üllatus külmkapis

Leidsin täna, et külmkapis on selline tegelane. Võttis sõnatuks :)

Kui mul ei oleks überneelamisfunktsioonierrorit kuskilt üleöö tekkinud, siis ma rõõmuga mekiks seda. Kaelavalud on ka päevakorral, aga loodetavasti mitte külmast, vaid magamisasendist... Kaks päeva on kimbutanud juba.

Ühesõnaga, praegu on "paha siga, mitu viga" faas mul.

kolm kuud

Niisiis, juba kolm kuud muretut elu :)

Selle aja jooksul ma olen:

1. sõitnud 13 479 kilomeetrit (oh sa pekk...) kolmes Austraalia osariigis.

2. elanud autos 14 päeva järjest.

3. elanud Perthis 70 päeva ning teinud selle aja jooksul kolme erinevat tööd, teenides kokku 2784 dollarit (kui arvestada juurde toit ja majutus, siis oleks summa poole suurem).

4. kulutanud s***ks rohkem :)

5. saanud nelja lapse emaks :) ning tähistanud oma esimest emadepäeva.

6. ostnud 8 uut kleiti omale ja üleüldse duubeldanud oma pagasi kahekordseks.

7. käinud ühe korra kinos (kuigi Eesti forumcinema logid näitavad, et ma olen ühtäkki väga suureks kinosõbraks muutunud).

8. teinud rohkem süüa kui viimase 2 aasta jooksul kokku.

9. teinud 6088 pilti.

10. tutvunud uute toredate inimestega ja näinud ilusaid ja vähem ilusaid Austraalia kodusid.

11. näinud nii mõndagi tegelast metsikust loomariigist vabalt ringi lippamas.

12. saanud selgitada 2 korral inimestele, miks ma neist (nende autost-aiast vms) pilti tegin :)

13. puhunud esimest korda elus politsei alkomeetrisse.

14. saanud trahvi keelatud kohas kämpimise eest (mille Janek kinni maksis ja kuhu ma valeandmed esitasin).

15. näinud lugematul arvul niiiiiiiiiiii ilusaid kohti...

16. kaisutanud känguru.

17. võssa ära eksinud (see on ka ainus kord ma tunnistan, et ma olen olnud eksinud, ja siis ka mitte selles mõttes, et ma ei teadnud, kus ma olen või kuhu minna, vaid et seal lihtsalt polnud matkarada nagu ma olin eeldanud).

18. võtnud alla mõned kilod :)

19. saatnud Eestisse 32 postkaarti.

Last but not least:

20. astunud samasse ämbrisse. jälle.

esmaspäevane pildipostitus

Pildipostitused on viimasel ajal kõik kuidagi temaatilised sattunud :) Pole midagi, jätkan traditsiooni ja tänase sarja alapealkiri on "Kuidas olla herz" :))

Supernaisel on ikka vastav riietus eksole

Say no more.
Kuigi te võite mind näha plätudes või baleriinades,
siis mõttes kannan ma alati stilettosid.

Alati mu standardvarustuses.

Mu allkiri.
(loe: mina olin siin)
(Herz saksa keeles on süda,
kui keegi veel ei ole seostest aru saanud)
Millegipärast tundub,
et tänavatel liigub palju minu copycat'e :),
sest südameid leidub ikka siin-seal...
Pealegi on süda ainus perfektne joonistus-kritseldus,
mille ma koolitee jooksul omandada olen suutnud :)
Mis seal tunnis-loengus ikka muud teha oli....

köögiteated

Pereema asus minu juhiste järgi kapsahautist tegema. Tulemus oli see, et tema hakkis kapsa (tunnen, kuidas mu ema sõnad üle mu huulte praegu voolavad: LIIGA SUURED TÜKID) ja mina tegin kõik muu. Ma lihtsalt ei mallanud kõrval passida :))

Guljašši on ka mult oodatud juba mitu nädalat, tegin selle ka ära üks päev. Mis siin öelda, see oli hitt :) 

Nagu üks sõbranna mulle just soovitas, ma peaks kirjutama raamatu kokkamisest Austraalias ehk kogu huumor, mis sellega kaasneb. Ma võin siis juba ka kastist väljapoole mõelda eksole ja koostada ka kokaraamatu aussidele... :)) Midagi stiilis "Kiiresti ja maitsvalt", nagu kunagi posti teel koju saadeti lehti, mida sai siis kladesse köita. Mu emal on neid kaustasid terve riiulitäis kodus. Palju ta neid kunagi järgi proovinud on? Andmed puuduvad :)

oo, me eurovisioon

Kuna kuulsin, et terve Eesti on taas Eurovisiooni-lainel, siis FB vahendusel on siin teile laupäevaõhtuks väike pere(joomis)mäng teleka kõrvale... Andke tuld!

Sip for:
Any all-white ensemble (skol for a full white tuxedo)
Glitter or rhinestones
Hair or headgear bigger than the wearer’s face
Face paint
Any song actually sung in the native tongue of its country (France excepted)
Any song you believe to be sung in the native tongue of its country, but that then turns out to be in English
Shirtless beefcake dancers or bikini-clad tottie
Any points actually received by the United Kingdom
Tenuous ring-in competitors from other countries (see: Celine Dion)
Off-key singing
Stage junk: fake instruments, performers who aren’t singing, dancing or playing anything,any instrument onstage that nobody in the room can identify.
Any appearance by an accordion.

Gulp for:
Costume perversion of national dress
Any performer who arrives on stage through a means other than their own feet (e.g. stilts, motorcycle, lowered from ceiling on glittering camel)
Any outfit so ridiculous that you feel the need to drink to make it go away
Pyrotechnics
Oversized novelty anything
Onstage disaster of any kind
Human pyramid
Any item of clothing ripped off during a performance, accidental or intentional

Skol for:
Gratuitous inclusion of a celebrity (See: Celine Dion)
Wardrobe malfunction
Made-up languages
Yodelling
Veiled references to fascism
France sings in English

üks kuni kuus

1.

Silmarõõm: "See su reis on nagu raketiteadus, mitte muhvigi ei saa aru"

2.

Raadios x on mingi soovisaade n. Saatejuht loeb ette sissetulnud kirja ja sooviloo, milleks oli Call me maybe! Saatejuht seepeale arvas, et (ütleme et oli nimi) Sally, see ei ole sinu lugu. Usu mind, Alice Cooper sobib sulle palju paremini!!!

Ja pani peale ühe AC raju loo :)

MUIG!

3.

"herz, would you like an apple juice?"

Ja pihku antakse siider, special kind of apple juice.

4.

"Properly" - kõige keerulisem ingliskeelne sõna üldse. Eks see ingliskeelses peres elamine on omamoodi hea - tohutu keele praktika. Ajaga on paljud sõnad ära ununenud ja hea taas meelde tuletada. Aga see sõna ei taha üldse õigel ajal õiges kontekstis meelde tulla. Ehk siis, kui on vaja preilisid manitseda nt korralikult istuma vms. No kuidas sa käratad peale, kui sõna takerdub kurku ja siis kurjustamisest tuleb välja vaid mingi suu maigutamine?

Igatahes, ma kirjutasin selle sõna isegi käe peale pastakaga... kulus kohe maha kahjuks.

A, B hakka pähe properly...

5.

Kui samad tänavad on juba kümneid kordi läbi jalutatud ja uut kaunistust-kunsti-autosid-etc sealt enam leida ei ole (et ikka pilti teha eksole), siis universum suunas mu pilgu lihtsalt maha. Täna ma leidsin tee pealt 14 dollarit. Uskuge, rõõm on suur!

6.

Külmkapis on ootel võileivatort. Esimene, mis ma siin maal katsetan. Eks hommikul näha ole, kas sai asja ka :) Hapukoor on siin nii paks, et lõika noaga! Vedeldasin teda piimaga :) Järgmiseks vaatan, mis saab projektist "saiavorm". Midagi peab ju nende saia äärtega tegema. Panin nad praegu ootele ühte karpi ja ühtäkki ilmus karbi peale kiri: herzs, do not touch. :D mina ise ei kirjutanud :))

müsteerium

Nii umbes kuu aega tagasi laadisin oma nunnu telefoni (mida ma olen kiitnud, kui tubli ja väike ja üleüldse nutikas ta on) akut õhtul ja läksin ära magama. Hommikul ütles telefoni aku, et 13% to go, lae mind!!! Olin segaduses, aga arvasin, et ju siis ei laadinud korralikult. Kordasin protsessi ja õhtul oli sama seis. Ühesõnaga, aku, mis ei ole veel aastanegi, on pekkis. Kaks korda päevas laadida on minu jaoks ikka liig. Ja ei olnud mingeid hoiatavaid märke ka, lihtsalt üleöö oligi kellad.

Egas midagi, kammisin veidi internetti ja tellisin uue aku. Ootamise ajal laadisin aga rõõmsalt kaks korda päevas telefoni... 

Eile õhtul unustasin või ei pannud tähele akut telefonil laadida. Hommikulgi veel telefon seda ei nõudnud... Olin segaduses, aga jälgisin mängu. Õhtul saabus postiga uus aku. 

Kas mu telefon hakkas kartma või mis toimub? Üleöö error ja samamoodi ka tagasi normalsesse olekusse. 

X-files kategooria lugu igatahes.

esmaspäevane pildipostitus

Ma olen täielikuks autofriigiks muutunud,
muudkui vahin neid tänavatel.
On ka põhjust,
nendel on nii palju põnevat infot :)
Kas siis numbrimärkide või muude jooniste-kleepsude näol.
See on üks lemmikuid,
unistusi tuleb ikka ellu viia :)

Leidsin fotokast pildi laupäeva õhtust...
Hmm, ma olin suutnud isegi kaunite kunstidega tegeleda oma olekus.
Ja see ei tundu sugugi valge veini moodi olevat, või mis?

Härra Sularaha nüüd just tagasihoidlikkusega ei hiilga :)

Veel üks silmatorkav numbrimärk...
Valdavalt on selliste numbrimärkide autode roolis naised muideks.
Meestel on numbrid stiilis LEAKING PETE või  SAVAGE :)
SIXKIDZ ja BOSSYKIDS olid ka naised roolis, palju õnne :)

See on ilmselt peremehe tool :)
Kahju küll, et mitte enam majas sees...

Jah, ka nii võib öelda,
et hoia oma rändlehed endale :)

Eestlasena loen ma sellelt pildilt muud välja, kui kohalikud eksole
Ja sellepärast teenis see pilt ka pääsu tänasesse postitusse :)

Lihtsalt selline asi murul siis....

Üks võrratu koht, kus ma täna seiklemas käisin.
Just nimelt seiklemas,
sest ära tulles ma arvasin,
et teiselt poolt jõge on KINDLASTI parem vaade
ja otsem tee matkarajaga...
Oli vaid metsik võpsik,
niiet nüüd on mu jalad kõik täiega ära kriibitud...
Aga noh, ma võin alati mõtlikult viibata,
et neli last juunõu...

sarjast "tavaline laupäev"

Memo endale: eriti vürtsika india toidu alla loputamine veiniga ei ole hea mõte!

Miks see hea mõte ei ole, ma ei mäleta :)

Algas kõik, nagu alati, süütult. Tegime Lauraga laupäevase naisteka - käisime lennukite maandumisi vaatamas (ma nüüd tean, KES neid taeva taustal lennuki pilte teeb... mina), turul puuvilju ostmas ja järjekordses superluksis pargis ilusat ilma nautimas ja leiba luusse laskmas. Kui leiba olnud oleks muidugi.

Imeline päev oli ja kell 15ks tagastasin Laura, et ise siis pisikese skulptuuri pildistamise pitstopiga ka koju jõuda. Plaan oli edasi arvutis vedeleda, sest proua R käskis mul tagada, et nädalavahetus arvesse läheks (ja see teatavasti ju tähendab laisklemist eksole). 

Minu sisutihedate plaanide kiuste oli perel sõbrad külas ja üheskoos liigutigi sõprade poole, kui siis ootamatult sain kutse kaasa tulla. Ma eriti mõelda ei jõudnud, haarasin koti ja autovõtmed, et noh, siis on hea jalga lasta peatselt. See oli laupäeval kl 16.

Voodisse, oo nii soovitud voodisse jõudsin ma pühapäeval kl 12, peale seda, kui oli lahendatud mõned veinid, söödud eriti vürtsikat india toitu, karaoke mikrofonist ma hiilisin mööda ja tegelesin vaatlemisega, aga mullivanni maandusin küll. Edasi ma ei tea, mis sai, aga hommikul oli kohal väga suur pohmela. 

Ma vist ei ole nii purjus olnud aastaid (veini joomisest??? kuidas see siis nüüd juhtus??). Ja pereemad kummutasid klaase kiiremini ja rohkem kui ma. Kuna teisel pereemal on aprillis tulemas suur ja ümmargune sünnipäev (õnneks suurem kui mul :D), siis tema arvates on igati pädev ja ainus võimalik lahendus, et ma pean tema majas (mis majas, see oli LOSS) oma peo. Nüüd te siis teate.

Väga naiss muidugi see totally hammered lugu :) Aga vähemalt mu inglise keel oli veiniklaasi taga jälle palju parem. Midagi positiivset peab ju lõpetuseks kirjutama :)

Õhtul joonistasid preilid üksteise võidu minust pilte.
See on siis pilt, kui ma ilus olen.
Esimest pilti, pohmakas mind, ma ei julgenud panna :)
Too on ikka lausa hirmus :DD

tee tööd ja näe vaeva

Teate seda ütlust, et võta aega lilli nuusutada?

Et ei ole vaja muudkui ringi tormata, elame vaid üks kord ja enda jaoks ja bla bla?

Ühesõnaga, rahmeldasin täna taas tänavate peal ringi patseerida, kui möödusin järjekordsest imelisest majast, mille ees galantne roosiaed. Lõhnas fantastiliselt. Mulle siis meenus see esimene soovitus ja otsustasin peatuda, et lilli nuusutada.

Kaks õit järjest, kuhu ma nina pista tahtsin, oli mesilane sees. 

Thanks a lot selle hea soovituse eest tõesti :))

16.mai

Tänase päeva tippsündmus oli auto, numbrimärgiga KIRST
Kuramuse kahju, et ma seda pildistada ei saanud, möödus must keset tipptundi liikluses.

Ja siis sain veel täna teada ajaloolise tõe. Nüüd on pilt selge :)

Muud olulist täna ei olnudki :)

rutiin Austraalia moodi

Mul on siin vaikselt kujunenud välja iganädalane rutiin:

Koolipäevadel äratus 6.45, panen valmis preilide lõunapakid, teen preilidele pähe patsid, viin kooli kell 8-8.30ks (vastavalt päevale), vabadus kella 15ni, mil nad koolist ära toon. Neljapäviti kl 17ks rugby trenni. Vastavalt, kas lapevanemad on kodus või ei, teen söögid, manitsen kodutöid tegema ja keelan arvutit. Õhtusöök ja magama ajan preilid kell 20.

Koolipäevade päevasel ajal a.k.a minu vabal ajal, teen, mida ise tahan. Esmaspäevad ja teisipäevad on seega logelemiseks ja hiljemalt teisipäeval võtan ette Perthi avastamisi. Kolmapäevast reedeni teen oma teist tööd, ajalehtede jagamist. 

Nädalavahetused kas tripil või linnas. Nii lihtne mu elu ongi.

TÄNANE REŽIIM:

Äratus 6.45

Lõunapakid-patsid-hambapesu kontroll-sõit kooli - vaba aeg...

Sõitsin tunni tee (näete jah, ma hakkangi vaikselt kilomeetreid tundidega asendama. oo õudu) kaugusele imelisse paika, kui napilt kohale jõudnuna sain telefonikõne. Üks preilidest vajas arstiabi.

Sõit tagasi, laps koolist kaasa, arstivisiit, 3 õmblust, laps koju...

Teisi vanemad siinpool Austraaliat ei ole, tunnen end vägagi üksikemana ja ma oleks pidanud rohkem kaarte saama pühapäeval :))

esmaspäevane pildipostitus

Rändom pildid nädalavahetusest.

Igasugu silte ja märke nad siin armastavad
ja nii mõnigi on tegelikult ju tore meeldetuletus.
Mulle see siin meeldib,
on teine kirikuesisel murul :)

4000 ajalehega linna peal jalutamisest ühe nädala kohta on mul veel vähe
(tavaline nädal on mul ca 2500,
aga eelmine nädal sain natuke lisaks,
kes siis ikka lisarahast ära ütleb eksole) ,
siis pühapäeval ei mallanud kodus passida
ja jalutasin ümbruskonda avastama.
Avastasin üüratusuure pargi
ning minu arust on see üks nunnumaid joogi- ja veekohti üldse,
mis ma näinud olen.
Skulptuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuurid  :)

Lampi tehtud pilt :)
Magamistoas

Ma lihtsalt pidin selle pili tegema poes.
Niivõrd kummaline vaatepilt

Niimoodi näeb välja mängima minemise skeem.
Mitte et jooksen õue ja tulen mitme tunni pärast,
telefonita jne, nagu minu ajal oli :)

Üks paljudest õhtusöökidest.
Oi see oli hea.
Lapsed olid sillas, enne kui nad maitsma asusid :)
Lisasin natuke vürtsikat kastet sekka
ja kohe oli paanika.
Olgu siis pealegi, teen neile light versiooni :)

Ja täna...

Igav oli (ja esiteks mind häiris see hunnik ja teiseks tahtsin veidi kiita saada :D) ning tegelesin pesulaadungiga. Neli masinatäit alles kuivab...

Enne...

... ja pärast

emadepäev

Minu esimene emadepäev :))
Sain kohe mitu kaarti ja puha.

"hea emana" tegin oma lapsukestele selle tähtsa päeva puhul fish&chips :)

Oma isiklikule esivanemale lähetasin lilled kulleriga ja loodetavasti on tal tore päev. Igatahes Interflora kuller tegi täpselt mu juhiste järgi ja üllatus läks täie raha ette. Au ja kiitus!

happiness in progress

Keset tänavat oli paat ja paadis sees oli teade. Täpselt see sõnum, mis mul omal üsna tihti mõttes mõlgub...

vau!

Kõnnin tänaval, jagan lehti eksole. Ilm on ilus ja mina tööst räsitud, kui kõnnin mööda meesterahvast, kes vaatab mind ja ütleb:

"You must be doing it for the money!!!
'Cause you sure don't need to loose any weight!
You look great!"

See oli ca 4 tundi tagasi ja mul on ikka veel totakas naeratus huulil...
Aaawww...

lähme sõidameeeee

Kuna kaamerat alati ei ole käepärast või ei jõua liikluses reageerida, siis tänase päeva hitid nähtud autonumbritest tulevad ilma pildita:

NICE1, ONLY NOW, LUXURYTOY, AMOR1, EUROPE ja SPIDER.

Aga siiani parim on siiski Laura üles pildistatud number: BRRM BRRM

Huumoriklubi, maivõi :)


Hiljem:
Täienduseks on lisandunud: TOO SWEET, LOVELAND, SAVAGE, MATRIARCH.


Veel hiljem:
OIIIII, ma tahan omale SELLIST :))

oh well :)

Kui ma eelmise töönädala lõpus leidsin mõmmi ja Johni, siis pühapäeval leidsin ma Jeesuse :))

vaatan ja imestan

Kuna ma ise ju päriselt lapsevanem ei ole, siis kogu alljärgnev jutt on lihtsalt mõned mõtted või niisama personaalne jaur.

Mulle tundub üha rohkem, et laste kasvatamine on suuremat sorti kahepalgelisus :) Kuidas teha lapsele selgeks, et süüa tuleb alati laua taga ja korralikult istudes (sest nii käskis mul esivanem), kui ma ise hea meelega kühveldaks õhtusöögi sisse diivanil keras olles? 

Sest mina võin ja laps(ed) mitte eksole. 

Või kuidas keelata koogi söömist, sest on hambapesu aeg ja nüüd-ruttu-magama, kui siis ise salaja kukud köögis seda neetud kooki hävitama?

Jah, nüüd ma saan aru, miks ema mul alati oma öökapi sahtlis šokolaade peitis (ei tea, kas ta arvas, et me ei tea või?) Nüüd teen ise pmst samamoodi. Sest no krt võtaks, ma nii tahan seda šokolaadi ise süüa ja mitte lastega jagada :)

Või näiteks arvuti kasutamine. Oo, kui silmakirjalik ma olen, keelates lastel arvuti kasutamise, kui ise ainult FBs istungi :) Siinkohal kõlab üle laste häälte vana hea "kui sa suureks kasvad ja ise raha teenid, siis tee mis tahad"... :) Koos teiste paljude sarnaste "argumentidega" kasvasin ju ise üles. Ja nüüd saan neid mõnuga nõrgematele rakendada. Vaevalt, et see tuleneb sellest, et tunnistan oma vanemate õiget kasvatusmeetodit :P (ega ma ju ei tea tegelt, õige või vale), pigem hoopis on see, et lapsena saadud vimma saab nüüd välja elada. Muhahaha :)

Minu jaoks äärmiselt intrigeeriv on laste kooli viimine-koolist toomine. Peaks olema lihtne tegevus "omad" üles korjata eksole, ainult et nad on KÕIK ühesugused ju! Missest et 2/3 on üldse kooliesisel murul asiaadid, ikka on võimatu omasid tuvastada :) 

Ja kogu selle protsessiga kaasnev sotsialiseerumise teema... Nii koolis kui rugbys. Kõik tunnevad kõiki ja muudkui chativad, rugby trennis on ainult üks täiendav element - veinipokaal või õllepudel lapsevanemate näpus!! Väga põnev on neid seal muruplatsil jälgida. Kes pärast autoroolis on, ma ei tea. Küll ma selle müsteeriumi ka lahendan.

Mul tegelt üks närv tõmbleb koguaeg nt toidu kohapealt. See on see, et kui muidu on lapsed väga joonele tõmmatud iga asjaga, siis nt taldrikut tühjaks sööma ei pea. Ja kui toit järgi jääb, lendab see prügikasti, mitte ei panda kõrvale, et järgmine päev nt kooli kaasa võtta. Oi kuidas mul hing valutab sellist raiskamist vaadates. Vot siit on näha, et ma olen ikka nõukogude laps :))

Nii palju siis lapsevanemdamisest :)

Lahendamata on aga minu jaoks veel üks mõistatus - majapidamises, kus on kõik asjad olemas, mida raha eest osta saab, kuivatatakse riideid pesunööril ilma pesulõksudeta! Wtf? Viimastel päevadel on muudkui tugevad tuuled puhunud ja tormanud, muud ma ei tee, kui ajan neid trussikuid ja sokke mööda muru hoovi peal taga, sest pesulõkse meil majas ei ole...

Ja pesu peseme-triigime siin nii, et korra on miskit seljas, siis kohe pessu! Isegi mina ei ole nii printsess, et iga päev uued riided seljas oleks.

esmaspäevane pildipostitus

Mõtlesin, et mis pilte täna jagada. Üks päev vaatasin oma telefonis olevaid pilte ja saabus eriti suur nostalgialaks, seal on ikka nii armsaid pilte Eestist ja Eestis olevatest tegelastest... Aga ma ei kiunu ja neid pilte siia endale halamiseks ka ei pane :)

Tulevad hoopiski pildid nädalavahetuse eritiägedast reisist. Kõik muljed-jutud-pildid muidugi ka reisijuttudes, aga minu top5 nädalavahetusest on selline:

Koht nr 5:

Auväärsel 5ndal kohal on lugu sellest, kuidas me trahvi saime.
Et mul on siin juba sõidustaaži 2 kuu jagu,
üsna palju öid veedetud ka hotellis Ford,
mõtles Janek, et telliks musta huumorit.
Niisiis aasisime üksteist,
et tea, millal ükskord tullakse meid ära ajama,
et siin ei tohi parkida/ööbida!!!
Sest noh, Austraalias mitte kuskil tegelt ei tohi.
Me oleme lähtunud loogikast, et me EI TELGI,
sest autot parkida võib? Võib.
Ja me oleme ise ka autos...
Aga nüüd siis Kalbarris saime trahvi.
Ofkoors ei andnud ma oma õiget nime sinna :)
Pärast mõtlesime, et oleks võinud midagi vaimukamat öelda nimeks.
Nt: MAI MAKSA vms

Koht nr 4:

Kohal nr 4 on lugu sellest,
kuidas jõudis kätte ka see aeg,
et ma enda auto tagant leidsin politsei värvimuusika.
Mind pole kunagi niimoodi sõites rajalt maha võetud vilkuritega.
Nüüd siis on see kogemus ka olemas.
Ma nimelt sõitsin LIIGA AEGLASELT!!!
Mina???
Ise ka ei usu.
Tavaliselt on mul ikka rallimehe jalg.
Selle eest trahvi ei saanud :)
Hoiatust ka mitte :)
Pildil aga austraallaste huumorit,
ka politsei oskab nalja teha :D

Koht nr 3:

Terve reisi aja saime vihma!!!
Taevas oli ähvardavaid pilvi täis 24/7
Selle tõttu kahjuks ei saanud täit nauding pildil olevast vaatest.
Sest mine hekki!!!
ROOSA veega JÄRV!
Ei ole photoshop, ei ole kedagi veristatud, ei ole kemikaale täis järv.
Täiesti looduslik nähtus udupeene ladinakeelse bakteri nimega,
mis seda põhjustab.
Googeldage Pink lake Western Australia :)

Koht nr 2:

Tegelikult on siin jagamisel kohad 2.1-2.10 jne
Sest Kalbarri rahvuspargis on metsikult palju hingematvaid vaateid.
Pildil Z-Bend vaade jõeorule.
Üha enam jääb siin uusi kohti avastades sõnadest puudu.
Seal kivinukil istudes olin kogu selle vaate taustal nii pisike, nii pisike
(ja üldse mitte sellest tulenevalt, et mõned kilod on maha läinud).
Ja üha enam ma tunnen,
kui õige otsuse ma tegin siia tulla seda kõike otsima-leidma-nautima.

Koht nr 1:

Number üks elamus oli hommikusöök pühapäeva varahommikul
Kalbarri rahvuspargis,
vaateks imeline The Loop ja Nature's Window - rahvuspargi pärlid.
Vaade ülalt massiivsetele ürgoru kaljunukkidele,
soe briis
ja meeldiv seltskond.
Sellist üdini nauditavat hommikusööki polegi olnud varem.
Istud seal, nosid oma võileiba, kuulad vaikust
ja lased üksikutel pilvede vahelt piiluvatel päikesekiirtel end paitada.
Sel hetkel ei olnud kuhugi kiiret.

neljapäev

Eile leidsin ma eriti kurbade silmadega mõmmi, posti otsas rippus.

Ja teie, kes te huvi tunnete, kuidas Johniga lood mul siin on, siis ... täna ma ta leidsin :)

be careful what you wish for vol. blaaaah!

Ühesõnaga, mitte just üleliia ammu (ehk loetud päevad tagasi) aasisime silmarõõmuga üksteist ja eriti mind ja köögivaldkonna maagilist teadust. Ehk lugu sellest, kuidas pereema vahel söögiga siin üllatada oskab, stiilis ahjukartulid pakkekilega ahju jne.

Silmarõõm ilkus, et tulemas on tõsieluseriaal herzi verine köögi ülevõtmine. 

Tema prohvetiks olemine hakkab juba legendi mõõtu võtma, maivõi...

Nüüd ta siis on, herz-köögijumalanna. Sest üleöö olen ma saanud pmst nelja lapsega üksikemaks ja igaõhtune söögitegemine on taas see peavalu, mida ma pole mitu head aastat valutanud. 

Ning enne õhtusööki koolist tulnud nälginud lapsed (sest kammoon, kartulikrõpsud eks?) - kui mitut moodi neid neetud võileibu (st saiu) ikka teha annab??? Rösteris ja ahjus ja pannil munaga ja lihtsalt võikudena... MISMOODI VEEL?

Ma küll oma šedöövreid üles ei pildista, aga eile oli lasanje ja täna kiievi kotlett. Haun plaani teha neile kapsahakklihahautist, muhahahaha. Tahaks näha, et ei söö!!! Ma olen muuseas ka suht kuri au pair, kui ma pean siin muudkui nelja "naist" üksteise võidu lohutama või nääkluseid maha suruma. Medalit tahan selle eest :)