Hakkasin üks päev mötlema, et mulle meeldib reisida süsteemselt :)
Mul on omad nimekirjad, mida vaikselt aastate jooksul täidan.
1. Kuna see on kodule lähim, siis olen vötnud eesmärgiks reisida köikidesse Euroopa riikidesse. Eesmärgi täitumisest on mul puudu täna kolm riiki - Andorra, San Marino ja Valgevene.
Valgevene osas löime vedelaks eelmise aasta septembris, kuigi kogu reis oli korraldatud juba. Zapad operatsioon toimus samal ajal Valgevenes, droonid hakkasid Poola ja Eestisse lendama ning otsustasime mitte minna. See ilmselt jääbki mul pikaks ajaks ootele. Teised kaks riiki on plaanis tänavu ära külastada.
2. Ühest välismaisest reisiblogist lugesin tolle reisiselli eesmärkidest ja tema soovis külastada köiki endise NL liikmesriike. Neid on 15:
- Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu.
- Ida-Euroopa riigid: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Moldova.
- Taga-Kaukaasia riigid: Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan.
- Kesk-Aasia riigid: Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan.
Nendest on mul külastamata Valgevene (jälle see sama kirstunael :D) ning Kesk-Aasia riigid. Miks ka mitte, vöibolla vöiks ka sihid sinna seada? Kuigi ma olen lugenud, et Türkmenistan on veel kinnisem riik kui Pöhja-Korea, kuhu saab ainult korraldatud kohaliku giidiga minna.
Mulle natuke täitsa meeldivad need nostalgilised riigid, kus on omad arengud, omad jooned kultuurid,kunstides ja arhitektuuris ning köögipoolel, samas aga ka ära tundmisnooti lapsepölvest ehk minu jaoks siis NL mälestused. Armeenia puges ikka väga väga sügavale südamesse.
3. Kui oma elu esimese iseseisva välismaa reisi 23.aastaselt tegin Barcelonasse (20 aastat tagasi) ja sealt tagasi tulles taipasin, et hammas on verel ja see on SEE, mis paneb minu südame pöksuma, siis 25-aastaseks saamisel tegin isikliku eesmärgi reisimise osas - kuna ikka ja jälle on maailmas riike, mis södivad ja kuhu ei saagi nii lihtsalt minna, siis seadsin eesmärgiks jöuda külastada 160 riiki maailmas. Jagasin selle hinnanguliselt 40 reisiaasta peale ja et ühes aastas peaks siis külastama 4 uut riiki, kus varem käinud pole.
Eesmärk silme ees, asusin reisikihku leevendama Euroopaga. Lihtsaim viis äsja iseseisvaks saanuna, kui rahakott veel köike välja ei vea. Samal ajal tahaks ju oma kodu ka ning autot! Kohvikus ja kinos vöiks käia, linnaelu üldse kallis, eriti kui ka vallaline ja köiki kulusid ise katma peab. Nii oli, et reisimise nimel söin kodus nt nädalate viisi riisi tuunikalakonserviga ja peale hapukoort. Kui palga löpp tuli kiiremini kui kuu löpp, siis jätsin tuunikala välja. Nii oli elu 20ndates eluaastates :)
Siis tuli härra abikaasa, meie Peipsi elu ja turismiettevötlus. Ja lapsed tulid. Peale lapsi tuli koroona! Seega KÜMME aastat jäi mul vahele, ühe Küprose ja ühe Aserbaidžaani reisi tegime härraga, aga rohkemat lihtsalt ei vedanud välja. Ja seda mitte rahalistel pöhjustel, vaid ma olin tunnelnägemisega ainult oma "impeeriumi" üles ehitamisele ja lapsed olid ka pisikesed veel, seega polnud vöimalik alati neid vanaemale hoida jätta ning kuna minu lapsed on Eesti meistrid omavahelises kaklemises ning Euroopa MM höbemedaliga vingumises ning "pane aega!" nöudmises, siis liiga tihti ma neid reisile kaasa ei vea.
Tänaseks on mu reisistaaž küll täpselt 20 aastat, aga kümme sellest olid passiivsed. Ma olen eesmärkide täitmisest maha jäänud, kuid nagu vörokesed ütlevad: Aigu om!
Tuleb siis eesmärgi täitmiseks endale aega juurde anda! Vötta need 10 passiivaastat arvestusest maha?
Jaapani reisil olime grupiga koos ning see oli tore läbilöige tervest ühiskonnast. Kaaslasteks oli ka üks äärmiselt vitaalne vanapaar, kes olid 80-aastased, aga reisivad ja naudivad elamist ja avastamist! Nad rääkisid, et veetsid 3 talvekuud Tais ning ühe kuu Kambodžas, nüüd enne Eestisse suveks naasmist hüppasid lennukile ja tegid Jaapaniga ka tutvustust. Voh selline tahan mina ka olla 80-aastasena!!!
Ütlesin härra abikaasale ka üks öhtu, et ma tahan ka paarikümne aasta pärast soojal maal talvituda ja selleks peaks mingid passiivtulu meetmed välja mötlema. Härra pidi kohe mu idüllimulli löhkuma ja teatas, et peame siis raha mitte maha reisima vaid kinnisvarasse koguma hakkama.
Näh! Kas kahte asja korraga ei saaks vöi?
Ja et ma hakkasin reisimist armastama varem kui härraga tuttavaks sain, siis ta on kilomeetritega maas minust! Sama asi ka nt Eesti saarte külastamise osas. Ma olen rohkem saari vallutanud, kui härra abikaasa. Mis ta üldse tegi enne minuga tutvumist? :D Nüüd tahab ta Euroopa nurkasid avastada, mis mul juba avastatud. Ma vaikselt suunan teda just maailma kaugemaid nurki külastama,sest kunagi ei tea, kas ja kauaks tervist jagub. Need 13-15-tunnised lennud on ikka piinarikkad küll.
4. Üks reisieesmärk tekkis veel ootamatult,
Vaatasime härraga siin ühte Hispaania sarja Netflixis - Money Heist. Seal olid pangaröövlid, kes eduka röövi nimel ei tohtinud üksteisega liiga isiklikuks minna ja anonüümsuse hoidmiseks vötsid endale nimedeks maailma linnade nimed. Nii olid seal peategelased Rio (de Janeiro), Tokyo, Berlin, Nairobi, Helsinki, Oslo, Stockholm, Lisbon, Manila, Palermo, Denver, Marseille, Bogota, Moscow. Mötlesin, et äge oleks need reisi-eesmärgiks ka vötta ja külastada sarjas nimitegeleasteks olnud linnasid. Tokyo saigi sarja vaatamise keskel külastatud! Jäänud on Nairobi, Manila, Bogota, Palermo ja Denver. Aga ei tea, kas sarja möjutustest tulenevalt vöi mis, härra vöttis meie järgmiseks reisisihtkohaks Hispaania!
Kuidas teil? On mingeid kindlaid eesmärke endale seatud reisimisega seoses?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar