud M pere vaatas küll meid imelikult,
aga meie peale ei langenud tilkagi :)

Pühapäeval võtsid preilid ette veelkord Eesti tuuritamise.
Imeilusates kohtades käisime.

Vesi ümberringi :)

Kakerdaja raba külje alt leidsime Kalajärve.
See oli maagiline koht -
väikese purde peal istudes peegelsileda järve ääres
ühtäkki märkasin peegeldusi.
Ja oi sellest sündis imeline pildiseeria ;)
Siin on juba veidi tuul tõusnud,
aga muidu jääb mulje purdest kui taevatrepist.
Nii palju ilu on ikka loodusel pakkuda.

Piknikku pidasime ka rabas.
Preili M ema pakkis meile hunniku salatit kaasa
ja see maitses rabas kohe eriti hästi!

Selliseid väikseid tundmatuid teid sai nädalavahetusel avastatud palju!
Ja palju väikeseid asulaid ka,
kuhu ma polnud kunagi varem sattunud -
Väike-Maarja, Tamsalu, Viru-Jaagupi etc.

Ja Tallinnasse tagasi jõudes ei olnud imeline nädalavahetus veel lõppenud.
See sai veel kaunima lõpuakordi,
kui Laurat ära viies ta ema käskis hoovi pealt piibelehed ära korjata vaasi :)
Ja peale seda rasket tööd premeeris meid rabarberikisselliga.
Fantastiline!