teisipäev, 5. detsember 2017

esimene advent

Ma ei saanud vahepeal mitu päeva internetti, sest olime kodust ära ja puhkasime sõprade juures. Nii äge oli jälle ja kuidas see aeg alati nii kiiresti läheb nendega?

Igatahes laupäeval pakkisime lapsed autosse ja sõitsime pealinna. Tegime peatuse Rakveres, sest teadagi! Minu suuuuuur armastus Rakvere innovaatiliste jõulupuude vastu. Olin mingil hommikul Terevisioonis kuulnud üleskutset, et kõik, kes te uut Rakvere puud uudistama lähete, võtke viige sinna omalt poolt ka jõuluehteid külge. Et seekord tuleb äge puu, kuhu saab sisse ka minna. Selline kaks ühes - puu ja maja.

Väga äge, onju! Igatahes, me sõidame alati pealinna läbi Rakvere ja muidugi tahan ma üleskutsest osa võtta. Võtsin kaasa neli oma korjatud käbi siit Peipsi äärest, mille olin ka hõbedaseks spreitanud ja nöörid külge sidunud. Parkisime auto ja kuuse juurde. Aga ohsapoiss, nad alles paigaldasid puud ja see polnud veel päris valmis. Ma olin igatahes suundumas siis põnnidega auto juurde tagasi, aga härra on mul selline julge alati ja tahab suhelda inimestega. Tema suundus juttu ajama ehitusmeestega ja andis teada, et oi, me tulime ehteid külge panema, aga liiga vara vist. Ja vot siis ma heldisin! Ma oleks oodanud, et porisetakse vastu, et mis ehted ja misasja ja me ei tea midagi, tulge nädala pärast või mida iganes, aga ei. Mehed kohe, et oot, paneme külge ära!!! Vaatasid,  et käbid, lahe. Käbid ju on alati puuladvas. Selge, pane tõstuk tööle, paneme sinna kõige üles!!!

Ja siis me imetlesime, põnnid süles, kuidas tõstukid üles läksid ja meie käbid sinna üles kruvide külge pandi. Kõige esimesed ehted Rakvere selleaastasel puul. Ja mul on siiani väike klomp kurgus ja heldimus ja õnnelik olla, et Rakveres on nii toredad inimesed.


---

Esimese advendi mõtlesime teha ka vahva päeva vanlinnas koos laste ja sõpradega. Mõeldud-tehtud eksole. Olukorra tingis ka Mutuka päevauni, mis saabu hommikul ja kestab 3 kuni mitu tundi. Lasnamäel vist ei pane last vankriga õue, seega pidime minema jalutama.

Ainult et õues nirises muudkui vett krae vahele ja vastik külm ilm oli. Sõitsime trammidega, sest Mesilane pole ju sõitnud ja tal oli põnev. Meil oli ka, sest esimest korda sain trammiga lennujaama ja tagasi linna sõita :) Väga meeldis see lennujaama trammipeatuse esine installatsioon. Väga kihvt. Vaatasime Raekoja platsis kuuske, sõitsin lastega vanalinna rongiga, käisime Toompeal ja Patkuli vaateplatvormil ning tagasi alla trammi peale. Väike kehakinnitus ning selleks ajaks oli lõpuks ärganud ka Mutukas ning kõik koos sulistasime veel ka Tallink Spas. Peale spaad autosse istudes oli Mesilane toimetamistest ja elamustest nii väsinud, et jäi magama. Magas ärkamata hommikuni ja see on mu rahmeldaja kohta võimas saavutus. Kui Mesilane oli audis, siis leidis Mutukas, et tema aeg. Nii olid meil lapsed nö vahetustega ja hullasime Mutukaga kuni tuttuminekuni. Koju tulime ära esmaspäeva hommikul ja nüüd on graafik nii sassis. Mis päev täna on üldse?

---

Ja nüüdsest on päkapikud ametlikud eksole. Ma alustasin mõned päevad enne ametlikku aega, sest noh, kaua ma piinan last sellega, et VARSTI päkapikud tulevad :) Ma ise ka tahtsin talle ju rõõmu pakkuda. Kommi meiekandi päkapikud ei armasta, vaid loomi. Mesilane on siin viimasel ajal suur loomaaia fänn olnud ja päkapikud otsustasid ta isiklikku loomaaeda kasvatada. Eks ta selline plusside-miinuste mäng mu jaoks ole. Ühest küljest tarbimise kasvatamine ja mänguasjade hulga suurendamine siin majas, teisalt jällegi on lapse jaoks arendav. Ma igasugu plastmassjullasid ei taha ja valisin talle välja võimalikult tõetruud ja kvaliteetsed loomad. Nüüd me koos muudkui õpime koduloomi, metsloomi, dzungliloomi, veeloomi eristama ja sorteerima. Lisaks loomade nimed ning häälitsused. Väga raske on vastata Mesilase küsimusele, et emmmmee, mis häält põder teeb? Aga metskits? Aga jänes? Püüdke ise neid hääli järgi teha :D Siis me oleme vaadanud juutuubi ja kuulanud sealt hääli. Printisin netist välja ka loomade pilte ja saime veel ühe mängu - ütle, kes on pildil ja siis ta otsib looma(d) välja ning tõstab pildi juurde. Põnev nii tal kui mul. 
Loomaaed ise on juba päris liigirohke Mesilasel ja kui tal on kõik välja sätitud ja sorteeritud metsa, dzunglisse või kodutarasse, siis on nii äge vaadata (no mul on mingi Monkilik viga küljes, et kui midagi koguda, siis peab kogu täiuslik olema) ja tahaks ise ka mängida :)


2 kommentaari:

Kris ütles ...

Ma saan nüüd õnneks rahumeeli vennalapsele neid mänguloomi ostma hakataa, mis siis, et päris endale tahaks ka, mitte mängimiseks aga vaatamiseks, niiii lahedad on!

herz ütles ...

CollectA sarja loomad leidsin ma Juku keskusest (netipoest) ja Schleich omasid olen ostnud Prismast.On mõned üksikud ka muudelt firmadelt, aga pmst kirtsutan nina, et oli mul vaja neid osta, sest ei meeldi nii palju kui need kaks firmat.