to(-bi-)do

To-do nimekirja on kogunenud terve rida asju. Valdavalt kategooriast "tee siis, kui Mesilane magab" ja Mesilane uneaeg on väga piiratud. Tunnist kahe tunnini. Tänane uni on tal ka lühike ja heitlik olnud, u pool tundi autos Tartusse sõites ja u 10 min enne koju jõudmist jäi uuesti magama. Jess, vankrisse ja nüüd saan to-do listi kallale asuda.

- tare koristus, pesude vahetus
- 2 kartulikotitäit õunu talveks kuivatada
- talveks õunu keldrisse korjata
- kodukoristus
- pesud pesta
- asju sorteerida ja oma (uuele) kohale sättida
- tare meilid läbi töötada ja vastata
- tare blogi
- tare FB lehte täiendada

Palju teha, vähe aega. Selge, tulen blogin siis sellest eksole.

Oh, neetud. Nii kui ma oma blogilehe avasin, oli Mesilane üleval. Unepikkus - hädised 10 minutit. Ta kohe TEAB, millal ma blogilehe avan...

nii palju innustust, nii vähe (vaba) aega

Iga kord, kui ma mõnel oma ettevõttega seotud teemalisel koolitusel või seminaril käin, olen ma peale koolitust täis innustust ja ideid ja tegutsemistahet. Nüüd ka. Reedel toimus Tartu ettevõtlusnädala raames rida tasuta koolitusi, mina registreerisin end turismiettevõtluse alasele koolitusele. 

Kuigi Mesilane pidi alustama lasteaiateed ja olema eksole see päev kenasti hoitud, siis haigestumise tõttu see teps mitte nii ei olnud. Aga ma tahtsin väga minna, seega Mesilane oli terve päeva härrale abiks ja käisid koos härra töid tegemas klientide juures. Mul on superhea meel, et härra on alati valmis lahendusteks, kui lahendusi ei ole.

Ja kuigi härra arvas mul, et häh, tasuta koolitus ja no mis pärleid sealt ikka saab, siis ma olen küll rohkem kui rahul. Palju kulda sain. Mõni asi oli ülekordamist vääriv vana teadmine. Palju uusi mõtteid või lähenemisnurki asjadele. Igatahes kirjutasin oma kalendermärkmikus (A4 mõõdus) kaks lehte tihedalt täis :)

Ja nüüd loodan, et oleks naaaaatukenegi aega need head ideed, vähemalt osagi neist, ellu ka viia. Uuel nädalal Mesilane enam lasteaiast ei pääse :) Seda enam, et teisipäeval toimub Turismi Aastakonverents ERMis ja sinna tahan ma juba kahel väga tähtsal põhjusel minna:

1- turismi aastakonverents

2- ERMis

ok, kolmas põhjus veel

3- paljupalju valdkonna inimesi, kellest oleks hea teada, kontakte sõlmida, tutvuda, ennast tutvustada.

---

Mesi tarega seoses veel. Valmistume järjekordseks ürituseks, et 22.oktoobril toimub meie juures taas Varnja SaunafEST. Praegu on kümme sauna kindlad, mis osalevad. Läbirääkimised käivad veel paari-kolme sauna osas, niiet megalt palju mõnusaid saunasid, mida külastada. Kõik erinevad ja kõik omaette elamusega.

Facebooki lehel ja www.mesitare.ee blogilehel tutvustan ka kõiki erinevaid saunasid, mida külastada saab. Meil on soome saun ja suitsusaun ja kilesaun ja paljupaljupalju muud. Sellega seoses viskas härra üles (huumori)küsimuse: Mis on Eesti saun?

Kas sa tead vastust ;)

Vastuse saab teada õhtul SaunafESTi ürituse FB lehelt!

---

Ma olen saatnud ürituse infot vihjeks nii ERRile kui Kanal2le, väga loodan, et pakub piisavalt huvi, et lugu teha. Ma võin ju kallilt reklaami osta kuhugi ajakirja või raadiosse, aga mulle endale vähemalt tundub, et televisoon töötab kõige paremini. Oleks vaid kontakte :)

Vähemalt Õhtuleht on huvi tundnud ja tuleb kohale lugu tegema. Abiks seegi. Televisiooni inimesed ei ole vihjele reageerinud.

kaduneljapäev või siiski mitte

Tahaks ohata, et need kaduneljapäevad ja täiskuud jne ikka ajavad "hullukesed" liikvele ja tekitavad veidraid olukordi, aga kurjam, täna ei olegi kaduneljapäev. Seega oli täna lihtsalt napakas päev.

Kõigepealt sain üllatuse, kui politsei tarele haarangu tegi. Ma tipphetke ei näinud (olin kodus ise mitte tares), sest minu õuele tuli "vaid" pool meestesalgast, aga juba see vaatepilt oli tardumust tekitav. Otsiti taga meie eelmise öö kliente, kes meile visuaalsel hindamisel küll millegi kahtlasega silma ei jäänud. Info sai edastatud ja suhtlus oli normaalne politseiga. Taret politseil siiski üle vaadata ei õnnestunud, sest majauks keeldus avanemast. Kas siis tahtlikult lukku tuunitud või lihtsalt ajahammas on töö teinud, aga uks jäi suletuks. Maha ma lõhkuda ei lubanud.

Ei saanud teada siiski, mis pahandusega kliendid hakkama on saanud. Külarahval jälle, millest lugusid treida. Saame siis kuulda, mis meil täpselt toimus, nende arvates muidugi.

Ja vahetult peale seda, kui politsei lahkus, saan telefonikõne: "Õnnitleme, teie ettevõte on teeninud Usaldusväärne Ettevõtte Sertifikaadi, hind ainult 178.80..."

Ja ma mõtlesin, et sügisel läheb elu rahulikumaks :)

päev enne puhkust

Kui me alles oma reisile suundusime, siis olime härraga eriti halvad vanemad ja viisime Mummi vanaema-vanaisa juurde juba reede õhtul ja sõitsime ise Tallinna ära. Lennuk läks laupäeva õhtul, seega näpistasime endale ka ühe päeva pealinnas.

Terve päev, mõelda! Ma arvasin, et selle ajaga saab miljon asja ära teha ja käia ja uudistada. Muhhahahhaa.

Esiteks suundusime Telliskivi kirbukale. Seal just kõige suurem kuplejate tung tol päeval ei olnud, ent meie õnn oli hoopis muus. Nimelt avati sel päeval ja just seal Kalanädal, mis meie jaoks tähendas pikka nimekirja kontaktidest. Olemegi hakanud vaikselt oma kevadist kalalaata korraldama taas ja need kontaktid on nii superhea pärl.

Edasi viis härra mind kinno. See oli minu suurim soov, ma, vana kinohunt, ei ole kinos ikka liiga ammu käinud. Filmi valis härra ja kuna ma pole ammu ka kursis ühegi treileriga, siis ma ei teadnud, mis film see "Sully" üldse on. Härra kirjeldas mulle nii: "No seal on üks mees. Teeb asju."

Selge, väärt film sõnaga.

Kui kõik reklaamid olid vaadatud (mis on saanud kinos treileritest??? ainult ja ainult reklaam. nõme), hakkasid jooksma sissejuhatavad tiitrid ja härra sosistab mulle: "See film on lennukatastroofist!"

Eino thanks!!! Loetud tunnid enne lennureisi. Ütleme nii, et ma pole kunagi lennuhirmu tundnud, aga peale filmi vaatamist ma terve lennu ja tagasiteel ka ketrasin nähtud filmi peas läbi.

Aga film oli vägaväga hea. Tom Hanks teeb tõesti häid rolle. No ja õnnelik lõpp on ju filmil ka, seega ei saa kurta.

Kino tehtud, suundusime Kultuurikilomeetrile ja tee viis kuidagi Patarei vanglasse. Härra mul kohe on lihtsalt romantiline. Üks kord viis ta mind meie aastapäeva tähistama nt Kohtla-Nõmme kaevandusparki ja sealt Rakverre Politseimuuseumisse. Asi see siis meie deitimispäeva vanglas veeta.

Kuna see nüüdseks vist ongi juba külastajatele suletud, siis sain mina sinna pmst viimasel minutil. MA ei olnud varem käinud. Võtsime tuuri ka ja seda tegi meile Patarei vangla viimane vanglaülem isiklikult. Väga põnev oli, tal neid lugusid rääkimiseks jagus.

Lisaks kuuldule-nähtule rusus mind aga terve tuuri mõtted teemal, miks sellel ehitisel lastakse niimoodi hääbuda? Miks ei tehta sellest ägedat vabaajakeskust? Sama mure oli kusjuures ka viimasel vangladirektoril. Tema ainus lohutus oli see, et hoone kuulub muinsuskaitse alla ja sellel ei tohi lasta laguneda. Aga eks hoone hind, need miljonid eurod, on ka määravad. Samas saaks linn ju anda maatükile kasutusloa ja sinna saaks teha überägeda asja - vanglamuuseumi, eriti sürreaalse(d) põgenemistoa(d), kinokompleksi, veel ühe Vaba Lava, kohvikud, butiigid, galeriid, roheala-pargid... 

Minul igatahes mõte hakkas tohutult jooksma, millise ägeda asja sellest saaks teha. Vesi-kanalisatsioon-osaliselt elekter oleks põhiinvesteeringut. seda kohta ei tohikski euroremontida, vaid jätta rustikaalsus mann.

Pluss kõik seal vedelev inventar, mida saaks kasutada. Ohmaivõikohe. Hakka või ise tegema, aga mul pole ka neid miljoneid, et seda maatükki ära osta. Asukoht on ju eriti super, hipstervilli kõrval mere ääres

Igatahes, Patarei vangla ja selle potentsiaalne tulevik jäi mulle hingele.

Puhatud

Kodu peaaegu paistab. Veedame kvaliteetaega Riia lennujaamas. Khm. Nii kvaliteetne, kui see ühes igavaimas lennujaamas üldse olla saab. A no neil on siin Victoria's Secret, see natuke leevendab olukorda :)

2h veedetud, 2h veel minna (loe:ihsandjumalküll)

Kuna Mesilane on vahepeal haigeks jäänud, siis homsest tema lasteaia tee veel ei alga. Ma tean seega veel mitut asja, mis homme ei alga. Nt projektide kirjutamine, tarega seonduvate tööasjade tegemine, kümned ootel olevad õmblusprojektid, minu täiendkoolitused, reisikirja kirjutamine.

Aga positiivse külje pealt- saan oma Mummi kallistada ja musitada ja kaisutada. Eeldusel, et ta tahab mind kallistada ja musitada. Võibolla ta on hoopis solvunud mu peale. Eks selgub varsti.

Reis oli tore. Niiiiii palju päikest ja palavust. Kohe esimesel päeval põlesin ära ja ma pole üldse selline pean-saama-pruuniks-koheeeeeee beib. Ma olen see, kes määrib peale 50 faktoriga kreemi ja istub rannas päikesevarju all. Seega läks natuke nihu.

Põnev oli käia teiste inimeste puhkemajades ja apartmentides ööbimas. Igasuguseid lahendusi on olemas ikka :) Kadedaks teeb muidugi see, et Küprosel on aastas 340 päikselist päeva. Nagu kurjam küll. Nii saab küll turismiga tegeleda.

Muljeid ja emotsioone on paljupalju. Eks ma püüan need mingi hetk reisiblogisse kirja saada.

Kõigepealt peaks koju saama :)