Kui lastel on lustipäev!

Nädalas korra või kaks saavad mu põnnid lasteaiast puhkepäeva. Nende päevade nimed ei ole laupäev ega pühapäev (mul kunagi eelmises kontorielus oli motivatsioonitahvel seina peal,mis ütlesid, et mul on nädalas kaks vaba hommikut, nende nimed on laupäev ja pühapäev). 

Eks nad ajavad mind siis kodus hulluks, kui on eriti kiired päevad, aga samas tahaks lastele ka natuke rõõmu teha ja nendega koos toimetada. Ja see on nii Murphy, et ei vääri ilmselt taasmainimist - kui on lasteaiahommik, magavad need inglikesed nagu notid, ei kuule rääkimist, telekat, ringi tatsumist, nõudega kolistamist. Eriti ei kuule nad emapoolset äratushüüet. Mutukas lausa lükkab pirisevalt läheneva hääle käega ära ja surub end sügavamale padja sisse. Kui on vaba päeva hommik, on nad kell 7 üleval ja silmad suured nagu öökullil. Jeerum maivõi...

Ma olen härrale juba pikka aega püüdnud maha müüa mõtet minna lastega mänguasjamuuseumisse, aga no ei võta ta vedu üldse. Praegu härrat mul siin jalus mitu päeva ei ole olnud, seega tegin lastele lustipäeva.

Hommikul kl 9 pidin kõigepealt ühed vahvad turismitudengid vastu võtma ja seejärel olin laste päralt. Mõtlesin, et las vaikselt magavad ja hiilin ettevalmistusi tegema. MUIDUGI olid nad 7.30 plaksti voodist väljas. Just siis, kui seda vaja ei ole!

Eks siis 4-aastane hoidis 2-aastast tunnikese, kuni ma grupile meie tegemisi tutvustasin (helistage nüüd keegi palun lastekaitsesse või sõbranna.postimees.ee). Mängisid rahulikult toas (toa olukord reetis) ja minu saabumise järel koristasid toa ära, panid end riidesse ja suundusime Tartusse. Müstiline, kui elavalt Mutukas kilkama hakkab, kui ta kuuleb sõna "Linna" ning seda muudkui järgi kordab. Linnapäev on vist parim päev!

Tegelikult ma nüüd päris täpselt ei teagi, kellel silmad seal muuseumis rohkem särasid - minul või lastel. Ikka nii äge koht on see. Ja praegune Barbie näitus.... uuuhh. mina ei saanud kunagi endale Barbiet, kuigi nii väga tahtsin. Eriline pettumus oli jõulukotist saada Wendy... Et kui Barbiet ei saa lubada, siis parem oleks olnud üldse ilma olla. Odav koopia oli eriline nörritamine.

Nii ma nüüd muuseumis vaatasin neid kõiki ja nii äge noh. Ei pea vist mainimagi, et oma lapsepõlveunistusi elatakse ikka laste peal välja eksole. Mutukal on oma pisikollektsioon kahe Barbiega, neid ilmselt lisandub veelgi. Kui ma poes ilusaid Barbisied leiaks ainult. Minu meelest praegune valik on nii...mis see õige sõna oleks... pettumust valmistav. Ei ole üldse oma näoga ja kõik need öed-vennad ja "realistlikud" ülejäänud Barbied. Ma kasvasin üles ühe kindla nukuga ja nüüd nagu ei oskagi oma lapsele enam sellest rääkida. Eks ma harjun ja kasvan koos lapsega :)

Nii palju ägedaid nukumajasid ja mööblit!
Ei tea küll miks sai Mutukas eelmiseks jõuluks nukumaja jõuluvanalt....

1960ndate Barbied!
Hoopis teised näojooned,
kui mina lapsepõlvest mäletan.
Aga nii tuusad! Võiks sellised nukud endalgi kapi peal klaasi taga olla :)

Ma ikka pidin erinevate rahvuste rubriigist pildistama Vene rahvariietes Barbiet.
Eesti omades ei olnud...

Eesti moedisainerite looming Barbiede seljas.
Kui äge!

Mesilane on ka täiesti Barbiedega mängimise poolt. Kauples (mitte et ta eriti oleks pidanud vaeva nägema, sest khm, emale ka meeldivad) muuseumis välja, et ma Mutukale kindlasti sealt ühe nuku ostaksin ja muudkui seletas, et kodus oleva nukuga mängib nüüd tema ja õeke oma uue nukuga. Ei protesteerinud üldsegi, et talle endale midagi ei ostnud, sest sai hiljuti mult ühe Lego alles. Ma ei ole väga aldis mänguasju ostma üldse, aga kui ma näen, et midagi lastele rõõmu pakub ja nendega mängitakse, siis võtan kaalumisele. Legod on viimase aja hitt. Isegi lasteaeda ei taha Mesilane minna, sest siis ei saa kodus üldse legodega mängida. Missest et lasteaias on tal neid veelgi rohkem, kui kodus. Kahekesi kaks nublut istuvad vaiba peal ja nokitsevad. Mesilane mõtleb ise ehitusi välja ja seda on rõõm vaadata. Et mänguasi täidab oma eesmärki - teda kasutatakse, paneb fantaasia tööle, arendab käelist tegevust. 

Kui kellegi on jäänud kapinurka legosid seisma, siis ma ostaks hea meelega ära. Mänguasjapood niigi röövib mul varandusi ja taaskasutus on popp. Osta.ee-l hoian silma peal, aga seal on normaalsete hindade puhul hull rebimine lahti ja no alghinnaga 30+ eurot juba ei raatsi.

imeline Eesti naine

Peale sünnipäeva suundusime härraga kahekesi Tallinna. Härra plaanis tegelikult juba mu sünnipäeva kahekesi pealinnas tähistada, aga nagu Murphy ikka, saabusid erinevad broneeringud ja siis pidime multitaskima.

Et seekord suundusime mööda Tallinn-Tartu maanteed (tavaliselt läbi Rakvere), siis ühel hetkel härra hakkas rooli taga nihelema. Meile kummalegi see marsruut ei meeldi ja veidi enne Põltsamaad meenus härrale, et umbes aasta tagasi ta seikles mootorrattal sealkandis külade vahel. Ja et ta tookord nägi ühte ülilahedat hoovi, mida mulle näidata tahaks.

Ainult et ta ei salvestanud koordinaate kuhugi üles ja nüüd hakkas mälu järgi meenutama.

Umbes Lustivere kandis keeraski ta suurelt maanteelt maha ja sõitsime põldude ja metsatukkade vahel. Meil natuke vaba aega oli, polnud kiiret linna kohale jõudmisega.

2014.aastal, kui me härraga Balkani ringreisil olime, tahtis ta kohe väga Kosovosse ka minna. Et ta oli seal aastaid tagasi missioonil käinud ja siis hakkas ta taga otsima ühe mäe tipus asuvat majapidamist, kus ta patrullimise ajal käinud oli. Nagu nõela heinakuhjast aja taga, sest Kosovo nimelt ongi ainult mäetipud ja igal pool majapidamised. Kui ühe mäetipu otsast vaatasin öösel ümbrust, küsisin, et mis linna lähedal me oleme. See kõik ongi Kosovo, vastas härra. Tuledemeri oli ümberringi, aga mitte suurlinn. Külad ja inimeste kodud hajali. Ja uskumatu, härra leidis selle otsitud majapidamise koos pererahvaga tookord üles. Lihtsalt mälu ja vaistu järgi 8 aastat peale missiooni me tookord õigesse hoovi sõitsime.

Seetõttu ma ei kahelnud, et mu härra abikaasa seegi kord sihitult hulgub. Mulle on niiviisi palju muid kordi tundunud, sest ta ei armasta üldse sama teed pidi kaks korda sõita. Et kui me kurameerimise aegu motikaga mööda Eestimaad rändasime, siis tema kuskile tupikusse jõudes läks pigem läbi võsa ja metsa edasi, aga mitte kunagi tuldud teed pidi tagasi. Vot sellistel hetkedel frustreeris küll. Ma pigem olen kartlik, ei trügi umbhoovidesse või keelumärgi alt läbi. Tema aga küll.

Selle pika sissejuhatuse võtaks kokku õnnesoovidega. Härral on täna sünnipäev :)

Niimoodi ringi sõites me jõudsime Tõrenurme külas Kurista talu hoovile.

See oli just see koht, mida härra mulle näidata tahtis. 

Mul ei jagu sõnu, mis ma sealt eest leidsin. Õnneks oli pererahvas ka kohal, saime luba küsida ringi vaadata. Veelgi enam, saime personaalse tuuri. Tarest astus välja peremees, tema kannul perenaine, krapsakas blond naine, mõned aastad vast vanem kui mina. Aga ma ei oska kunagi kellelgi vanust õigesti määrata, võibolla oli noorem isegi. Peremees, kuulnud meie huvist, keeras otsa ringi öeldes, et see on naise rida. 

Ja nii selguski, et kogu selle, mida ma nüüd siin kajastama hakkan, oli see äge naine Janne ise valmis ehitanud. Ta oli mulle nii suur inspiratsioon, et ma võtan oma julguse ja eneseusu nüüd kokku ja hakkan ise ka proovima. Ise hakkama saada.

Nimelt, nende taluhoov oli täis vanatehnikat. GAZid, LADA-d, muravei-d jne. JA nad kõik olid majadeks ehitatud! Imeliselt maitsekalt, ülirohkete detailidega. Pinterest laivis, ausõna. Kui  mulle esiti tundus, et 4-5 autot on hoovil, mida kiirelt üle kaeda, siis tuur kestis ligi poolteist tundi ja autosid oli OI KUI PALJU! Lisaks veel palju muid põnevaid ehitisi, kuurialuseid, välikööke, õuevanne, puuriidamajasid ja lasteonne. Lihtsalt muinasjutuline.

Ja ta on need kõik ehitanud niisama, enda tarbeks. Oma perele ja külalistele, kui need suvisel ajal külla tulevad ja majutust tahavad.

Täielik turismikompleks oli, aga turismiga ei tegelenud. 

Igatahes, mõned kiired ja kehvad klõpsud inspiratsiooni jaoks. Aga vaadata oli nii palju rohkem, kui telefonikaamera jäädvustada suutis. Milline äge naine ja kihvt Eestimaa. Ma olen koguaeg arvanud, et Eestimaa on täis imelisi kodusid. Ja minu masti, kiiksuga aktiviste :)

Saunamaja
Sellest sai kõik alguse.

Saunalavalt otse rõdule:)

Janne on kõik millimeetrid oma ehitustes ära kasutanud.
Nii on sauna eesruumis diivan, mis käib lahti voodiks.
Kööginurk.
Ülinutikalt peidetud panipaigad.
Talle meeldivad vanad asjad
ning ta ei raatsi mitte ühtegi lauajuppi ega muud niisama ära visata.
Kõikidele detailidele on leitud rakendused.

Vetsumaja

Vasakul siis saunamaja,
paremal lebola,
kus peale saunatamist või vahepeal jahtuda.

Jumal, kui äge lahendus ikka.

Hobimaja

Jannele meeldivad militaarmustrid.
Nende asjade jaoks ta tegi mõistagi eraldi automaja.
Ikka voodikohaga,
kuhu keegi ööbima saab minna.

Üks mitmest väliköögist,
kus ägedad kividest laotud ahjud (kordan - ta kõik teeb ise),
vannid, veed on voolikutega kaevust veetud jne.

Üks vahva kuur, mis on saanud majaks.
Jällegi detailiderohke.
Seinad olid kaunistatud sõprade ja sugulaste piltidega.

Sama majake,
vaata akent!!!

Sama majake väljast.
Kõikide ehituste puhul kasutatud ära kogu ruum,
teisel korrusel lastele ruum.

Järgmine kuur.
Ma ei tea,
mul on kuuride puudus.
Härra asjad ei mahu praegugi kuhugi ära, vaja oleks talle VEEL ÜHTE kuramuse kuuri juurde.
Sellisest asjast, et kuuri saaks kaunistada külaliste jaoks,
ma võin vaid unistada.

Äge voodi ;)

Nii nunnu, värviline, romantiline ja naiselik.

Sama kuuri vaade autovoodi juurest.
Trepp teisele korrusele on ühtlasi riiul.
Teisel korrusel lasteala, koos tunneliga

Kämpingmaja

Seestvaade.
Jällegi, ülipraktiliselt ära kasutatud pinnad - istumiskohad, lauake (see, kust kardinad alla tulevad) jne

Äge kardinapuu

Ei raatsinud lauajupikesi ära visata,
vaid tegi pildiraami.

Veel üks riidepuu

Pooleliolev projekt.
Tuleb jälle äge majake

Kasvuhoone. 

Pagasiruumi kasutas ära, et teha kiviahi.
Selline nagu muudes kultuurides on maa sees.
Pidi väga head liha saama küpsetada seal.

Muravei on ehitatud nõudepesumasinaks.

Õuevann

Vanast kümblustünnist on ehitatud külalistemaja.
Seest vaade oli niiiiii lahe, mu lemmik!
Pilt kahjuks ei õnnestunud.
Seal pidid ööbima isegi need sugulased, kes muudes automajades magada ei taha.

Tööriistamaja.
Miks ka mitte eksole,
kui nii palju majakesi on :)
Ka see majake ei saanud kuidagi ilma pitsivahuliste istumiskohtade,
tassikeste, kaunistuste ja detailideta.

Laste puuonn.

Ja kui sul on hoov pikitud täis nii ägedaid projekte,
siis mingit igavat puuriita see perenaine küll ei lao.
Ma nüüd võrdlen oma puuriidaga ja
ilmselgelt lähen ümberladuma.

Päris mitmed majakesed ei jõudnud üles pildistada. Niigi oli juba palju vaatamist. Lihtsalt vau!

viisaprill vol 2019

Tänavu oli viiendat korda minu "viisaprill"(ehk viies aprill) ilma kontorisse suundumata, kus kontsaklõbina saatel ilus ja särav olla. Ilmad olid nii sõnulseletamatult päikselised, soojapoolsed ja kevadised, et veetsin terve päeva rõõmuga Peipsi ääres õues, kummikud jalas.

Ma ei teagi, mis ilmutus mind tabas, et ma Facebookis lausa märkisin sünnipäeva vaid endale nähtavaks. Vist tuli sellest, et päevade viisi tuleb mul seal ette teavitusi, kellel sünnipäev ja ma ei veeda enam ammu oma päevi arvuti taga. Seega kuidagi nii väsitas tekkinud "kohustus" õnne soovida sõpradele, vanadele kolleegidele, kunagistele klassikaaslastele, muudele tuttavatele. Seega ma mõtlesin, et ei kohusta kõiki neid 200 inimest, kes igal aastal mulle "Palju õnne!", "PÕS" või "Õnnesoovid" saadavad, seda sel aastal tegema.

Hea oli ka vaadelda, et kes päriselt mu sünnipäeva mäletavad :) (Tänks, Klaara! Sinu soovid sain kätte! AITÄHHH!!!!) Nii juhtuski, et sünnipäeval rassisin mulda kühveldada ja vedada, riisusin ja tegelesin mitmete õuetöödega. Hea päev oli!!!

Sellele päevale aga tegelikult eelnes neljas aprill eksole. Hommikust saati rääkis härra mulle, et tal vaja linna minna paadiasju ostma. Ma mõtlesin, et mul ka nii väga pakilisi asju vist ei ole, et tulen kaasa. Härra põrgatas mõtte tagasi, et miks?

Sain vihjest salamisi aru. Ok, ma teen kodus asju, sa võtad lapsed kaasa. Sellise diili käisin välja ja kui nad kambaga siis lõpuks kell 20 linna liikuma hakkasid (mis poodi ta kavatses minna???), ei saanud vedelemise plaanist asja, kuna hakkas meenuma erinevaid asju, mis vaja ikka ära teha. 

Kell oli kohe 12 saamas, ma polnud veel istuma saanud. Viimaks viis minutit enne südaööd jõudis mu kamp koju tagasi.

Uinuv kaunitar Mutukas sai viidud magamistuppa ära, aga Mesilane oli ergas ja unetu.

1 minut üle südaöö ehk ametlikult viisaprillil teatas Mesilane mulle kavalalt: "Emme, meil on sulle ÜLLATUS!"

Pakkusin välja, et las see üllatus jääb ja ära räägi välja. Aga ei, kass oli kotist välja saanud juba ja härral ei jäänud muud üle, kui Mesilane endaga ukse taha asja ajama kutsuda ja nii nad kahekesi lilledega mu juurde tulid. Tulpidega, mu lemmiklilled!

"Emme, me käisime tüdrikitepoes," teatas Mesilane mulle järgmiseks väga salapäraselt ja kavalalt.

Härra saabus Bon Bon Lingerie kotikesega. 

Kuigi ma ei osanud midagi sünnipäevaks tahta, polnud ka vihjeid andnud, siis olin just äsja mõelnud küll pesu osta. Nii hästi tabatud kingitus! Ja täitsa minu mõõdus.

Seda, kuidas pesu nii täpselt minu mõõtu juhtus, sain teada kaks päeva hiljem, kui härraga Tallinnas õhtuses linnas poodi jalutasime, et mulle väikest proseccot osta ja siis tagasi sõprade juurde naasta. Seal viiekorruseliste elumajade ja lasnamäe garaažide vahel otse silgates, tõmbas härra abikaasa jopetaskust välja mu BBL pitsist tangad, et rohkem tal neid vaja ei lähe. 

Romantika on ta teie nimi....

Aga seda, kuidas ta kahe põnniga pesu käis valimas, oleks tahtnud lausa pealt näha :))

motivatsiooni vahepala

Koperdasin arvutis ühele ammusele failile, kus kirjas mu lemmiktsitaadid. Olen neid korjanud pealinnas elades, enne Austraalia etappi ning härra saabumist, mil otsisin inspiratsiooni, motivatsiooni, elu mõtet või kes teab mida. Puhusin sellelt tolmu pealt ära, lugesin ja tunnistasin endale, et ikka veel on lemmikud. Ja nende sõnum on akuutne praegugi.

Äkki tore lugemine teilegi? Ainult et inglise keeles.

Nobody really cares if you are miserable, so you might as well be happy!

(Cynthia Nelms)

No winter lasts forever; no spring skips its turn.

(Hal Borland)

In real love you want the other person's good. In romantic love, you want the other person.

(Margaret Anderson)

When happy, you enjoy the music. When sad, you understand the lyrics.

Hard work never kills you – it just keeps you away from Facebook!

Lead me not into temptation; I can find the way myself. 

(Rita Mae Brown)

I get enough exercise just pushing my luck!

If you look like your passport picture, you probably need the trip.

Sometimes the things you want the most don’t happen and what you least expect happens. I don’t know – you meet thousands of people and none of them really touch you. And then you meet that one person and your life is changed.

(Love and other drugs)

I belive that laughing is the best calorie burner. 

I belive in kissing, kissing a lot.

I belive in being strong when everything seems to be going wrong.

I belive that happy girls are the prettiest girls.

I belive that tomorrow is another day and

I belive in miracles.

(Audrey Hepburn)

I always wanted to be somebody, but I should have been more specific.

(Jane Wagner)

Those are my principles, and if you don't like them... well, I have others.

(Groucho Marx)

And on the eighth day God said, "Okay, Murphy, you're in charge!"

(Unknown)

I'm a self-made (wo)man and worship my creator.

Women and cats will do as they please, and men and dogs should relax and get used to the idea. 

(Robert A. Heinlein)

Eat right, exercise regularly, die anyway. 

(Unknown)

When nothing goes right... turn left.

There's no such thing as fun for the whole family. 

(Jerry Seinfeld)

The early bird gets the worm, but the second mouse gets the cheese.

(Unknown)

It's always been and always will be the same in the world: The horse does the work and the coachman is tipped. 

(Unknown)

That’s the best revenge of all: Happiness. Nothing drives people crazier than seeing someone have a good fucking life.

(Chuck Palahniuk)

If I can, I will. If I can't, I definitely will!

When did I realize I was God? Well, I was praying and I suddenly realized I was talking to myself. 

(Peter O'Toole)

A day without sunshine is like, well, night.

Patience is not a virtue, it is a waste of time.

Pressure makes diamonds.

If you’re one in a million, there are six thousand people exactly like you.

Now, I'll go home and... de-bunny.

(Bridget Jones's diary)

Find a decent man, first thing tomorrow, good plan.

You can accomplish nearly anything - often it just takes one phone call to the right person.

I fully respect your right to disagree with me, so long as you understand that I'm right and you're wrong.

Never judge a book by its movie. 

(J.W. Eagan)

When you go to a restaurant they ask, 'Smoking or non-smoking?' The question should be, 'Kids or no kids?

As a cynic I generally expect the worst. I'm rarely disappointed.

Love is a thing of two... but there's always a slut, who doesn't know how to count.

It’s the joggers I don’t trust. They are the ones who always find the bodies.

(Bill Bailey)

Married men live longer than single men do, but married men are a lot more willing to die.

Overall, I'd say my career as a photographer has been a bit of a blur.

(Milton Jones)

Some women choose to follow men, and some women choose to follow their dreams. If you're wondering which way to go, remember that your career will never wake up and tell you that it doesn't love you anymore.

Half the fun of the travel is the aesthetic of lostness.

(Ray Bradbury)

Why does it take a minute to say hello and forever to say goodbye?

I love you, not for what you are,

but for what I am when I am with you.

(Roy Croft)

Everyone smiles in the same language.

Statistically, 6 out of 7 dwarfs aren't happy.

If you can spend a perfectly useless afternoon in a perfectly useless manner, you have learned how to live. 

(Lin Yutang)

Some people hear voices.. Some see invisible people.. Others have no imagination whatsoever.

After all is said and done, more is said than done.

kopp on ees

Tead seda tunnet, kui oled midagi väga pikka aega unistanud ja oodanud, saanud teada, et selle teostamine on miljon+ühe muu asja taga ning siis äkki on see käes ja kõik toimub välgukiirusel?

Kellelgi siin on kohekohe sünnipäev ja see sama keegi sai täna hommikul nii toreda varajase kingituse. Kui kopameest oleme taga ajanud ja püüdnud tema graafikusse löögile saada, saades vastuseks, et järgmisel kuul vast millalgi (see oli siis märtsis), ma tõesti ei julgenud loota, et see kohe kuu esimestel päevadel juhtub. Täna kell 9 oli kopp kohal ja asus tegudele. Kell on 19 saamas ja ta pole veel lõpetanud! Kui äge see veel on!!!

Sest erinevalt kopamehest on meil siin töömehi abis, kes lahkuvad poole päeva pealt, selmet kuramuse abi vajav töö ära teha ja sellega ühele poole saada. Ei, see teine töömees armastab tööd hoida ja venitada nädalane töö paari kuu pikkuseks, vahepeal mitte kohale ilmuda jne, Eilegi näiteks pidi tares meil sauna vundamenti soojustama, aga kuna samal ajal oli mul Sibulatee võrgustikuinimesed külas, siis ta otsustas mitte tüliks olla, kuigi ma talle ütlesin, et ta ei sega ja tehku palun oma tööd. Ei, kadus lõunast juba ära, sest "Nii ilusad naised olid!"

Seega see tänane kopamees toob lausa õnnepisara silma. Tuli kohale ja teeb tööd, mõtelge!

Miinuspool on asjal ka. Me oleme härraga usinalt pajuvõsa vastu võidelnud ja seda kolmepealist lohet muudkui maha võtnud. Umbes poole peale oleme sellega jõudnud, kui kopp ette tuli. Tähendab, kohale tuli. Jämedamad oksad plaanisime talve- ja saunapuudeks saagida, aga kuna kopp nüüd möllama asus, pidime kiiresti need puud sealt eest ära vedama, et neid hoovil saagima asuda. Mis tähendab, et hoovi tuleb ka pärast koristama jälle hakata.

Muidu poleks sellest midagi, aga mul on järgmisel nädalal mitmeid gruppe tulemas taresse ja ma üldse ei salli sassis hoovi. Nädalavahetusel peame kindlasti pealinna minema, kuhu härra jääb pikemaks ajaks ja mina suundun pühapäeval tagasi. Üksi ma neid puid mootorsaega ei sae, mis tähendab, et see hoov tuleb korda saada nüüd lähima paari päeva jooksul. 

No pressure.

Sünnipäeva veedan ma ilmselgelt õues porise ja puupurusena puid lõhkudes, tassides ja ladudes. Kui mõnus! Päriselt kohe. Ma ei suuda absoluutselt nende ilusate päikseliste ilmadega toas olla. Tahaks kuni pimedani välja rassida. Ja kui aus olla, siis isegi vihmasabina ajal ei malda toas olla, ikka oleks õues. Sest kevad!