Tead seda tunnet, kui oled midagi väga pikka aega unistanud ja oodanud, saanud teada, et selle teostamine on miljon+ühe muu asja taga ning siis äkki on see käes ja kõik toimub välgukiirusel?
Kellelgi siin on kohekohe sünnipäev ja see sama keegi sai täna hommikul nii toreda varajase kingituse. Kui kopameest oleme taga ajanud ja püüdnud tema graafikusse löögile saada, saades vastuseks, et järgmisel kuul vast millalgi (see oli siis märtsis), ma tõesti ei julgenud loota, et see kohe kuu esimestel päevadel juhtub. Täna kell 9 oli kopp kohal ja asus tegudele. Kell on 19 saamas ja ta pole veel lõpetanud! Kui äge see veel on!!!
Sest erinevalt kopamehest on meil siin töömehi abis, kes lahkuvad poole päeva pealt, selmet kuramuse abi vajav töö ära teha ja sellega ühele poole saada. Ei, see teine töömees armastab tööd hoida ja venitada nädalane töö paari kuu pikkuseks, vahepeal mitte kohale ilmuda jne, Eilegi näiteks pidi tares meil sauna vundamenti soojustama, aga kuna samal ajal oli mul Sibulatee võrgustikuinimesed külas, siis ta otsustas mitte tüliks olla, kuigi ma talle ütlesin, et ta ei sega ja tehku palun oma tööd. Ei, kadus lõunast juba ära, sest "Nii ilusad naised olid!"
Seega see tänane kopamees toob lausa õnnepisara silma. Tuli kohale ja teeb tööd, mõtelge!
Miinuspool on asjal ka. Me oleme härraga usinalt pajuvõsa vastu võidelnud ja seda kolmepealist lohet muudkui maha võtnud. Umbes poole peale oleme sellega jõudnud, kui kopp ette tuli. Tähendab, kohale tuli. Jämedamad oksad plaanisime talve- ja saunapuudeks saagida, aga kuna kopp nüüd möllama asus, pidime kiiresti need puud sealt eest ära vedama, et neid hoovil saagima asuda. Mis tähendab, et hoovi tuleb ka pärast koristama jälle hakata.
Muidu poleks sellest midagi, aga mul on järgmisel nädalal mitmeid gruppe tulemas taresse ja ma üldse ei salli sassis hoovi. Nädalavahetusel peame kindlasti pealinna minema, kuhu härra jääb pikemaks ajaks ja mina suundun pühapäeval tagasi. Üksi ma neid puid mootorsaega ei sae, mis tähendab, et see hoov tuleb korda saada nüüd lähima paari päeva jooksul.
No pressure.
Sünnipäeva veedan ma ilmselgelt õues porise ja puupurusena puid lõhkudes, tassides ja ladudes. Kui mõnus! Päriselt kohe. Ma ei suuda absoluutselt nende ilusate päikseliste ilmadega toas olla. Tahaks kuni pimedani välja rassida. Ja kui aus olla, siis isegi vihmasabina ajal ei malda toas olla, ikka oleks õues. Sest kevad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar