Hakkab ring täis saame Mesi tare kevadvärskenduste osas. Suur suvi juba ammu käes :)
Otsasein sai ka valmis. Kui veel norida enda kallal, siis otsaseina aken tahaks natuke peenikese pintsli tõmbeid saada, aga see on juba tõesti isiklik kiiks mul.
ENNE
NÜÜD
Juba aastaid oleme kaasa löönud Peipsi järvefestivalil, mis mööda Peipsi rannikut erinevate veealustega liigub sadamast sadamasse. Paar aastat on see üritus laienenud ka Võrtsjärvele ja kannab nüüd nime Sisevete festival.
 |
| Oiu romantiline paduvihmakontsert |
Ja on üdini kihvt, et lõpuks on ÜKS ÜRITUS, mis minu/meie ja Eveliisi tegemisi Oiul ühendab!!! Ja see ongi sisevete festival!
 |
| Õhtu parim osa oli lõkkekontsert Varnjas. Peale peaesinejat Ott Leplandi. |
Niiet 1.juulil oli festival Varnjas ja 7.juulil nautisime seda Oiul (paduvihmas) ja Ulgel! Väga kihvt oli! Ma ei saanud seda nii põhjalikult nautida, kui härra ja Mesilane, kes meilt kodunt paadiga Oiule välja sõitsid, aga pidin hoopis autoga liikuma, sest Mutukas oli vaja esmaspäeva hommikul kohe laagrisse toimetada jm turismiasjad ka!
 |
| Megamõnus Dagö kontsert Ulgel minu inimestega. |
 |
| Samal ajal meie lapsed: Taustal esimene glämping oli meie pere päralt, seega oli lastel hea silma peal hoida. Foto visitpeipsi FB lehelt. |
EnneVõrtsu poole suundusmist veel laupäeva õdakul parkisin Tartus auto ära ja hüppasin härrale paadile, et kaasa teha Emajõe festivali!
Nii tore tunne, kui sajad paadid ja laevad mööda Emajõge kulgevad. Mõnus melu ja sigin-sagin. Äge! Kahju, et seda vaid kord aastas juhtub, võiks orgaaniliselt rohkem olla! Aga tore oli näha, KUI meeletult PALJU on igasugu paate ja kaatreid Tartusse tekkinud, kes pakuvad jõesõite. Ikka väga palju on neid! Ja samuti - kui palju oli Emajõe peale kokku sõitnud kõikvõimalikke parvsaunasid. Ikka üle kümne!
Seega veelelu ikka kihab ja muutub järjest mõnusamaks!
"Sa oled elupäästja!"
Nii ütles mulle hiljuti üks armas inimene, kes laenas meie pop-up telki ühe ürituse tarbeks. Oli hästi rõõmus, et ei pidanud minema Tartusse seda otsima ja raha eest laenutama, vaid sai siit meie käest ja ürituski toimus meie külas, niiet transport ja logistika kõik oli minimaalne. Win-win!
"Su laps on ELUPÄÄSTJA!"
Need kaks lauset on öeldud 1-nädalase vahega.
Ja ma ei ole kunagi osanud oodata, et mu kõrvad kuulevad niisugust ütlust. Aga nii on. Mu armas nunnu iseloomu täis Mutukas on elupäästja. Ja mitte laenutanud tühist telki kellelegi, vaid päästis teise lapse elu.
Ma pikalt ja detailselt ei saa lahti kirjutada, mis juhtus. Sest seotud on ka teised pered ja mu oma lapsed kas šokist või valehäbist või millestki muust tingituna ei ole valmis detailselt seda lugu jagama praegu.
25.juunil juhtus olukord, kus neli last (sh minu mõlemad põnnid) olid kodust eemal ühe rajatise otsas, kust üks laps sai tugeva elektrilöögi ja jäi kättpidi elektri külge nö kinni. Minu noorim laps Mutukas ilma mõtlemata, miks või mida teha, lükkas ta rajatise otsast alla, elektriringist välja ja päästis sellega tema elu. Ta ise sai põletada, sest ei olnud kinnast vm kaitsevahendit ja polnud ka aega mõelda.
Seejärel helistas väga šokis Mesilane meile härraga ja rääkis mis juhtus. Kutsusime kiirabi ja päästjad ning tõttasime lastele järgi.
Vapper Mutukas seob ise igapäevaselt oma sõrmi, kreemitab ja jälgib, et kõik oleks korras. On asjalik ja hakkaja, läks ka laagrisse, kus teised lapsed on rannas nt, aga tema ei saa veel ujuma. Ei tee sellest suurt draamat, sest me oleme palju kordi kahekesi arutanud, miks sellised asjad juhtuvad, mida siis teha, kui juhtub ja mida teha, et ei jutuks. Samuti arutanud, et vahel on vaja teise abistamiseks kiiresti toimetada ja vahel saad ise selle käigus ka haiget. Ta oli algul nutune, et miks ta põletada sai ja miks ta üldse lapse sealt alla lükkas. Ütles, et ta ise ei tea, miks ta nii tegi. Et ta sõrmed ise tahtsid lükata.
Elekter on tarbeese, aga elekter on ka eluohtlik. Äärmiselt valus,aga vajalik õppetund, mida lastele veel ja veel üle rääkida.
Ma teen peamaja värskendustest natuke pildilisema ülevaate ka! Hea endal aastate pärast vaadata!
 |
2024 mai seisuga         |
 |
| Fassaadi värvimistööd tehtud. Järgmiseks liistud ja siis sokkel. |
Tulemus!     Pildile ei jäänud, kui teiseltpoolt pildistada, aga üks otsasein on meil aegade algusest olnud selline:  
|
Minu 17 aasta pikkuse blogijakarjääri suurim fopaa on juhtunud! Ma ei jõudnud juunis kordagi blogima ja esimest korda jääb ühte kuusse nulliring!
Aga ma olin tõesti nagu maniakk ja rügasin kõike teha. Arvutisse jõudsin piinlikult vähe, püüdsin korra päevas kõik meilid ja broneeringud üle vaadata. Aga mulle NII meeldib see käed-külge-ise-tegemise osa mu tööst, kus reaalselt iga liigutus on näha. Erinevalt varasemast kontoritööst, kus meilide edasi-tagasi saatmine ja aktiivne vastuse ootamine oli põhitöö. Isegi põõsaaluste rohimine ja värvi kuivamise vaatamine on põnevamad mu jaoks tänaseks!
- Mai lõpus, juuni alguses said ühele poole kõik paadimajade värskendused. Eks nipet-näpet on ikka veel tegemata ja härra võttis vastu otsuse, et suvel ta tahab chillida ja mitte kuulda naiselt uusi ülesandeid, siis ma hetkel talle nendega pinda ei käi. aga to-do listist nad maha pole arvatud veel.
- Veel oli vaja teha peamaja värskendus. Võtsime rendist tõstuki ,ostsime hunniku värve ja teipi. Härra pesi 3 päeva katust samblast puhtaks. Nii ilus sai, nagu uus katus oleks. Kahekesi värvisime fassaadi üle. Mina kõik liistud ja detailid, härra fassaadilauad püstoliga. Liistude värvimine võttis üle 2 päeva aega. Sokkel sai uue kuue, 4 aastat tagasi tellitud ja ootele pandud vihmaveetorud said paika pandud! Uskumatu, onju!
- Alustasime otsaseina viimistlust. Üks naabripoolne sein on olnud alati hirmkole ja härra pole prioriteetidesse sättinud selle korda tegemist, aga nüüd naine nõudis, et on vaja! Veel on jäänud teha natuke, aga elu läks kiireks vahepeal .
Leia 22 erinevust:
 |
| Mesi tare 2019.aastal |
 |
| Mesi tare 2024.aastal |
Panen võrdluseks ka 2014.a seisu, kui maja ostsime (tegelt pilt varasemast, Google street view'st võetud)
- mõlemad lapsed "otsustasid" juunis kõrvapõletikku põdeda. Mitte üheaegselt muidugi. Mesilane alustas ja nädal hiljem Mutukas jätkas. Mis muud, kui pereasi vahet sõitmised, et kõrvasid ette näidata.
- Kodavere laalupido oli. Väga, kohe väga ilus ja südamlik kohalik pidu. Mutukas esines ja emasüda rõõmustas seda ilu nähes.
- Tartu tantsupidu oli, kus Mesilane esines. Kõigepealt 5 päeva proove ja siis esinemine. Logistika, logistika!
- Tartu laulipidu oli ka, aga Mutukas jäi haigeks kõrvadega ja ei olnud huvitatud seal lõõskava päikese käes olemisest. Ja ausalt öeldes oli logistika minu jaoks juba üle pea ka! Seega Mutukas ei osalenud.
- Jaanipäev oli, käisime taas naaberkülas sõprade juures nagu meil on tavaks saanud. Sain Päästeametisse helistada, kui õhtul üle küla ja terve Peipsi järve taevalaotus süsimusta tossu täis oli. Selgus, et seekord mitte põleng õnneks, aga nõme lõkketegu. Meie külades on iga lõke naabrite kotkasilmadega valvatud ja rehvide põletamine on niikuinii keelatud!
- Jaanipäeva peol käisime ka! Meie kandis mitu pidu, üks oli Koosal rahvapidu Hellade velledega. Sinna me väga pikalt ei jäänud. Rahvast oli murdu, ma ei teadnudki, et Koosal nii palju inimesi on :) Ja enamik neist olid purjus. Aga me läksime Kaudale, kus meie hea sõber Janar, kes on ka Sibulatee liige, korraldab igal aastal Peremehe jaanipidu. Seekord esinesid Terminaator ja Kurjad plaanid. Ja see oli alles möll! Mul nii hea meel, et Janar sai ägeda asja tehtud. Ürituse korraldamine on megatöö ja õhinapõhine ettevõtmine. Janar on öelnud, et igal aastal maksab ise u 5000-6000€ peale oma taskust. Sel aastal ma loodan, et sai plusspoolele jääda, sest rahvast oli megalt ja üritus vinge!
- hoidiseid olen teinud! Rabarberid said mahlaks ja läksid ahju ning siis saabusid maasikad! Mul endal ei ole ühtegi marja peenrast võtta. Ei jaksa lihtsalt tegeleda, aga kord aastas ma pean saama terve ämbritäie maasikaid nahka pista. Keha nõuab seda ja veri vajab rauda ka juurde. Seega maasikad! Ja siis naaberkülast P. helistas, et kuule, mul on vana heina kasvanud maasikapõld ja see tänavu punetab. Tahad tulla korjama? Muidugi ma tahan!
Korjasin nii palju , kui jaksasin. Mitmel päeval käisin korjel ja kokku arvutasin, et 40 kg maasikaid sai koju toodud. Osa läksid moosiks, sest lapsed tahavad keedumaasikamoosi, aga ülejäänud panin ahju! Mul on Samovarimajas erinevad snäkid, mida külalistele pakun ja paar aastat tagasi keegi kommenteeris, et maasikatest saab ka väga head kuivatatud ampsud! Mul pole eales olnud soovi raha eest maasikaid osta, et siis ahjus neist 90+% välja kuivatada. aga nüüd oli ämbrite viisi maasikaid olemas ja mõtlesin proovida. Tõesti on väga head snäkid! Tööd on sellega omajagu, aga tasus vaeva näha. Minu naiselik loogika ütleb, et tasuta maasikad :) Sest kui oma korjamise vaev ja puhastamise-tükeldamise vaev ka, siis on hästi! Kuigi mu oma töö ja aeg maksavad palju, siis endale ju arvet ei esita.
