päev enne puhkust

Kui me alles oma reisile suundusime, siis olime härraga eriti halvad vanemad ja viisime Mummi vanaema-vanaisa juurde juba reede õhtul ja sõitsime ise Tallinna ära. Lennuk läks laupäeva õhtul, seega näpistasime endale ka ühe päeva pealinnas.

Terve päev, mõelda! Ma arvasin, et selle ajaga saab miljon asja ära teha ja käia ja uudistada. Muhhahahhaa.

Esiteks suundusime Telliskivi kirbukale. Seal just kõige suurem kuplejate tung tol päeval ei olnud, ent meie õnn oli hoopis muus. Nimelt avati sel päeval ja just seal Kalanädal, mis meie jaoks tähendas pikka nimekirja kontaktidest. Olemegi hakanud vaikselt oma kevadist kalalaata korraldama taas ja need kontaktid on nii superhea pärl.

Edasi viis härra mind kinno. See oli minu suurim soov, ma, vana kinohunt, ei ole kinos ikka liiga ammu käinud. Filmi valis härra ja kuna ma pole ammu ka kursis ühegi treileriga, siis ma ei teadnud, mis film see "Sully" üldse on. Härra kirjeldas mulle nii: "No seal on üks mees. Teeb asju."

Selge, väärt film sõnaga.

Kui kõik reklaamid olid vaadatud (mis on saanud kinos treileritest??? ainult ja ainult reklaam. nõme), hakkasid jooksma sissejuhatavad tiitrid ja härra sosistab mulle: "See film on lennukatastroofist!"

Eino thanks!!! Loetud tunnid enne lennureisi. Ütleme nii, et ma pole kunagi lennuhirmu tundnud, aga peale filmi vaatamist ma terve lennu ja tagasiteel ka ketrasin nähtud filmi peas läbi.

Aga film oli vägaväga hea. Tom Hanks teeb tõesti häid rolle. No ja õnnelik lõpp on ju filmil ka, seega ei saa kurta.

Kino tehtud, suundusime Kultuurikilomeetrile ja tee viis kuidagi Patarei vanglasse. Härra mul kohe on lihtsalt romantiline. Üks kord viis ta mind meie aastapäeva tähistama nt Kohtla-Nõmme kaevandusparki ja sealt Rakverre Politseimuuseumisse. Asi see siis meie deitimispäeva vanglas veeta.

Kuna see nüüdseks vist ongi juba külastajatele suletud, siis sain mina sinna pmst viimasel minutil. MA ei olnud varem käinud. Võtsime tuuri ka ja seda tegi meile Patarei vangla viimane vanglaülem isiklikult. Väga põnev oli, tal neid lugusid rääkimiseks jagus.

Lisaks kuuldule-nähtule rusus mind aga terve tuuri mõtted teemal, miks sellel ehitisel lastakse niimoodi hääbuda? Miks ei tehta sellest ägedat vabaajakeskust? Sama mure oli kusjuures ka viimasel vangladirektoril. Tema ainus lohutus oli see, et hoone kuulub muinsuskaitse alla ja sellel ei tohi lasta laguneda. Aga eks hoone hind, need miljonid eurod, on ka määravad. Samas saaks linn ju anda maatükile kasutusloa ja sinna saaks teha überägeda asja - vanglamuuseumi, eriti sürreaalse(d) põgenemistoa(d), kinokompleksi, veel ühe Vaba Lava, kohvikud, butiigid, galeriid, roheala-pargid... 

Minul igatahes mõte hakkas tohutult jooksma, millise ägeda asja sellest saaks teha. Vesi-kanalisatsioon-osaliselt elekter oleks põhiinvesteeringut. seda kohta ei tohikski euroremontida, vaid jätta rustikaalsus mann.

Pluss kõik seal vedelev inventar, mida saaks kasutada. Ohmaivõikohe. Hakka või ise tegema, aga mul pole ka neid miljoneid, et seda maatükki ära osta. Asukoht on ju eriti super, hipstervilli kõrval mere ääres

Igatahes, Patarei vangla ja selle potentsiaalne tulevik jäi mulle hingele.