Shut up and take my money!

Üleni vaimustunud olen hetkel oma uuest telefonist. Ma tegelikult ei plaaninud üldse uut omale soetada, sest olemasolev käras küll. Tegi mingisuguseid pildilaadseid tooteid, helises, äratas ja sai kirju lugeda ning FBd sõrmega rullida. Kõik hästi eksole.

Kui aga peale ühte loojangulist paadisõitu sõpradega nad näitasid oma telefonist äsja tehtud pilte, olin hetkega otsustanud. Vot seda telefoni ma vajan!

Pildid olid nagu peegelkaameraga tehtud (sellega, mis mul kapinurgal juba pikemat aega seisab, sest alati ununeb ta kaasa võtta, on nii suur ja noh, telefon mahub taskusse). Võtsin lahti google ja sain teada, et sellel telefonil on 3x LEICA optika! Leica!!! Say no more and take my money!

MA tegelikult ei ole üldse eriline brändifänn. St et ei aja taga Iphone ega Dolce&Gabbanat. Samas on mingid brändid aga, mis millegipärast on pigem "EI"-tsoonis. Mingid tobedat eelarvamused. Nii oli ka Huawei seal Oh-no tsoonis, aga nagu jutt reedab, siis selle sama tootja mudel sõpradel ette näidata just oligi.

Mis seal ikka, Huawei ma ostsin.

Üdini üllatunud olin, kui seadistamine võttis aega mikrosekundi ja pilvest laadis telefon alla kõik mu vanas telefonis olevad kontaktid, äppid ja isegi taustapildi. Vau! Härra abikaasa kannatamatult soovis, et ma temast proovipildi teeksin ja suvaline klõps oli juba nii hea kvaliteediga, et ma nüüd muudkui käin ja katsetan. Telefon reaalselt lasebki avasid ja säri seadistada just nii nagu peegelkaameraga seda teeksin.

Kui aga taskust telefoni välja võttes nägin, et ta ka mu samme loeb, olin puhta armunud. Nii vähe ongi vaja :) Ilmselgelt on mu vaimustus võrreldav a la autoostuga, kus paljude jaoks parkimiskaamerad on juba iseenesestmõistetavad, aga mina siiani olen sõitnud 20a vana igiliikuriga :)

Üle dekaadi või rohkemagi aja sätin end homme lennukile puhkama nii, et peegelkaamera minuga kaasa ei tule. Või noh, tuleb telefoni näol. Loodan, et kõik sujub!

Katsetusi, ilma tuunimata: