perenaised valmistuvad talveks ikka keset suve juba

Nagu maainimesed muiste, suundusime me härraga täna turule. Mitte müüma muidugi, marju ostma hoopis. Sest meite aias on küll tervelt kolm põõsast, neist kaks mustsõstart (ei andnud ühtegi marja, lehed kulusid ära kurkide sisse tegemiseks) ja üks karusmari (vähesed viljad juba põske pistetud), ent suurt abi talvekoriluse mõistes neist ei ole. Seega, et poole aasta pärast end smuutidega turgutada, siis pidi pika tee ette võtma Tartusse.

Ja nagu maainimesed muiste, tunnisest linnaskäigust kujunes viietunnine. Normaalne eksole.

Nüüd on maxiclip kottidesse pandud vaheliti tikrid, punased ja mustad sõstrad ning mustikad. Smuuti jaoks piisab vaid ühe kotikese välja võtmisest. Ise olen nii rahul sellise geniaalse lähenemise üle. Vaarikaid peaks ka veel kiiresti juurde nillima ja siis on elu ilus.

Vahemärkusena, et sellal kui mina laisalt arvuti taga tähtsat nägu teen, käib tulevases vannitoas tohutu lammutamine - olemasoleva ruumi täieslik puhastamine seinakattest, põrandast jms. Meie remondisaaga sai suurema hoo sisse, varsti tuleb vastavaid postitusi kah.

Murphy tegutseb taas

Kui muidu ei helista mitte keegi päevade viisi mulle, siis sel hetkel, kui ülipalavasse suveilma ilmusid ei-tea-kust ähvardavad pilved ning kõuekärgatused ning vihmalahmakas oli sekundite kaugusel, aga mul terve hoov tavaari täis + pesud nööril ning hädavajalik on superkiirusel reageerimine, helistavad nad kõik ühekorraga. Just siis, kui ma peaksin vihmapäästetöid tegema :)

Egas midagi, võtsin kõned vastu kõik :)

Ja pärast lausvihmas soolasin oma kurke sisse ahvikiirusel teha. Nimelt minu käsul, härra soovil tõi härra mulle eile hommikul kl 10 tervelt 30 kg nupsikuid kurke sissetegemiseks. Ma tegelesin purkide otsimise ja pesemise, mustsõstralehtede ja tilli korjamise, mädarõika ja küüslaugu puhastamise ja kurkide purgistamisega üle 8 tunni. Tundus, et need kurgid ei saagi otsa.

Nüüd on nad kõik purgis, mõned kadusid kõhtu ka. Purke tundub selle laari juures kuidagi vähevõitu... Pean laskma härral natuke veel kurke tuua, eelmisel talvel maitsesid nad ülihästi ning sünnipäevalauale nad zakuskaks pannes teenisin tohutupalju kiidusõnu. 

Nalja hakkab saama paari päeva pärast. Siis, kui tuleb purke kinni keerama hakkata. Umbes 2/3 purkidest on keeratava kaanega, ülejäänud vanakooli omad. Need, kus tuleb plekk-kaaned vastava agregaadiga peale kinnitada. Ma lapsepõlves nägin kümneid suvesid, kus ema-isa üksteise võidu neid kaanetasid, hull teadus tundus. On keegi sellega kokku puutunud, kuidas see värk täpselt käib?

Suvitaja päevakava

Ma olen täna terve päeva aias ringi jalutanud, igasugu värsket söönud ja nautinud. Elu on lill!

Vahepala

Õhtusöök

Puhkehetk

Muhv nõudmiseni. Kui muidu kirjutasin kaarte ma ise, siis palusin härral. Sain täna selle postist kätte ja muigasin. 

esmaspäevane pildipostitus

Me jõudsime koju laupäeva lõuna paiku. Saabusid sõbrad ja meil oli ääretult tore suvine nädalavahetus. Meri oli põlvini, lausa sõna otseses mõttes.

Ei teagi, minu või härra debüüt?
Eks ma ikka olen osav pildistaja kah.

Peipsi veetase on suveilmadega oluliselt langenud.
See tegigi merereisi veel lahedamaks.
"Kõik see mees vette!"
"Kapten üle parda!"
jt
olid standardnaljad.

Vahehuumor:

Üks sõber räägib, kuidas ta on avastanud jooksmise ja iga päev käib ja meelitab teist sõpra sügisjooksule kaasa. Et kui teine sõber tuleb, siis teevad 10 km distantsi, kui ei, siis ta teeks 21 km, et eesmärk kunagi ka maraton läbi joosta.

Teine sõber: "10 km??? Ma viimati jooksin bussi peale. 28 meetrit. Maha jäin!"

Kuna ma sain tellimuse kajastada ka aiasaaduste olukorda,
siis palun.
Selline vaatepilt avanes meile,
kui koju tagasi jõudsime.
Mõlemad puhkesime naerma.
Minnes olid peenrad rohitud
ja nüüd siis selline õudne umbrohumeri.

Olukord päev hiljem.
Vähemalt hoov on meil nüüd enam-vähem korras.
Tubadest ma ei taha rääkida.
Esiteks lahti pakkimine, mustapesuhunnikud
ning teiseks...
me kasutame ära veel puhkuse jätkumist,
et alustada suuremahuliste remonditöödega.
See tähendab seni silma alt ära pandud asjade kokku kuhjamist
ja ruumide tühjaks tegemist,
et saaks remondiga pihta hakata.
Ühtlasi tähendab see ka minu hullumist,
sest kõik asjad on igal pool,
sh ka purud-prahid-tolmud
ja lihtsalt vihkan segadust.

Näeme, kuidas ma selle kõik üle elan...

üks videoklipp

FB video, mida ma just vaatasin ja mida kuidagi ei õnnestunud aknana siia panna, tegi südame nii hellaks, et pidin jagama :) Puhkus vist on mõjuma hakanud? Vaja naasta tööle kalgi südame juurde? :)

Igatahes mulle alati meeldib vaadata neid videosid, kus inimesed on ilusad ja head.

kiire kokkuvõte

7400 kilomeetrit imeilusat Euroopat (ja Poolat... täiesti eraldi kategooria eksole) on nähtud, ujutud, ratastega sõidetud, autoga läbitud, pildistatud, puhatud, söödud, joodud, jalutatud ja nauditud. Me härraga jõudsime koju tagasi.

Nädal isegi varem. Mul oli plaanitud neli nädalat, et ei peaks kiirustama. Algselt võtsin kolm, aga siis hakkasin pelgama, et väheks võib jääda. Oleks olnud selline surve taga, et peame-peame edasi liikuma. Nelja nädala arvestusega ei pidanud kogu aeg päevi lugema, liikusime ja mõnulesime täpselt tunde järgi. Ja see tunne jättis veel nädala kodus taastumiseks, väga mõnus.

Keegi peab nüüd hakkama reisikirjasid kokku kirjutama. Ma küll ei tea, kes see olla võiks. Mina tahaks õues päikese (ja neetult tüütute parmude... kuidas ma need elukad küll ära unustasin) käes peesitada.

17 erinevat riiki külastasime. Joonelt läbi sõitsime üksnes Eesti, Läti, Leedu.

Tankisime 8 korda. Auto kütusekulu oli ca 7,2 liitrit 100le, mis oli meie kahtlustatust oluliselt väiksem, seega ettenähtud eelarves jäi kütusereale isegi raha üle. Mis kulus muidugi toidureal nt ära jällegi :) Üldsegi püsisime täitsa oma eelarves. 2000€ kahe peale kolmeks nädalaks. Kui me kuskil enda jaoks shoppasime, siis see läks eraldi isiklikult kontolt. Reisil tehtavad kulud olid meil ühiselt kontolt.

Kuna reisimise osas pean ma ranget arvestust, siis mulle meeldib seda statistikat ka kirja panna. Reisi järel on mu "skoor" 51 külastatud riiki maailma 196st tunnustatud riigist. Euroopa riikidest (mida on 51, kui ma õigesti mäletan) on külastamata 10 - San Marino, Andorra, Monaco, Küpros, Malta, Island, Valgevene, Moldova, Armeenia ja Aserbaidsaan. Kaks viimast vahel loetakse Aasia alla, vahel Euroopa, niiet ma õiget seisukohta ei oskagi võtta. Lihtsam on nad ära külastada, jääb mure vähemaks :)

Trahve saime kolm :) Kaks parkimise eest (mida ma kavatsen mõlemat vaidlustada, sest olime järginud reegelid. Austrias oli parkimise eest makstud ja trahvikviitung tehtud sellel ajal, kui parkimine tasutud. Täielik nonsenss. Montenegros oli silt, et 2h tasuta ja voila, kviitung kojamehe vahel) ning ühe kiiruse ületamise eest. See viimane juhtus Slovakkias, kui olime just riigipiiri ületanud. Seal on eriti nõmedad asula algust tähistavad märgid ja härra ei pannud tähele. Muidugi oli ta siis 50 alas kenasti 90ga. Härra politseinik pidas kinni ja tõi välja tabeli trahvimääradega. 40 üle on Slovakkias 280€. "Aga et te olete turistid, siis on 70€ trahv. Kas teil on sularaha või krediitkaarti?". Mul oli viimased 20€ rahakotis, sest noh, pikk reis selja taga. Ja no krediitkaarti ma kindlasti käiku ei laseks. Nii me siis sela kurvalt üksteisele otsa vaatasime ja kinnitasin, et mul on 20€ ,mitte rohkem. Politseinik käis korra kuskil ära ja tuli võttis 20€. Tehtud. Niimoodi käivad asjad Slovakkias.

Selline kiire ülevaade. Vaikselt hakkavad järjekorras reisikirjad tulema ikka reisiblogisse, kuhu mujale. Ja meil on ettevaatlik mõte järgmise aasta reisi osas juba ka idanema pandud. Mis oleks, kui läheks autoga ümber Musta mere? Ca 1000 km rohkem Balkani tripist vaid. Kõik oleneb muidugi Venemaa-Ukraina suhete arengust ning muust elust, mis aastaga juhtuda võib. Elame-näeme, aga mul on nüüd midagi taas oodata ;)

elu Montenegro moodi

Nälg on suur ja oleme just auto ära parkinud (esimene luksuslik öö tripil ehk võtsime apartmendi), kui härra soovil "lähme kiirelt ainult sinna nurgapealsesse poodi" sidrunit ostma (sest üks meist ostis pool tundi varem kilo rannakarpe "õhtusnäkiks"), seega ma ei võta kaasa midagi peale rahakoti ja muidugi suudab seesama üks meist põigata sisse hoopis mingisse rustikaalsesse esmapilgul üdini liha müüvasse poodi (kuhu mina reeglina kunagi peatuma ei jääks), kus selgub, et tehakse sellest samast värskest lihast soovi korral ka silme all õhtusöök. Muidugi tuleb sellest selline laadung toitu, mida tohutute liudadega ette kantakse ja mida mul polnud mitte millegagi jäädvustada. Kõige selle hind - peaaegu olematu; taustavaated - sõnatuks tegevad. Sõnaga - Montenegro!

Nüüd aga me oma priiskamise lõpetame ehk et suundume linnakesse jalutama ja tõenäoliselt veab härra mu üles mäkke muidugi ka ja siis peale seda me vedeleme all imelise veega rannas, mille taustavaadeteks on ikka need uskumatult kõrged ja imeilusad mäed. Ja õhtul me oleme ilmselt uues hingematvalt ilusas kohas. Tõenäoliselt jälle internetivabalt.

Kirjutamiseni ;)

internetipaus

Huvitav, kas see blogi on täitsa varjusurmas? :D

Kuna puhkus härraga on maksimaalne, st et ma isegi ei tule reeglina sellepeale, et kuskil telefoniga wifit taga ajada, sest noh, kõige tähtsam on muudkui mul kõrval, siis ei ole ka siia ühtki elumärki jätnud. Seda enam, et mu nutikas telefon muudkui teatab, et mälu täis ja ma pidin bloggeri appi lausa eemaldama... Mis elu see on?

Aga mitte sellest.

Panen siis vahepalaks paar pilti senikulgetud puhkusest, kompensatsiooniks pildipostituste vahele jäämise eest. Valik lemmikriikidest:

Montenegro

Horvaatia (1)

Horvaatia (2)

Horvaatia (3)

Bosnia ja Hertsegoviina (1)

Bosnia ja Hertsegoviina (2)

Sloveenia (1)

Sloveenia (2)

Sloveenia (3)

puhkus

Tegime härraga mõlemad reisilemineku nimekirja (noh, et mis peab kaasa võtma).

Härral: lestad, mask, prillid.
Minul: bikiinid, rätikud, kleidid.

Mõlemi nimekiri lõppes "kaardid, gps" - hea seegi, et mingigi kattuvus :)

Ühesõnaga pakime asju.

Algul oli nii:

Hetkel on nii:

Kell on peaaegu 23 ja pool hoovi on asju täis. Bussis valitseb segadus ning toas samamoodi. Söögipoolise ostame homme ja rattahoidiku monteerime ka alles hommikul külge. Algne (optimistlik) plaan 4.07 õhtul startida küll ei realiseerunud, aga noh, siis saab veel kodus magada ja homme hiljemalt lõunast startida. Toidupoed on ühed aega röövivad kohad, isegi kui on nimekiri...

Pilt sellest, milline on stardivalmis täisvarustuses matkabuss-hotell tuleb siis hiljem... Jätkame tööga.

(p.s. ise oleme nii rahul selle lahendusega, et aseme tegime kõrgemale nii, et all oleksid panipaigad. kõik-kõik mahub kaasa ilma, et iga õhtu peaks välja tõstma asju nagu me aussies tegime)

(p.p.s. ma juba palusin härralt ette vabandust, et tõenäoliselt olen ma seekord kehv reisikaaslane. loodan siiski parimat ja et vahemere helesinised veed mu tervisehädasid leevendavad)