kiiksud ja traditsioonid

Totaalselt sipsiku postitusest inspireeritult (kes asus looma oma pere isiklikku vana aasta õhtu traditsiooni) tahan ka samal teemal kirjutada. Uurisin kohe oma härralt, et meil võiks ju ka OMA vana aasta õhtu traditsioon olla ja mis see oleks. Noh, kiiksuga meie moodi.

Härra vastas, et mina olen kiiksuga ja see ongi meie pere traditsioon :))

No tegelikult jäin siis veidi mõtlema ja jõudsin selleni, et meil on oma traditsioonid küll. Me oleme mitumitu aastat olnud väga kodukesksed ja veetnud selle mõne sõbraga meie kodus siin Peipsi ääres (ma vahel kirjutan kokku ja vahel lahku, ise ka ei suuda otsustada. Kuna mõlemad variandid on õiged, siis nii ongi :D Peipsiääre on meie valla nimi). Me teeme vana aasta õhtul alati suitsusauna, laud on kaetud ja vähemalt 12 toitu laual hommikuni. Kesköötunnil kolime korraks õue ka tänavat piiluma, sest neid naabreid ikka leidub, kes raha taevasse lasevad. Ei midagi erilisemat, kui paljude teiste eesti perede vana aasta õhtu.

See-eest peab minu kiiksu kohaselt eriline olema uue aasta esimene päev. Ma olen sellest ka mitmel korral kirjutanud siin blogis - minu kiiks on, et ma usun, et selline, nagu on mu aasta esimene päev, selline tuleb ka terve aasta. Niiet käisin härrale välja, et me homme midagi koos perega teeksime. Plaan hetkel lahtine, aga jooksvalt mõtleme välja. Sellised me olemegi, läheneme asjadele tihti loovalt jooksu pealt ja sellised me koos oldud aastad ka olnud on. Mulle meeldib igatahes.

Tare osas on ka minu kiiksu kohaselt kõik kindlustatud. Meil on tares külalised ja nad on ka homme veel meie juures. Seega külalisi uueks aastaks on oodata aasta läbi ;)

Ja üks uusaastakiiks on mul muidugi seotud pildimajandusega. Kindel on see, et teeme uusaastahommikul perepildi.

Ilusat säravat õhtut teile ja kohtume uuel aastal!

P.S. Lihtsalt ülestäheldamise mõttes kirjutan, et aasta viimasel päeval saabus vist terve pere väsimus. Kusjuures äratuskell (loe: Mesilane) on ka rikki läinud. Härra veel nohises magusasti ja Mesilane ilmutas esimesi ärkamise tunnuseid, mina olin mõnda aega lihtsalt mugavusest kaisus pikutanud ja unistanud tulevikust, kui uksel valjud koputusteseeriad kajasid. Ajasime end siis voodist üles, et avastada, et sellisel "varajasel hommikutunnil" kell pool üksteist olid meie naabrid Eestlased saabunud Peipsi äärde ja meile külla. Huvitav, et seda und nii palju tänasesse hommikusse anti? Muidu ikka u 9 ajal hiljemalt oleme köögis teed keetmas.

2016 märksõnad

Ma vist eelmine aasta tegin ka aasta kokkuvõtte selles võtmes, et mis nii kodumaal kui mujal maailmas toimus ja millega aasta meelde jäi. Üritan siis ka sel aastal meelde tuletada aasta suurimad märksõnad (ma loodan, et kõik nad ei ole negatiivsed :D)

- Aleppo. Järjest ja järjest teateid selle Süüria suuruselt teise linna kohta, kus jõhkralt ja süstemaatiliselt kõiki tapetakse.

- Nizza ja Berliini terroriaktid veoautorünnakutena. Istanbuli lennujaama rünnak. Mõned allakukkunud lennukid.

- presidendivalimised Eestis. Midagi piinlikumat annab teha. Ma olen tegelikult tulemusega rahul, kuigi ma ei teadnud enne seda nimegi, siis praeguseks on osutunud väga sümpaatseks inimeseks oma mõtete, ütluste ja tegudega. Lihtsalt see, KUIDAS president lõpuks "valiti", on nii tülgastav.

- Esimene naispresident Eestis. See siis eelmise punkti jätkuks.

- presidendivalimised Ameerikas. Tegelikult veel piinlikum kui Eesti versioon. Ja see tulem? Mu isa on nii kaua kui ma lapsest saati mäletan, öelnud, et Ameerika on lollidemaa. Nüüd hakka või uskumagi.

- Keskerakonna sisevõitlused ja Savisaare kukutamine. Vot seda ma poleks julenud loota, aga näe, imesid juhtub.

- Reformierakonna kukutamine valitsusest. Seda ma ka ei osanud oodata. Mulle meeldis üks nali, mida FBst lugesin: (novembris) oli väljas nii libe, et isegi valitsus kukkus.

- paljude tuntud inimeste surm. Keegi meist ei ela igavesti.

- Kelly Sildaru suursaavutused. Või oli see juba eelmise aasta lõpus?

- Avati uus ERM

- Islandlaste võimas etteaste jalgpallis (kuna ma ise spordifänn ei ole, siis uudiseid lugesin ikka)

- Brexit (oli see sel aastal või juba eelmisel?)

- Eestlaste medal olümpial.


See mälu on nii üürike. Kindlasti oli veel sündmuseid, mis vääriks ära märkimist. Millega jääb 2016 teile meelde?

jõulud vol.1-4

Jõulud jõudsid meie perre ikka ka. Kuuske ehtisin sel aastal väga lihtsalt. Kõik mu kallid veneaegsed klaasehted jäid peitu ja kuusele said kaunistuseks Mesilase-kindlad hõbedaseks spreitatud käbid, puidust jõuluehted pisipisikesed punased jõulusokid, mis ma ostsin aasta tagasi lauale nugade-kahvlite hoidikuteks. Kuna neid oli komplektis palju, jõudsid osad nüüd kuusepuule.

Härra arvas, et puidust ehted on nii plass, aga nõustus, et Mesilase (ja peagi Mutuka) tõttu mõned aastad jäävad värvilised klaasehted peitu.

Õnneks on Mesilane olnud kuusepuu suhtes üsna mõistev. Võibolla arvab temagi, et liiga plass puu, mis tast ikka näppida. Külas olles on ta pallikesi patsutanud küll.

Jõulutaat oli lahke ja eilne õhtu meil perega väga tore ja armas. Nüüd siis vol. 2 kohekohe ja homme vol.3 ja vaatame veel, kas ülehomme vol.4 viitsime teha :)

Ja pühad hiilivad muudkui lähemale...

Eile (ma tean, ma tean. nii paljudel oli kuusk juba novembris toas...) käisime perega kuuske toomas ja täna (kohe-kohe, kui Mesilane ärkab) alustame ehtimist. Lisaks sai Mesilane oma isikliku pisikese kuuse, mille ehtis ära meie tare juurde. 

Et see kuuse toomine jäi nii viimasele minutile, saime ka (tare) jõulutervituse photoshooti alles täna hommikul ette võtta. Mesilane sai selga ikka sobituva outfiti (härra ca 35 a vana jänesekasukas) ja nii tubli poseerija on ta, kui mul väga vaja. Nüüd ma ei oska kõige ägedamat pilti välja valida ja seega kasutan omavoli siin blogis see postitus piltidest üleujutada :)

Häid pühi, sõbrad!

(P.S. kuigi lund ei ole ja jõulumeeleolu ka viibib, siis vaikselt ikkagi annab nagu tunda... sest iga päev on postis nii palju vahvaid kaarte. Mmuaah ja aitäh! P.S sipsik ja KrisV, taaskord nii ägedad kaardid ja eriti adressaadid :D)

jõulu-Murphy kiusab

2.5 aastat tagasi kinkisin härrale sünnipäevaks alkomeetri. Ikka peab selline vidin käepärast olema, et hommikul veenduda, et õhtune saunaõlle on otsustanud lahkuda eksole. Ma ise pole 3+ aastat alkoholi mekkinud, seega see ainuisikuliselt härral kasutusel.

Kui meil novembris oli Pärnus oma tähtpäeva tähistamine, jäi alkomeeter kadunuks. Iga nädal ma sain korra või mitu härrale vastata, et mina ei ole tema kallist vara ära paigutanud ja ta ise on ikka lohakas olnud. Härral oli igatahes suur mure selle kaotamisega ja ilmselgelt liigitus mure jõuluvana-kirjaks.

Jätsin selle hankimise üsna viimasele minutile enne jõulu. Reedel käisime koos ühe autoga Tartus ja et enne jõule Tartusse asja mul rohkem pole, siis pidin olukorra kuidagi reedega lahendama. Tellitult tekkiski mulle pooletunnine oma aeg autoga, mis tähendas, et kingitus sai soetatud. Kuna Tartust sõitsime otse Tallinna nädalavahetuseks, siis peitsin muudkui seda kotikest autos, et härra ei leiaks. 

Ja siis. Pühapäeva hommikul asusime sõprade juures end kodu poole sättima, kui Mesilasele tema kotist sokke otsisin (need lõputud marypoppinsilikud kotid eksole) ja mis mulle näppu hakkas? Kadumaläinud alkomeeter!

Noormees Mesilane oli Pärnus väga hoolas sehkendaja ja selge pilt - nii ka selle alkomeetri ta silma alt meil ära pani... Thanks, poeg.

Ja see on ikka reegel, et kadunud asi ilmub välja päev (või kaks) pärast uues ostmist. 

Ma olen nüüd nii nördinud :) Sest nüüd ei ole jõuluvana kotti ju midagi panna. Uus alkomeeter õnneks tühjalt seisma ei jää, härra vennal on päev enne Mesilast sünnipäev ja kingime selle talle hoopis.

Mul oli valik kahe kingi vahel, mida härrale jõuluvana kotti poetada. Üks neist oli alkomeeter ja teine meriinovillane pikk pesu. Sest talvel tal ikka õues toimetades pikki päevi on külm ja seda oleks ka hädasti vaja. Aga nii palju kui ma googeldanud olen, saab tellida e-poest (tavalist poodi ma pole suutnud tuvastada) ja noh, täna on 21.detsember eksole. Hästi ei usu, et 24ndaks härrale see e-poest kingikotti jõuaks :(

Eks tuleb teha nii nagu eelmine aasta siis. Vautšer. Eelmisel aastal kinkisin härrale naelapüstoli (mille abil meil terve aasta ka ehitused ja toimetused edenesid, sest hoiab ikka metsikult aega ja ka raha kokku, kui kõiki neid laudu oleks ükshaaval kruvinud...), aga et ma iseseisvalt ei tahtnud riskida seda õiget välja valida ja härral polnud mahti poodi minna koos minuga, siis läks kingikotti oma käega kirjutatud vautšer. Sama siis sel aastal.

Kuradi Murphy.