sarjast "tavaline laupäev"

Memo endale: eriti vürtsika india toidu alla loputamine veiniga ei ole hea mõte!

Miks see hea mõte ei ole, ma ei mäleta :)

Algas kõik, nagu alati, süütult. Tegime Lauraga laupäevase naisteka - käisime lennukite maandumisi vaatamas (ma nüüd tean, KES neid taeva taustal lennuki pilte teeb... mina), turul puuvilju ostmas ja järjekordses superluksis pargis ilusat ilma nautimas ja leiba luusse laskmas. Kui leiba olnud oleks muidugi.

Imeline päev oli ja kell 15ks tagastasin Laura, et ise siis pisikese skulptuuri pildistamise pitstopiga ka koju jõuda. Plaan oli edasi arvutis vedeleda, sest proua R käskis mul tagada, et nädalavahetus arvesse läheks (ja see teatavasti ju tähendab laisklemist eksole). 

Minu sisutihedate plaanide kiuste oli perel sõbrad külas ja üheskoos liigutigi sõprade poole, kui siis ootamatult sain kutse kaasa tulla. Ma eriti mõelda ei jõudnud, haarasin koti ja autovõtmed, et noh, siis on hea jalga lasta peatselt. See oli laupäeval kl 16.

Voodisse, oo nii soovitud voodisse jõudsin ma pühapäeval kl 12, peale seda, kui oli lahendatud mõned veinid, söödud eriti vürtsikat india toitu, karaoke mikrofonist ma hiilisin mööda ja tegelesin vaatlemisega, aga mullivanni maandusin küll. Edasi ma ei tea, mis sai, aga hommikul oli kohal väga suur pohmela. 

Ma vist ei ole nii purjus olnud aastaid (veini joomisest??? kuidas see siis nüüd juhtus??). Ja pereemad kummutasid klaase kiiremini ja rohkem kui ma. Kuna teisel pereemal on aprillis tulemas suur ja ümmargune sünnipäev (õnneks suurem kui mul :D), siis tema arvates on igati pädev ja ainus võimalik lahendus, et ma pean tema majas (mis majas, see oli LOSS) oma peo. Nüüd te siis teate.

Väga naiss muidugi see totally hammered lugu :) Aga vähemalt mu inglise keel oli veiniklaasi taga jälle palju parem. Midagi positiivset peab ju lõpetuseks kirjutama :)

Õhtul joonistasid preilid üksteise võidu minust pilte.
See on siis pilt, kui ma ilus olen.
Esimest pilti, pohmakas mind, ma ei julgenud panna :)
Too on ikka lausa hirmus :DD