reede, 18. juuli 2014

elu Montenegro moodi

Nälg on suur ja oleme just auto ära parkinud (esimene luksuslik öö tripil ehk võtsime apartmendi), kui härra soovil "lähme kiirelt ainult sinna nurgapealsesse poodi" sidrunit ostma (sest üks meist ostis pool tundi varem kilo rannakarpe "õhtusnäkiks"), seega ma ei võta kaasa midagi peale rahakoti ja muidugi suudab seesama üks meist põigata sisse hoopis mingisse rustikaalsesse esmapilgul üdini liha müüvasse poodi (kuhu mina reeglina kunagi peatuma ei jääks), kus selgub, et tehakse sellest samast värskest lihast soovi korral ka silme all õhtusöök. Muidugi tuleb sellest selline laadung toitu, mida tohutute liudadega ette kantakse ja mida mul polnud mitte millegagi jäädvustada. Kõige selle hind - peaaegu olematu; taustavaated - sõnatuks tegevad. Sõnaga - Montenegro!

Nüüd aga me oma priiskamise lõpetame ehk et suundume linnakesse jalutama ja tõenäoliselt veab härra mu üles mäkke muidugi ka ja siis peale seda me vedeleme all imelise veega rannas, mille taustavaadeteks on ikka need uskumatult kõrged ja imeilusad mäed. Ja õhtul me oleme ilmselt uues hingematvalt ilusas kohas. Tõenäoliselt jälle internetivabalt.

Kirjutamiseni ;)

Kommentaare ei ole: