Kodu peaaegu paistab. Veedame kvaliteetaega Riia lennujaamas. Khm. Nii kvaliteetne, kui see ühes igavaimas lennujaamas üldse olla saab. A no neil on siin Victoria's Secret, see natuke leevendab olukorda :)
2h veedetud, 2h veel minna (loe:ihsandjumalküll)
Kuna Mesilane on vahepeal haigeks jäänud, siis homsest tema lasteaia tee veel ei alga. Ma tean seega veel mitut asja, mis homme ei alga. Nt projektide kirjutamine, tarega seonduvate tööasjade tegemine, kümned ootel olevad õmblusprojektid, minu täiendkoolitused, reisikirja kirjutamine.
Aga positiivse külje pealt- saan oma Mummi kallistada ja musitada ja kaisutada. Eeldusel, et ta tahab mind kallistada ja musitada. Võibolla ta on hoopis solvunud mu peale. Eks selgub varsti.
Reis oli tore. Niiiiii palju päikest ja palavust. Kohe esimesel päeval põlesin ära ja ma pole üldse selline pean-saama-pruuniks-koheeeeeee beib. Ma olen see, kes määrib peale 50 faktoriga kreemi ja istub rannas päikesevarju all. Seega läks natuke nihu.
Põnev oli käia teiste inimeste puhkemajades ja apartmentides ööbimas. Igasuguseid lahendusi on olemas ikka :) Kadedaks teeb muidugi see, et Küprosel on aastas 340 päikselist päeva. Nagu kurjam küll. Nii saab küll turismiga tegeleda.
Muljeid ja emotsioone on paljupalju. Eks ma püüan need mingi hetk reisiblogisse kirja saada.
Kõigepealt peaks koju saama :)
2 kommentaari:
Märtsikuus, Malaisias, olin mina see, kes juba enne reisi jauras, et ISSAND, ISSAND, päikesekreem peale. Koguaeg peale!!! Esimene päev, kui päikest nägin, läks kuidagi nii lollisti, et põlesin põhimõtteliselt luudeni ära :) Selg oli paistes, käed olid paistes... Olime sobivasti kuskil saare peal, džunglis. Mitte mingit abi polnud kuskilt võtta. Kohalikud vaatasid mind õudusega ja igakord kui majutuse omanik, mind nägi, siis tuli ja üritas mulle oma pudises inglise keeles selgeks teha, et nii nagu tsivilisatsiooni tagasi löhme, KOHE haiglasse! :D Arstiabi polnud siiski vaja, aitas hästi arbuusi rohke söömine ja sidrunimahlaga kompress (niisutab ja jahutab naha kiirelt maha ning vähendab põletikku). Aga jah, esimesed 2-3 päeva ikka suht niutsusin oma targutamise ja ninanipsu käes ning nädal kokku nautisin kogu seda ilu ja päikest ainult pikkades riietes, et jumala eest rohkem päikest ei saaks. (PS! pole ka "pean-saama-pruuniks" beib.)
Oiii, kui valus võis sul olla!!!
See lõunamaapäike on ikka omajagu salakaval. Ma olin 2h merel laevasõidul (mõnus jahutav briis eksole), et saada mõnus üledoos ja villid jalgadele. Paar päeva oli valus istuda-astuda-magada :)
Postita kommentaar