Sellel postitusel on tegelikult eriti pikk pealkiri:
"We are all a little mad here" ehk VIISAPRILL2023 ehk "Jälle25" ehk "FAIN, herz40"
See ei olnud üldse mitte ammu, ma mäletan ausalt öeldes, et see oli alles eile, kui me preili Maarjaga tegime megahüpsersuperägeda ja suure ühissünnipäevapeo 30+30=80ndad ehk Sajandipidu.
Kuskile on kadunud vahepeal 10 aastat! Ebareaalne.
Aga ma kerin nüüd natuke ajas tagasi. Pole vaja karta, mitte päris 10 aastat. Sünnipäevasid olen ma armastanud kohe päris sünnist saati ja mina olen see inimene, kes igal aastal elevusega kõiki FB õnnesoove vastu võtab. Mulle meeldib mu viisaprill ja inimesed ja olla ühel päeval kätel kantud. Ja mulle meeldivad mu sõbrad, mulle meeldib naer. Meeldib armastus ja oma rahvaga mul meeldib olla koos. Olen ise algatanud või olnud sajaga kaasa mõtlemas-tegutsemas mitmeid-mitmeid üllatuspidusid ja se eon mu lemmikžanr! Mid apole keegi mitte kunagi üles noppinud, et siis mulle omakorda üllatust teha eksole. Või siis pole mul selliseid sõpru, kes viitsiks ja tahaks? Igatahes, olen ma ikka aegaajalt poetanud, kuidas ma tahaks, et mulle ka üllatuspidu tehtaks mõnikord. Tüdrukuteõhtuga läks kümnesse 5 aastat tagasi, sellest kirjutasin siin. Sõbranna Noole aga mainis mulle kunagi, et mulle ei saa üllatuspidu teha, sest ma olen ise liiga aktiivne ja tahan kõike korraldada. Mis on täiesti tõsi. Seega on selline nokk kinni, saba lahti olukord eksole. Ma ei taha oma sünnipäeva tähistamist ise maha magada ja korraldamata jätta, aga siis ei saa nagu üllatust teha eksju?
Siis oli 11.märts ja Sibulatee saunafEST. Rahvas nautis saunasid, ilm oli kohutav burgaa ja lumetorm ning meie Eveliisiga kütsime saunu. Mis tähendas, et kütmise vahepeal oli külm, oli vaja proseccot juua ja siis hakkas häid mõtteid veerema. Tekkis vestlus:
herz: "Ma tahan sünnipäevaks üllatuspidu!"
Eveliis: "Davaiks. Ma korraldan!"
Mis saaks valesti minna, küsis Eveliis :) Aga ta blogis sellest juba ise ka. Vaata siit. Peale seda vestlust, väsitavat ja intensiivset talvehooaega ning ürituste korraldamisi, käis mul motivatsioonikett maha. Jaks oli otsas üldse millelegi mõelda. aga meil on härraga sünnipäevad väga lähestikku, seega peab ju mõtlema, sest ei ole ainult minu sünnipäeva tähistamine, vaid härra abikaasa oma ikka ka. Seeg aolime juba aasta alguse smõelnud, et peaks tegema nats suuremalt. Meil on sõpradega traditsiooniline sügisene Käsmu, äkki saame kasutada neid ruume? Kahjuks sobival kuupäeval ei saanud. No siis jääme Mesi taresse, arvasime härraga koos, sest rohkem ma ei jaksanud päringuid tegema hakata ja kohta otsima. Eelarve küsimus ka. Ja nii me aegajalt mingite muude toimetuste käigus härraga jälle teemal korraks peatudes jälle arutasime, et see või too asi siis sünnipäeval Mesi tares...
Peale saunafESTi ühtede värskemate sõpradega saunas istudes hakkas naispool mulle oma telefonis midagi näitama.
K: "Kuule, vaata see sinu üllatuspidu. Mis seal...?"
Ja oligi kogu üllatus ära rikutud. Nagu miks? Miks? Sa ju loed, et herzile ei räägi! Pealkiri Üllatuspidu kõneleb suhteliselt enda eest. aga ei, sa tuled küsima minult! Ma olin nii löödud. ajasin ta telefoniga eemale ja palusin mitte rääkida, sest MA EI TOHIKS TEADA JU!
Jäi teadmine, et midagi toimub, aga mis, kus, millal jäi teadmata, abiks seegi.
Järgmine hetk saabus märtsi lõpus, kui läksime küla peale sõpradele külla veini jooma. Jutustamise käigus võttis sõber teema üles: "Kuule herz tead, ma ei saa su üllatuspeole tulla kahjuks!"
Päriselt?
Minu kõrvalt võttis sõbranna jutusabast kinni: "Me Martiniga ka ei saa tulla, tuleme siis su õigel päeval..." Ma vaatasin uskmatult ühele ja teisel eotsa, kuni paari minuti pärast siis Martin naerma prahvatas, et kuulge, herz on ju ka siinsamas, me ei peaks sellest rääkima!
Ausalt, ma pean need sõbrad siin välja vahetama. Kesse hakkab üllatuse saajale rääkima, et ta ei saa üllatusele tulla. No kesse?
Paar päeva enne sünnipäeva käisime järgmise sõbra juubelil! Saunas istudes tuli ta minu ja mu härra abikaasa juurde küsiuma, et herz, mis teemapidu sul oligi. Küllike midagi rääkis maskidest, aga ma ei kuulanud!
Jeerum :)) Selleks ajaks ma olin juba käega löönud, sest noh, mis seal enam. Aga teemapeost ei osanud ma aimatagi midagi. Nüüd läks viimnegi üllatus nahka! Vist.
Igatahes jõudis kätte VIISAPRILL! See oli tore ja armas päev, mida ma olen õppinud nautima ja vabalt võtma. Sellel päeval ma ei tee mitte midagi peale ilusa ja õnnelik olemise. Härra ja lapsed tegid ilusa äratuse (sh Mutukas, keda PEAB igal hommikul 20 min voodist välja musitama, oli esimese sosina peale kohe üleval, kui härra kõrva ääres sositas talle, et teeme emmele üllatuse). Lilled, koogid, härra küpsetas kiired hommikumuffinid. Käisid sõbrad, helistasid pereliikmed, kirjad ja õnnesoovid!
Paar päeva oli vahet, enne kui oli härra sünnipäev ja ma nuputasin, et mida härrale kinkida. Tema poolse kingi sain nädala jagu päevi varem kätte - härra kinkis mulle auto :) Ma olen nii rahul. Ei ole tutikas ksukilt salongist, aga meile sobilik, hea ja turvaline Volvo!
Nuputasin välja, et härra igatseb minna Sangaste safarile. Otsustasin teda sellega üllatada ja hakkasin sõpradele kirjutama, et läheks esmaspäeval (mis on täna) safarile. Paljudel tööpäevad ja nii kukkus plaan ikkagi läbi. Seega sai härra safari kinkekaardi näol ja saab nüüd ise sobivat kuupäeva leiutama hakata. Küll aga võttis see sõpradel juhtme täiesti lühisesse. Üks teeb üllatuspidu, teine teeb üllatuskingitus. Kõik on sassis ja nii sain ma veel infot teada, et kes kuskile tulla ei saa :)
Siiski jäi üllatuspeo info kõik muus osas saladuseks. Eveliis muigas messegeris, et no see oleks hea üllatus küll, kui midagi ei toimukski ikka. Mina, kes ma arvasin, et ju millalgi sõbrad Mesi taresse kohal etulevad, tegin siis ka mõned omapoolsed ettevalmistused. Varustasin end kleidiga ja proseccodega, sest härra ei oskaks seda nii täpselt välja rihtida. Juuste, puuvilju, pähkleid, snäkse. Igaks juhuks. Reede hommikul härra möödaminnes uuris, et kas eelmistest ööbijatest on tare ikka ära koristatud? Tõstis autosse mingeid joogikaste, ise sõnades et viime taresse ära autoga pärast. Uinutas mu ärksust ühe sõnaga. Siis kella poole kolme ajal teatas abikaasa mulle, et on aeg hakata vaikselt end ilusak stegema. Oolrait, kui nii, siis nii. Kella kolmeks olin ma kaunilt õide löönud end. Härra käskis end kohe kõige ilusamaks teha. Ja siis ma ootasin diivanil, et mis edasi. Kell 17 paiku ajas härra lapsed tuppa ja pessu ja riietuma. Ka nemad pidid kõige ilusamad piduriided selga panema. Seejärel, kui me kolmekesi valmis, istus härra ise voodil aluspesus ja skrollis telefoni.... Mis asja siis?
Lõpuks 18 ajal oli härra valmis ja istusime autosse. Lapsed hakkasid oma kannatust kaotama ja küsisid kahtluseid tekitavaid küsimusi :) Härr akeerutas ja kui keerutada ei saanudm siis ühmas, et olgu lapsed kuss ometi. Minul seoti silmad kinni. Mõtted see-eest hakkasid keerlema. Kas nad viivad mind segadusse ajamiseks sõidule, et rahvas saaks taresse koguneda? Kas me ei lähegi taresse? Tartusse? ok, istun ja ootan siis. Mitu korda sõidu ajal uuris härra, et kas ma ikka kindlalt ei näe, kuhu sõidame. Ma isegi ei tahtnud sohki teha, sest kui nad on mingit salaplaani siiski teinud, siis olgu nii ja võtan üllatuse vastu.
Rohkelt siksakitades jõudsime lõpuks kohale. Trepid-astmed ja kohal! Sain silmad avada ning vastu vaatas Kallaste söökla, mis on kodunt 22 km kaugusel, mitte 1h sõitu nagu härra mulle tegi :D
Aga kõik oli imeliselt dekoreeritud ja posti tagant hakkas sõpru ja sugulasi välja voolama. KÕIK olid kostüümides! Ma olin Küülikuurgu sattunud, sest oli Imedemaa! Nii nii äge! Sain oma üllatuse ja veelgi rohkem!
Õhtu läbi oli programm, väiksed etteasted, tants ja viktoriin. Oi, see viktoriin. Kui ma seni olin rõõmsalt iga aasta 25ndat sünnipäeva tähistanud, siis nüüd viktoriinis ei antud armu. Kogu aeg figreeris number 40 pea kohal, kõrvus ja küsimustes. Fain, herz40! Ütlesin välja :)
Mitte et ma pelgaks või põeks. Aga 25 kõlab palju paremini ja ma enda arust vähemalt 40 välja ei näe ju? Eksju-onju? :)
Ma ei teinud ise vist mitte ühtegi pilti. Ma loodan, et Eveliis ei pahanda, kasutan tema pilte!
Ütleme nii, et peale sooja söögi ei mahtunud ühtegi ampsu rohkem sisse. Kõik külmlaud pakiti järgmine päev kaasa. Tantsu sai vihutud varahommikuni. 3h silmadele puhkust ja jälle toimetama. Härra abikaasa hommikusöögi järel teatas, et tema teeb alles jäänud tugevamatele tähistajatele Kallaste giidituuri. Tuuri algus oli juba paljulubav: "Mina olen teie giid Marko. Makske kohe ära, m aei tea, kuhu ma võin ära kaduda vahepeal". Kuna härra teeb meie külalistele oma küla vahel koguaeg tuure, siis oli Kallaste versioon väga huvitav. Ka mulle! Kallastet ta tegi muidugi esimest korda, aga no tema lood ja juhtumised, lapsepõlvemälestused Kallastest jne, see oli väga haarav. Mina sünnipäevalapsena jäin küll väga rahule :)
Tuuri lõpusirgel märkas me seltskond ühtäkki erilist ilmutust. Kuna teemapidu oli ju Alice Imedemaal (ja teepidu eksole), siis ühtäkki Kallaste linnas:
Maja korstna otsas teekann! Kuna majas köeti ka ahju just samal ajal, siis see kann auras! Jumal, kui äge! Mina tean, mida ma nüüd jõuludeks tahan :D
Kes jaksas, see tuli edasi Varnjasse aftekale. Oli ka uusi tulijaid, kes eelmisel õhtul tulla ei saanud. Nii mõnusad ilmad olid laupäeval ja pühapäeval, et hoovis tuulevarjus istudes päikeselaigus oli 30 kraadi, bailabaila ja väga mõnus. Hind puhkas, süda rõõmustas, naerukurrud on nüüd kindlasti. Pühapäeval jätkasime härra abikaasa sünnipäevaga ja kõik kõik sai ära tähistatud. Oli äärmiselt kihv sünnipäevanädal ja ootan nüüd, et millal lähme safaril eka. Eveliis, pane oma valged tossud valmis, sest rullime muda sees ;)
Millalgi poetas Eveliis, et kogu tugi ja toimetused olid minu härralt. Et mu armas abikaasa oli öelnud, kui see üllatuse osa ära rikutud sai, et peamine on, et herz saaks puhata! See, mu daamid ja härrad, on armastus! See oligi see, mida ma soovisin! Ja sain! Ja sain sõpru, häid emotsioone, üllatuskülalisi ja -esinemisi, akordionikontserte, pidulikke kõnesid, tantsu, naeru, hommikuni üleval olla, ja mis põhiline - ma ei pidanud ise midagi koristama! #parimpidu #igauuspiduonparimpidu #parimadsõbrad #armastus ja kõik muud imalad häshtäägid siia otsa!
