taimaa

lennuk t6i meid nyyd bangkokki. pagasi saime ikka kenasti jakartas k2tte, 66maja leidsime ka, kuid linn ise oli ulme. sellest tuleb pikem sissekanne muidugi kunagi reisiblogisse. peale jakartat nautisime balit, sealseid randaasid, vulkaane, riisiterrasse, hullu liiklust, toite, puuvilju jaa massaazi. oh see bali massaaaz :)  saime uue reisihuumori  omale sellega seoses - keset massaazi kkadus auv22rt mass66r 2ra, teine asendas siis teda ja kostma hakkasid,karjumised, nutmised, h2rdad palved, sisistammised, imelikud loomah22led etc. mass66r, see asendaja,vqahtis rohkem kardina vahelt v2lja, kui et tegeles minuga. selgus, et tegemist oli maagia tegemise ja vaimude v2lja ajamisega. why not :)) aga siis tulitai. imeliste templite, s66kide, k6rghoonete, 6iste vaadete, bazqaaride tai. jah, ma olen armunud :) s2time end siitvarsti teele l6una taisse, v6ibolla krabisse, v6ibolla kuskile mujale. plaani ei ole, rahha sulab nagu kevadine lumi ja mul on puhkus. imeline :) p.s. k6ik mu kirjavead ja v2iksed t2hed etc tulenevad sellest, et telefoniga on t6eline porno blogida ja millegip2rast ei saa ma yhtegi t2hte kustudtada.

seikluseid, rohkem seikluseid?

skui olime olnud teel 24gh, oli saanud juba palju seikluseid: helsinki lend munhenisse hilines yle poole tunni, samal ajal kui meil oli kahe lennu vahel vaidyks tund aega. tegime lennukis n2rvirahustuseks kaks veini. munchenis oli lennukil vastas buss, mis viis inimesed j2tkulennule singapuri, meie lendasimme (v6i nii me arvasime) jakartasse ja reisi esimene inside joke oli syndinud: meie ei ole kriisiprojekt! niisiis jooksime lennujaamas oma v2ravasse, et kops oli kinni ja veremaitse suus. peale j6udsime! umes 2 min hilemm ei oleks j6udnud enam! selgus, et lendame singapuri ja miks me bussi ei istunud? tere-tore :) j6udsime l2bi singapuri jakartasse, lend koos passimise ja veel yhe lennuga kokku 15,566h. kui meie j6udsime munchenis lennukile, siis me pagas mitte! oi fun! ;) saime lennujaamast kompensatsiooni :) seej2rel taksoga majutuskohta, mis oh imet, oli vahepeal otsustanud tegevuse l6petada! takso viis meid uude kohta, kuid me pagas saabub vanale zzaadressille. veel funi! :) igatahes, seikluseid meil jagub :p

ready, steady, go!

See pilt ja postitus on pühendusega Karinile :)

väljavõte vestlusest:
herz: "eks ma tahan end vahepeal põnevamaks teha"
Karin: "No selleks on need postitused, et arva ära kuhu herz järgmiseks läheb ;)"

Niih! Ma nüüd randa, pärast toon turult värskeid puuvilju ja käin korra linnast läbi!

Olge siis musid ;)

post scriptum - miks, oo miks, peab tähtsate ja kauaoodatud trippide puhul olema see närvikõdi??? Tuletan meelde tuhapilve number üks (Tšehhi), tuhapilve number kaks (Budapesti tripp), lumemöllu (Londoni tripp), kindlasti on midagi veel olnud, mis praegu meelde ei tule. Ahjaa see Oslo tulistamine oli nädal peale mu trippi sinna :) Praeguse tripi märksõnaks on muidugi massive üleujutus Bangkokis. Oimaivõi!

post post scriptum - Bangkoki keiss on olnud muidugi viimased kaks kuni mitu nädalat konstantne vastastikune huumor silmarõõmuga. Tema saadab iga päev linke, et uputab veel rohkem/ krokodillid ja maod ründavad Bangkokki/ Tai kaalub pealinna kolimist etc, mina saadan teda lingi saamisel p.... :)) Ilus!

post post post.. whateva - Ja siis tahtsin veel öelda, et ma vist ikka hädasti vajan puhkust. Kaks näidet:

Näide number 1.
Vaatan tänava peal - läheneb buss. Sihtkoht peal Väike-Õismäe Bali (ihsand, ma sõidaks küll bussiliiniga Väike-Bali! Äriidee!!!).

Näide number 2.

sümpaatia: "sa täna balile lähed?"

mina: "ei, mitte täna, vaid pühapäeval."

sümpaatia: "pühapäeval? kuhu?"

mina: "oot, mis sa küsisid?"

sümpaatia: "kas sa ballile lähed?"

Soovkuulmine :))

äss diil

Päriselt ka sellised voucherid müügil? Meeste oma oleks palju nõutum kindlasti. Muhahhaha.

tempt me, tease me

Vahel ma unustan end võlumaailma. Näiteks siia või siia või ... Ohkamise koht - nii palju ilusaid kohti, nii vähe ressursse (aega, raha, ...), et seda kõike oma silmaga näha.

Aga mitte sellest. Hetkel olen ma miljonär :) vähemalt Indoneesia mõistes. Neid kupüüre on mul taskus rohkemgi kui miljon.

Veel teeb mulle rõõmu, et kui tegelikult ka midagi tahta, siis ka asjad kulgevad sobivas suunas. Eesmärkide seadmiste kohta olen ma saanud 10 päeva jooksul 3 tööalast koolitust, kõik nad kinnitavad juba mu varasemaid teadmisi ja kogemusi ning seda, kuidas (ja miks) mul asjad praegu kõik lahenevad. Eesmärk, eesmärk, eesmärk!

Üsna muigama panev oli muidugi koolitusel suurele ringile vastata küsimustele, mis on 1, 3, 5 aasta tööalased plaanid. Sest kolleegidele ma pole veel oma sammu avaldanud (ma muidugi ei tea, võibolla nad loevad blogi :D). Kui nad oleks küsinud isiklikke plaane, teaksin ma vastata täpselt! Ja kuigi ma olen üsna open-minded inimene, siis hetkel oma isiklikke huvisid ja plaane silmas pidades on mul nii raske suhestuda nende inimestega, kelle viisaastaku plaanid on suurem maja-uuem auto-lapsed-tõukoer-roosiaed. Kuidagi nii raamides ja piirav, aga nagu öeldud, see on minu hetkefaas.

Koolitustest veel - eks need rollimängud on ikka need kõige magusamad. Ja mine pekki, kuidas saab olla nii, et kui jagatakse umbropsu situatsioonikirjeldused kahele (kumbki ei tea, mis teisel on, veel vähem, kes see teine on, enne kui te peate teiste ette istuma ja oma asjast rääkima hakkama ja vaatama mis kokku tuleb), siis need rollid nii õigetele inimestele juhtuvad. Et kes muidu käib töö juures morbiidsel ilmel ringi 24/7, saigi rolli, kus ta koer ära suri. Või kes on särav ja rõõmsameelne, sai rolli a la lotovõiduga. Aga mina? Mina, khm, olin alluv, kes saab ülemuselt kiita, ent peab ütlema talle, et läheb töölt ära hoopis. Kordan ennast - mine pekki noh :))

Noja nägite jah, ma olen ka pop ja noortepärane - lisasin faviconi aadressireale :))

chit-chat

Midagi on jube valesti! Jõululaulud kummitavad peas, kuigi lund ei taha ma veel üldsegi näha. Külma, libedat, mingit sadu - mitte midagi sellist. Veel vähemalt nädala jagu palun ilusat kuiva ilma :) Poodidesse ei julge ka väga minna, need ju ka aktiivselt jõulustuvad.

Kirsiks tordile tegi ema mulle jõulukingi ka juba ära - kuu aega tagasi kinkis mulle piparkoogiraamatu :) Sellest tulenevalt tahaks jubedalt piparkooke voolida, mu sadakond piparkoogivormi vaatavad mulle kodus muudkui ahastavalt otsa.

Mina aga hoopis varapakin oma reisikotti ja ei jõua ära oodata, et järgmised viis tööpäeva selja taha jääks. Ühtlasi, tulenevalt ka "kolm reisi alati ette planeeritud" praktikast, valmistun maakera kuklapoolele asuma ja võitlen päevast päeva iseendaga. Konstantsed vestlused iseendaga poes: "Sul ei ole seda vaja"-"On küll" - "Hoia raha kokku" -jne. Väike kujuteldav vastu sõrmi andmine ja asjade tagasi panemine riiulile :) (ma saan endaga hästi läbi nagu näha)

Niisiis, reisikott peaaegu pakitud, kaameraakud laetud, pass taskus - ma olen samahästi kui valmis minema :))

11.11.11

Tänase päeva teema:

Eestlased ja iirlased ennustaja juures: Kuupäev - 11.11.11, tõde selgub umbes kell 11, mängijaid platsil 11 + 11 ja edasi pääseb üks teist!

Ja ma olen täna vist rahvavaenlane, sest ei ole riides mitte sinises nagu ülekutse on, vaid punases. Natuke nagu šotiliku seelikuga... Loodan elusana koju jõuda :))

Hiljem:

Ahjaa, 11.11.11 on ju veel maagiline kuupäev ka. Kõik see torm Õnnepaleesse jne.

Olgu siis öeldud, et sellel maagilisel kuupäeval kohtusime ekspeikaga Pärnu maanteel, läksime andsime allkirjad ja tegime pilti. Kes mida mõtleb ja järeldab sellest ... igaühe oma südametunnistuse asi :))

I'm a million different people from one day to the next

Vahel me preili Mga otsustame olla veidi kreisid. Tavapärane vestlus sel puhul: "Et no teeks täna midagi eriti kreisit - sõidaks koju paralleelset teed pidi. Näiteks :)"

Täna, küll ilma preili Mta, lasin ka sündida millelgi täiesti hullumeelsel - ootasin, et juuksur esitab küsimuse "kummale poole seitel?", aga küsimust ei tulnudki. Vaatasin, mis edasi saab. Mis seal ikka, kammis-lõikas-koolutas seda valele poole ofkoors. Samal ajal kui võtsin hoogu, et öelda kurjal toonil, et ma kammin tukka juba15 aastat teisele poole, mõtlesin, et aga miks ka mitte? Teeks midagi kreisit? Nüüd mul ongi soeng täitsa sassis... ja kurat, kus võtab naeratuse huulile. Kui julge ma ikka vahel olen :)) Rebel lausa.

*bitter sweet symphony

P.S. miks on juuksuritel alati komme otsi rulli koolutada? Nagu päriselt? See küsimus vaevab mind.

kohustuslik esmaspäevane postitus :)

• Avasin mandariini hooaja. Esimesed olid õige pisut hapukad ja koor veel mitte nii lahti, aga mis ma ikka hädaldan, ühe õhtuga pistsin kõik nahka ju.
• Eriti huvitav tähelepanek elust - kõhu nõudmised on pöördvõrdelises seoses rahakoti võimalustega. Kui mul on rahakotis/külmkapis kõike lademetes, siis ma ei jõua koju sööma/ ei ole isu/ etc. Kui palgapäevani on jäänud viimane neetud nädalavahetus (ja rahakotis TÕESTI ei ole mitte midagi järel ja kontod maxed out), siis käivad isud seinast seina, kõht muudkui nõuab midagi ja konstantne rahutus on minna vaatama iga tunni aja tagant tühja külmkappi, kas tõesti ei ole sinna midagi vahepeal tekkinud. Etteruttavalt võin öelda - EI OLE!
• Kus häda kõige suurem, seal naaber kõige lähem! Ehk siis õnnetu on see (loe: mina), kelle, meenutusi ajaloost, arvuti läks pekki ja tööarvutil ei ole cd-neetud-lugejat. Aga vaja on ilmingimata cd pealt üks fail arvutisse saada. Siis uurid läbi kõik naabrid ja õnneks on nii mõnigi naabripoiss kunagi deiditud ja pressid ennast külla. Mure on hoobilt lahendatud.
• Selle saate säästunipp herzi elustiiliagentuurilt: vaja on reedeks dokumendipilti. Sa ei taha selle eest palju maksta. Sulle meenub, et sul on su ca 300 cd hulgas ÜKS cd, millel on sisseskännitud jpeg-fail kunagi tehtud dokumendipiltidega, mille saaks eduliselt 15 eurosendi eest lasta ilmutada, selmet alternatiivina minna fotograafi juurde ja maksta miskine 4-5 euri ja kus pealegi ei tea kunagi, kui õudne pilt välja tuleb. Boonusena oled sa sellel cd fotol noor, ilus ja sale... Dokumendifotol on sale muidugi väga oluline khm...  Sa lappad need 300 cd-d käsitsi läbi, sest jumala kindlalt sa tunned selle õige plaadi ära ju, kui sa seda näed. See otsitud cd on see kolmesajas, mida sa vaatad. Ühesõnaga, problem solved. (vt ka eelmist punkti). Dokumendifoto saadetud ilmutamisele, et saada ta vajalikust päevast 1 päev hiljem kätte... mnjah.
• Ajaloo huvides olgu kirjutet - viisataotlus läks täna teele. Nüüd on pöidlad pihus vastuse ootel.
• Ja P.S. Kui see ära tehakse, siis oleks tõsiselt lahe küll!

TGIF

Loodetud lotovõitu muidugi ei tulnud (neetud :D), kui ma järgi mõtlema hakkasin, et 2 ilma kolmandata ju ei jää eks, siis nii ongi, ma olin ühe boonuse ära unustanud, seega tasuta kinopiletid olidki hoopis see kolmas.

Filmiks oli "Üks päev", mis treileri järgi oli niikuinii meil "lähme vaatama" nimekirjas, seega oli rõõm suur. Väga hea film oli, sain ehmatusest kiljuda, pisaraid pühkida ja naerda ka südamest. Aga ma ei tea, kas ma oma emale, kes on suur Anne Hathaway fänn (missest et ta on teda vaid ühes filmis näinud :D), reklaamiksin. Igaüks nopib filmist üles ikka seda, mis teda kõnetab ja sealt filmist kõnetasid nii mõnedki asjad.

Äärmiselt muhe dieedi-õhtu oli koos ↔e-ga, kes on ühtlasi esimene blogisõber, kes mul külas käinud. Nii piduliku sündmuse puhul oli põhjust ka väike koristusaktsioon ette võtta, milleks ma tihti küll aega ei leia, lihtsal põhjusel, et ma kunagi kodus ei ole (mis muidugi ei tähenda prügilademeid, vaid väikest tolmu siinseal) ning esimene küsimus, mille ↔e sisse astudes esitas, oli, et ega sa ometi minu pärast koristama hakanud :) IRW. Igatahes, übermeeldiv oli, täääänud :)

Minu sotsiaalmeedia eksperiment "kui palju lauamänge ja asju ma saan müüdud blogi ja e-maili teavituste kaudu" on olnud äärmiselt viljakas, nii palju toredaid inimesi :) Seega ma jätkan kuni võiduka lõpuni ehk jätkuvalt on päise all eraldi leht MÜÜN.

Päevade arv puhkuseni muudkui väheneb, palgapäev pole kaugel, nädalavahetus on kohe käes, õues on soe - puhas rõõm :)

midagi hingele :)

Übertuus on kanda kõrvas minust endast tehtud pilti.
Mmuah sulle nende eest, Liina!

Pealegi oli teisel pool pakendil nii nunnult "herz" kirjas :))

külgetõmbeseadus

Kus on, sinna tuleb eks? Tundub küll, et külgetõmbeseadus laseb täisvõimsusel ja mul on selle üle ainult hea meel. Peale elukorraldust muutvat otsust ja silmade särades ringi lippamist, ise samal ajal uskudes, et kõik ongi võimalik, on nii palju toredaid asju toimunud. Noh näiteks viimase poole tunni jooksul sain töö juurest minu plaane toetava suurepärase uudise ning ühe telefonikõne, mis teatas, et võitsin tasuta kinopiletid! Ma arvan, et nende uudiste valguses ostan omale lotopileti!

Ja üldsegi täheldasin eile, et ma olen jõudnud sellesse ikka, kus Halloweeni tähistamine on muutunud "Hallo, viin!"-ast kohutavaks õgimiseks, sama vana skeem, et peale kiiret salati sisse ajamist ei tahtnud loobuda võimalusest silmarõõmudega lõunale minna, millele järgnes kolleegi sünnipäevalaud, millele järgnes teise kolleegi lahkumispeo-laud, millele järgnes asjaolu, et kodu poole sai liikuma alles peale 20t, mis samas üldsegi ei tähendanud koju jõudmist, vaid mitmetunnist elavat arutelu kodutänaval autos istudes, et seepeale teha veel üks autosõit läbi öise Tallinna :) Sellised ongi need nüüdisaja Halloweenid :))