Murphy reegel on see, et kui neiud lõuna paiku lähevad spasse, siis pealelõunal lähevad nad NATO sõjalaevu ja välismaa meremehi edvistama, juuksed märjad, nägu meikimata.

Ehk siis lugu sellest, kuidas me läksime Tallink Aquaspasse erinevaid saunasid proovima, sekka smoothied basseinibaaris ning välibassein; ning hiljem istusime autosse, keerasime lahti raadio, tegime vana-sadamat otsides (blondiinid!) ja järjekorras seisvaid inimesi muiates kvartalile ringi peale, parkisime auto praktiliselt samasse kohta tagasi ning läksime samasse järjekorda, mis vahepeal oli 2 kui mitte enam korda pikemaks veninud, et NATO sõjalaevu kodustele ettekäändeks tuues Portugali ja Hispaania meremehi kaeda ja noh, oleks vaadand, mis saab.

Välismaa triksis-traksis mundris meremehed, keda kail nägime meid (egoga on meil kõik korras) hoogsalt pildistamas, tekile jõudmise ajaks olid kadunud, portugali keelele sünkroonseebikatõlget iseseisvalt tehes, olime veendunud, et pildistatakse tõesti meid kui kauneid eesti chikke ning see mundrimees, kes hoogsalt midagi üles kirjutas, küsib kindlasti meilt tekile jõudes telefoninumbrit ja nime. Veel olime veendunud, et basseinibaaris oli teenindaja meie non-alcohol smoothiesse suutnud siiski viina lisada, et kuidas meil muidu autoklaasid uduseks lõi ning portugali keel vabalt jooksma hakkas.

Sai seista mitmetes ja mitmetes järjekordades, aga meremehi nappis ja lapsi oli rohkem kui meie piirarv lubas, ning soe päike asendus jubeda tuulega ning kõht nõudis: INSERT FOOD HERE, niiet ei saanud midagi :)

Inimene õpib kogu elu, next time spasse meigiarsenal kaasa!

Sky+ hommikuprogrammis kiidavad tegelased, et nii hea, et neil uued Eesti telekanalid kõik olemas vabadel kanalitel. Ma siis ka lootusrikkalt näppisin õhtul pulti, et leida KalevSporti, Kanal11, TV6, Neljas... Tutkit, Fedja!

Long live the Viasat.

Selmet on mul kõikvõimalikud Poola jms TV1000nded ja TV3d. Mitte halligi pole nendega teha. Nice try!

Tänasest ilmast ja teedeoludest ei ole vist mõtet rääkida, ma sõitsin tööle 1,5 tundi. Parkisin kiirelt ja osavalt auto, et siis kiiresti Kristiinest ühistransport haarata ja siiski enam-vähem tööle jõuda. Saatusel on mingi jalaga-p****e-huumor minu suhtes. Bussi number oli täiesti lund täis ja eks ma kiirustasin ka, ma istusin mingi neetud Pärnu maanteele sõitva bussi peale. Vineeri peatuses siis kobisin trammi peale. Selliseid asju juhtub küll ainult minuga.

Kui keegi täna juhtumisi igavleb kodus, siis otsitakse abilisi AleCoq Arenale lund tõrjuma. Hea, et ma ikka jalgpallur ei ole - sellise ilmaga ei taha kuidagi õues olla.

Ja kuidas läheb mul korteriotsingutega?

Vastus - nutuselt.

Einoh, kui kuulutuse peale, et ostan 2-toalise remonditud korteri Kristiines, pakutakse 1-toalist kapremonti vajavat korterit Nõmmel, saab öelda, et see on tase. Et äkki ma olen naiivitar ja mulle saab igasugu jama kaela määrida? Äkki ma isegi ei tea, kui väga ma seda remontimata nurgakest Nõmmel tahan?

Parim on muidugi see, et pakutakse lausa telefoni teel. Pakutakse kortereid, mida maaklerid pole ise näinudki. Pakutakse seda, mida pole absoluutselt tahtnud. Well done!

...

Ei, oot!

The best is yet to come!

...

E-kiri mingilt maaklerilt. Kiri algab minu ostusoovi kirjeldusega, mis sisaldab suurelt sõna Kristiine ja muid tingimusi. Maakler on lisanud ühe sõna: VIIMSIS?

Maivõi...

Hetkel on elu hapu ning käsil totaalne muutumine.

Tänasest uuel ametikohal. Esialgu ei tee veel midagi tarka ega tähtsat, nagu ikka see alustamise asi on. Aga siis, kui end käima vean, pidurdamist ei tule...
Hetkel aga on mu laual kilode viisi seaduse keelt, you don't wanna know. Really, you don't!

It's a new dawn, it's a new day, it's my new life...

Elukoha otsingutele on samuti kõrgem käik sisse lükatud. Tänase päeva valguses tundub(?!), et asjad hakkavad laabuma, kuid ma ei tõtta veel kõike takka kiitma. Tuleb see nädal üle elada, et täpsemat analüüsi koostada.

Kolmandaks olen luubi alla võtnud ka oma kodaniku kohustused/õigused. Tehtud ja tegemisel mitmed debatid, nõukogud, koosolekud. Ja mulle täitsa meeldib :)

Kui veel leiaks auguga taskust üles oma social life'i ning võimalused õpingute jätkamiseks, oleks mu tordil kirsse rohkem kui mitu.

Tibud on loetud, kanamunad värvitud, kevad on leitud ja kaotatud! Kauneid pühi!

Ei taha!

Ei taha enam kunagi seda tunnet, mis täna üles kerkis ja domineerima asus. Mitte kunagi enam.

Ainult tühjus on jäänud...

Ja ma luban endale, et ma ei lase sellel tundel enam kunagi tekkida. Tuleb see, mis tulema peab, eks? Öeldakse, et pessimisti saab vaid positiivselt üllatada. Täna see ei lohuta mind.

Jep, tuhinat hommikujooksudeks jagus täpselt 2 päevaks, eile 15 minutit ja 2,4 km, täna - 15 minutit lisaund. Jalad on nii neetult valusad, nagu oleks Koplis peksa saanud. Lootsin, et eileõhtune joogatund ja lõdvestumine jne aitab jalad tervemaks saada, aga ei.

Jooga tegin ära, paipai mulle, ja olen nüüd paari teadmise võrra targem. Ei ole HAMMM!! On AAAOOOUUUMMM, on päikesetervitus ja mingi imelik hingamine - õhu välja tõukamine kehast. Muljed? -Tund aega maas aelemist ja rohke haigutamine, naasen vist siiski vesiaeroobikasse.

Minu tegemised ja meeleolud tulevad-lähevad tuhinatega, uus fiiling on isetegemisetuhin. Palju mõtteid Naistelehe Nipiraamatust. Samas tundes ennast, eks ma mingi käkerdise valmistan, üldse mitte sellise asja, nagu pildil.

Juba paar hommikut olen aknast välja vaadates silmanurgast märganud kahte kepikõndijat, enne kella 7 hommikul. Kuidas küll inimesed jaksavad varem ärgata, et viitsida veel kuskil jalutada, kõndida, joosta, rattaga sõita?

Igatahes, selliste mõtetega ma ärkasin täna kell 6.20 ja ... läksin õue hommikujooksu tegema. Päriselt. Ma ise ka ei usu. Pikka pidu muidugi polnud, 15 minutit pidasin vastu. Võhma ei ole. Sisemist komforti ei ole. Pekid on. Uhke olen enda üle igatahes. Kirsiks tordile ma hommikuvõimlesin ja tegin istesse-tõuse.

Eile õhtul käisin ujumas. Yeah right! Ujumisest oli asi kaugel, molutasin infrapunasaunas, mullivannis, aurusaunas. Rasvapõletus ikkagi, eksju-onju! Pealegi, bassein oli igasugu tegelasi täis, ma lihtsalt ei mahtunud sinna. Enesepettus magushapus kastmes.

Ahjaa, pealegi oli ujulas kaal ära peidetud. Inimesel on õigus teisele arvamusele, eks (second opinion, nagu arstide puhul), kodune kaal on viimasel ajal suurustama hakanud. Võta näpust, mind osati oodata ja kaal peideti ära.

Kavade kohaselt on neljapäeval jooga. Indu on palju, vaatame, mida vaim ja keha asjast arvavad.

Tonight on "MURDER, SHE WROTE":

1 hõõgvein, 1 vahuvein, 1 purjuspäi roolimine, 1 lahtine turvavöö, 1 suva parkimine - 1 päev Anu Saagimiga.

Naistepäev pildis:

Ja sõnas:

Lilled, lilled, kino, õhtusöök ja muu kaasaskäiv...

Ma saabun salaja kui laine.

Shallalalaaa

Huh, Rock rokkis mõnuga eile. Muhedalt põnev ja ilus mäng.
Ämm: "Miks need seal eesreas ei plaksuta. Venelased või?"

Tatine ilm ja tatine Benjamin!

Märtsikuu algas suure avapauguga - me saime oma viimased jõuluehted majalt maha võetud! Nii pikki jõule polegi olnud, samas jõulu kui sellist tunnetada pole saanud. Imelik igatahes.

Kusjuures alles hiljuti veel nägin Tallinnas pimedal õhtusel ajal põlevaid valgustorusid postide ja puude otsas. Ämm rääkis, et tal oli külas välismaalt sõbranna lapsega, ning väike tüdruk oli jõuluehete peale öelnud: "Nii naljakad inimesed. Jõulud on alles nii kaugel ja juba ehted väljas!"

Kuidas võtta, mis? :)