kell 9.20

Laupäevahommikune infovahetus:

herz: "...kle ma pole veel koju jõudnud, seega trenni ka ei jõua..."

preili M: "... olen sõnatu, endiselt üllatad mind..."


No iga kord ei ole mehed mängus, ausõna :))
Aga kui sõbrad sellist tagasisidet jagavad, hakkab endalegi tunduma, et elu on mul vist tempokas!

tuisu teine tulemine :)

Mina olengi see hull, kes KA SELLISE ilmaga jalgsi tööle tuleb. Silmad lahti ei käi, sest kõik see, mis silma tuiskab, paneb pisarad jooksma ja nii valus on ka. Kui keegi laenaks suusaprille, siis ma oleks überhäppi. Eile jõudsin tööle ja peeglist nägin, et kogu mu vaevaga peale kantud ripsmetušš (sest millegipärast endiselt ei ole moes plätserdatud silmad, ma ei saa aru miks, ma iga hommik saan just sellise silmameigi, et siis korrigeerima hakata) oli muidugi terve näo ulatuses ühtlase massina laiali. Nagu pandakaru pohmakaga, just selline nägin välja. Imestan, et inimesed valgusfoori taga seistes ja mind vaadates kiljudes laiali ei jooksnud... Niiet suusaprillid...

Muidugi on käes ka see aastaaeg, kus kõnniteid enam ei eksisteeri. Jalakäija õnn ja rõõm.

 

***

 

Trennimood on roosa pluus ja mustad retuusid. No umbes-täpselt 75% trennipreilisid on selles kombos. Mina ka.

 

***

 

Astun silmarõõmu kabinetti, kus ta mu Ülemusega hingestatult jutustab. Karpkaladest, tehnikatest, a la kümnest moodusest, kuidas prepareerida... No hea, et Toidutare lahti polnud arvutis veel. Need meeskolleegid hämmastavad mind juba 3 aastat siin asutuses ja see jätkub muudkui...

 

***

 

Nüüd, kus ma töötan mitte oma vanas üksuses, vaid silmarõõmu ja Ülemusega koos, imestan ma, et kui meil sädemeid lõi ja ma siin tihti figureerisin tal teed joomas, siis kuidas tal üldse aega jäi tööd teha? Üks suur sotsiaalse suhtlemise keskus on see kabinet :)

***

Käisin eil epoes. Kotitäis toitu maksis kassa 2,86 eurot. Pidin om aimestust isegi müüjaga sheerima. Ilmselgelt ma hakkangi edaspidi rohkem ühapajatoit tegema, kapsas-kartul-porgand-hernes on tunduvalt rahakotisõbralikumad kui mu muu režiim. Või siis räägib praegu asjaolu, et ma pole 9 kuud palka saanud siin ja palgapäev läheneb ka nii aeglaselt :)

 

***

 

Kui elu oleks läinud minu plaanide järgi, mitte toonud mind kodumaale tagasi, siis praegu oleksin ma Filipiinidel, puhkamas raskest Austraalia reisist :) Aga näe, mingi käsi oli ees, et neid pileteid ostma hakates ikka veel ringi mõtlesime kambaga, et küll jõuab.

Ning täna aasta tagasi olime preili Mga meie suurepärasel Aasia reisil. Koh Phi Phi paradiisirannad ja snorkeldamine ja päike ja... just täna aasta tagasi. Selle vahepealse aastaga on nii metsikult palju toimunud mu elus, terve paari raamatu või filmi jagu elu. Vahel on hea niimoodi ette ja taha vaadata ning näha, et kuhu ma tegelikult tüürinud olen. Usun ju, et iga asi juhtub mingil põhjusel. Olen muudkui põnevusega ootel, et mu silmad seda suurt pilti nägema hakkaksid, et aaa, SELLEPÄRAST siis elu tõigi mind Eestisse tagasi... Ootan-ootan :)

neljapäev.

Nii, kaunistasin ka viimaks oma töölaua ära, annab inspiratsiooni või nii :)

Alternatiiviks oli muide silt: I DON'T KNOW WHAT I'M DOING.
Ma leian küll, et enda üle tuleb ka nalja teha, aga ülemused äkki ei saa naljast aru? :)) Igaks juhuks ei võtnud toda.

Aga päevad... need päevad lähevad järjest paremaks. Täna on naeratus kõrvuni ja hoolimata häälest, mis kuskile on lõõdama läinud, tunne on imeline :)

30 armastuse hetke

... on praegu üks film kinos. Ega ma treilerit näinud polnud, üksnes plakatit CCP-s ja see oleks pidanud olema juba piisav hoiatus iseenesest.

Aga et pealkiri oli intrigeeriv, tegime kinonaisteka.

Teate neid B kategooriast hullemaid (kas on selline mõiste või variant üldse?) odavaid süžeeta ragiseva heli ja halva näitlemisega pornofilme? See film oli PALJU HULLEM veel, sest

esiteks, pornokates on ikka mingisugune süžee-alge olemas. Ma küll täitsa usun seda "tulin teie arvutit parandama, oi neiu sa oled täitsa üksi kodus ja riieta mind lahti kamina ees tiigrivaibal???" liini;

teiseks, nad ikka näitlevad ka natuke pornokates

ja

kolmandaks, seksiga ei koonerdata.

Pmst kogu see jura, mida me kinos vaatasime, kulges ühest voodist teise väga seosetu jadana ja kohutava puise näitlemistööga, kui seda nii saab nimetada ning kui asjaks läks, siis lõppes stseen ära. C'mon, andke nagu midagigi, mis selles filmis vaadata :))

Ütleme nii, et terve filmi me vaatasime ja kommenteerisime isekeskis, et kas see film saab veel halvemaks minna? Ja see tegelikult ei olnud väljakutse. (sest sai ja läkski... iga stseeniga)

Ja siis tuli filmi viimane üllatus, kui film läbi oli ja ekraani mustaks lõi. Paar sekundit enne lõputiitreid ilmub ekraanile suurelt: "To mu father!"

wtf?

Midagi paremat oma isale ei ole pühendada, kui eriti halba filmi?

/peast kinni haarates vasakule ära/

vahel vaatame taevasse, kas meil on aega veel*

Spordiklubi saunas on ALATI üks saunakapa-füürer. Alati. Ei saa rahulikult siis istuda ja nautida?Muudkui iga 5 sekundi järel viskame aga pahvaka kuuma auru jälle üles nii, et karvad maha võtab ja kõri sulgeb...

 

***

 

Kui enne Austraaliat (ma vist peaks lausa mingi trademarki sellest tegema, EEA - elu enne Aussie't) käis mul ära mingi klõps ja kogu maine vara oli koormaks, less is more, ei võida see, kel on surres rohkem asju, poodides ei tekkinud ahvatlusi jne, siis nüüd on tunne, et vana mina on tagasi. Ma ei suuda poest väljuda ilma meeldima hakanud kleidi-kingade-sukkade-aksessuaaride ostuta. Ja kleitidesse ma olen armunud veel rohkem. Nüüd ma vaatan ka välismaa online-poode ja ohkan ilusate kleitide järele. Must. Stop. This. Now.

 

***

 

Tanel Padar & The Sun muusikale kirjutatud muusikal vms, mis praegu Estonias kavas on - no see on suht kräpp. Muusika on enam-vähem, Rosanna sukad on päris head ja meespeaosaline on üsna kompu, aga that's it. Sõnaline osa tekitas vahepeal piinliku tunde ja ootasid, et hakake parem juba laulma, saab edasi minna... Aga noh, vahel peab Eesti asja ka vaatama ikka.

 

***

 

Daki on oma blogiadvendi raames kirja pannud täpselt selle tunde, milles ma isegi praen. Ja mõtisklesin, et selle postituse kirjutamisega ma veel ootan või panen parooli alla või ... :)

Aga selles hetkes olles, need läbi une meenuma hakkavad Öö sündmused, vägagi kohal olevad puudutused, õrnalt põsel liikuvad huuled, ninaga tal kaela-lõua vahel tihedalt kaisus olles naha lõhna sisse hingata (oh pekki ta hullutavalt hea lõhn...). Jah. Siis algab täiesti uus päev.

 

***

 

*Meil on aega veel