kuhu juunikuu kadus?

Kuu aega oli mu auto rivist väljas ja nüüd kuu löpus sain ta tagasi. Päris korras ikka ei ole ja ei teagi, mis me edasi teeme. Hetkel vähemalt saan söita ja ei pea härra abikaasa masinaga ringi liikuma. 

Juunikuu on marukiiresti liikunud. 

Kihnus käisime ja see on täitsa kirjutamata siia. Kihnust tagasi jöudes algas intensiivne tööaeg, kus kahe nädala jooksul oli IGA PÄEV mul puhkemajas ja/vöi Samovarimajas grupp. Möni päev lausa mitu gruppi ja logistika oli meeletu keeruline minuti pealt paika pandud. Ja siis üks grupp hilines. Siis hilines teine grupp ja kolmas sama päeva grupp tuli tund aega vaem kohale. Ütleme nii, et mu närvid olid krussis :)

Voronja galerii avas oma hooaja! Ja see on tänavu äge kogukonnapanus. Meiegi härraga tegime kunsti ja meie Kratt on Voronja aias raha kokku kühveldamas. Tema küll on rohkem eramaa ja kruntide valdkonnast, aga seda parem. 

Ja siis oli keeruöine olukord, kus meil plaanitud Samovarimaja suvenäitus ära olek sjäänud, sest asjaolud olid keerulised. Mötlesin välja uue plaani.

Uus plaan: Uurin lapsepölvesöbrannalt ja pinginaabrilt Liinalt, kas ta tahaks näitust teha vöi keegi tema kunstiringkonna tuttavatest äkki? Aeg on küll ülilühike, aga äkki önnestub?

Plaan B: Threads on nii toreda kogukonnaga koht, kus viimastel kuudel palju inimesi oma kunstiannet demonstreerinud. Viskan küsimuse öhku ja vaatab, kas leiame huvilisi kunstnikke.

Plaan C: Mul on ette valmistatud öuenäituse materjalid, misootavad juba pikemat aega, et ma selle tehtud saaks. On jäänud aiaehituse taha, kuhu need kinnitada öues. Vöin need ju ka dvori näitusele panna, kui vaja

Nii, kui Liinale küsimuse kirjutasin, tuli öhtuks vastus, et nad elukaaslase Valdekuga teevad ära!

Ja see näitus, see on IMELINE! Tulge vaatama Samovarimajja. 

Aitäh, Liina! Ma tean, mis on selle töö taga olnud ja sa oled nii äge naine, et suudad seda kunsti panna ja veel kui ilusa kunsti luua!

Jaanipäev oli ka! Käisime söpradega Alatskivil vallajaanipeol ja järgmisel päeval söprade juures Rupsil ja köik oli mönus ja tore. Mul on nii äge kogukond, minu inimesed.

Kardetavasti tuleb juulikuu ka ülitempokas ja see tuleb lihtsalt üle elada, sest augustis saan puhata!  

abitu olek

Pühapäev. Käisin pealinna kandis söbranna ema matustel. Kui juba pealinna söit, siis asjaolude kokku sobimisel oli asja ka Laulasmaale, kust ostsin Mesi taresse metsamajade juurde uue grillialuse. See oli nii suur, et mulle autosse ei mahtunudki, paar cm jäi auto luugi möötudest puudu. Abi oli önneks kohe lähedalt vötta - söbral Margusel, kes Laulasmaal elab, oli haagist laenata. Kui juba, kästi ka Eveliisi ja Mareki juurest läbi minna ning koju tagasi jöudsin oma uue grilliga juba poole öö ajal. 

Esmaspäev. Päev peale pealinna trippi käisin asju ajamas Tartus. See on see hooajaks valmistumine, vaja värskendada, veidi remontida, kus mida puudu, vaja soetada ja valmis sättida.

Teisipäev. Abikaasa oli oma suurtelt metsarännakutelt, tuntud ka nimega Kevadtorm, tagasi jöudnud ja ahastusega nägi neid heinamaid, milleks köik me hoovid muutunud olid. Niitis nt Samovarimaja hoovi ära ja helistas mulle, et mind heinale ehk riisuma  käsutada. Istusin oma truu Volvo rooli ja söitsin küla teise otsa. Ainult et kohale ei jöudnudki. Poolel teel käis mingi örn hele piuksatus ja jöud kadus autol ära. Keerasin veel end tänava äärde, et mitte keset teed autoga jääda. Rohkem auto elu sisse ei vötnudki. 

Härra pärast pukseeris mu auto koju tagasi. Söpradest spetsialistide abiga selgus, et mootoririhm läks katki. Ma mötlen, et kui önnelikult selline nöme asi juhtus. Et see ei juhtunud mul kuskil Eesti teises otsas vöi keset Tallinn-Tartu maanteed ja isegi mitte Tartus ringteel kuskil, kus ma oleks väga hätta jäänud omadega. Oma kodukülas natuke kodunt eemal.

Nüüd käisime uue mootori järel ja ma ei tea, millal ja kes selle mootori vahetustöö ette vötab, aga praegu olen ma jalutu. Nii harjumatu on olla söltuv. Siiani olen olnud iseseisev naine, kes käib ja teeb, mis vaja, aga praegu ei saa. Maal elamine on minu jaoks ilma autota äärmiselt keeruline. Nii abitu tunne on.

73% vastavust

Mina, uhkes teadmises, et Eesti on Henley Passport ranking järgi väga körgel kohal passi tugevuselt ja et saame viisavabalt reisida 180+ riiki, mötlesin ootamatult üle kontrollida oma tulevased reisid ja viisanöuded. 

Oh üllatust, Vietnam ei olegi viisavaba. Önneks on aega reisini omajagu aga üllatuse sain küll. Kui ei oleks kontrollinud ja öndsalt lennujaama suundunud... Önneks saab teha e-visa ja panin taotlused teele ära.

Henley Passport ranking

Pidin laadima taotluse juurde enda pildi ja pildi passi andmetelehest. Siis süsteem tegi kahe pildi analüüsi ja vördluse. Selgub, et minu ja passipildi vastavus on 73% :)) Kui ma juba kahel poseeritud dokumendipildil ei ole 90+% sama, siis uskuge mind, peale 24h lennukites loksumist ja siis magamata olekus piirikontrollis seisan, on mu vastavus passipildile 15% kandis.

Ja siis on härra! Tema dokumendifotot mul polnud kohe vötta. Kasutasin siis cropitud reisifotot, kus ta isegi mitte päris otse pildis ei ole. Ja tema sai vastavuseks 78%. Kuidas see aus on :D

Pimereisi sihtkoht, kuhu tänavu Eveliisiga suundume, on vähemalt viisa osas murevaba, Mitte et see ära arvamist lihtsamaks teeks.

hispaania keel

Äsja pisikeselt Hispaania puhkuselt naasnuna otsustasin, et mul on vaja keelt asuda õppima.

Väike katkend sel teemal mu reisiblogisse üles tähendatud muljetest:

Hotelli saamine oli omaette seiklus. Admini ei kusagil :) Ainus inimene, kes lähistel oli, oli koristaja-proua, kes absoluutselt sõnagi inglise keelt ei mõistnud. Mina kahjuks ei oska hispaania keelt ja nii siis proovisin oma tuppa saada. Lõpuks google translatega saime minimaalsuhtluse ära pidada ning oma toavõtme kätte. Kuna üheks unistuseks on lähiaastatel minna Lõuna-Ameerikasse härraga, siis oleks seda hispaania keelt siiski natukene vaja osata. Võtsin eesmärgiks endale mingid kursused leida, et miinimum-sõnavara selgeks õppida. Gracias ja Hola siiski kogu vestlust edasi ei kanna ja lapsepõlves seebikatest õpitud sõnavarast pole siiski suuremat tolku: Mi ihho (Mi hijo), Mi ihha (Mi hija) ja asesino! Millal küll neid lausesse põimida? :)

Kui sul on kohe varnast võtta teadmisi hispaania keele kursuste kohta, siis anna märku. Asun ka ise ühel hetkel (enne, kui tuhin jõuab üle minna või ma ära unustada) veebist otsima neid.

Ei on ei

Olen korra Eestist eemal ja juba uus kuum arutelu kohal. Reisil olemise võlu on see, et ei ole mahti uudistesse süveneda ega ka tunde veebis skrollida. Aga kui lugesin lausekatket, et Eesti tuntud muusikut süüdistatakse vägistamises, oli mu ESIMENE mõte, et lõpuks ometi tuuakse SEE inimene jututeemaks.

Ja teatavasti nimesid ju ei nimetatud kuskil! Aga mul pole kahtlustki, kellest jutt.

Hiljem, juba koju jõudnult lugesin sotsiaalmeediast arvamusi. Paljude käitumist taunivate inimeste sekka juhtusid ka kommentaarid stiilis vaata, kuidas see tüdruk ise käitus ja täis oli jne. Mis see kõik siia puutub? Ei on ei, eksole ning ebaadekvaatses seisus inimese ärakasutamine on vägistamine.

Mind puudutab see teema ka natuke isiklikult. Mul on olnud õnne küll mitte sellises olukorras olla, aga Tema, kelle nime ei nimetata, seltskonnas viibinud olen mitmel korral. Ja selle tõttu ka julgen öelda, et ma ei kahtle vähimatki süüdistusi andnud neiu sõnades.

Aasta tagasi oli üks üritus, kus tuntud muusik tegi ebameeldivaid ligipressimisi väga mitmetele naisterahvastele. Ühe neiu tirisin kättpidi muusikust eemale, sest muudmoodi ta aru ei saanud, et tema soovid ja neiu soovid ei kattu. Sellega sain ma muusiku veelgi suurema põlastava sõnadevalingu oma kraesse, me olime juba pool tundi varem teravamaid sõnu omavahel vahetanud. Veidi hiljem, kui lahkusin peolt ja ta minust autoga möödus (jah, joogise ja droogisena), arvas heaks oma auto aknast mind perse saata. Karma sai ta kätte vähem kui 5 minutit hiljem, kui ta auto mahakandmisele sõitis, aga meediasse pole sellest sõnagi tilkunud.

Miks mina sellest kuskile teada pole andnud? Sest mu kallid sõbrad on temaga seotud ja ma ei saa teha midagi impulsiivselt nende heaolu kahjustamiseks. Ning rohkem täpsemalt ei saa ka selgitada, ilma et väga välja annaks kesmiskus. 

Ta nimi on kommentaarides läbi käinud. Kõigile, kes räägivad, et selline Pealtnägija lugu on muusiku tühistamine, siis paar mõttekohta:

- mitte ükski Eesti muusik ega muu tuntud isik ei ole võtnud sõna tema kaitseks. Et oi nii tore inimene ja mida te teete tema mainega. Mitte ühtki sellist sõnavõttu ei ole! Eesti on nii väike riik, et kõik tunnevad kõiki ja liiguvad samades ringkondades samadel pidudel.

- "Usume Andrust" oli ka tugev liikumine, kuni selgus, et oi! Ei olegi puhas nagu prillikivi. Juba vanad eestlased ütlesid, et kus suitsu, seal tuld.

- Lemmik on mul see argument: "Aga ta on haige! Ta läheb ravile." Mul on kalleid sõpru, kes rohkem, kes vähem, võitlevad depressiooniga. Neil on raskeid aegu ja neil on ilusamaid hetki. Mitte keegi neist ei lähe ahistama, vägistama ega ligi tikkuma teistele inimestele. Depressioon ega muu haigus ei ole vabanduseks sellise käitumise osas.

Ma väga loodan, et see ütlusi andnud noor neiu ei murdu nende õelate kommentaaride laviini all ja et ta ei jäta seda teekonda katki. Ühiskond on väga suures osas ikka veel nii vastik ja ohvrit süüdistav. Teema suuremas pildis on oluline ja kasvatame oma poegi nii, et nad ei oleks kiskjad.